Vala välja!

Joogisaates “Vala välja!” oleme valanud ja mekkinud jooke peaaegu viis aastat. Mitte üksi, vaid toredate külalistega, kes on ühtlasi joogimaailma eksperdid. Nüüd on aeg (vähemalt siin) pudelitele kork taas peale panna. Enne aga teeme veel ühe mõnusa veinikooli, kus külaliseks on sommeljee Federico Grasso ja peategelaseks Vermentino.

Üllatavalt suur number viinamarju veinitööstuses on ajaloo jooksul surutud massiveini tootmise sildistuse kaudu teisejärgulisteks. Kõik me teame noobleid punamarju nagu Pinot Noir, Nebbiolo, Cabernet Sauvignon, Merlot, Tempronillo ja nii edasi, millest valmistatud veinide eluaastad võivad küündida poole sajandini. Kuid juba aastaid on veiniringkondades tegeletud unustusse vajunud marjade valgusvihku toomisega. Üks mari, mis seda fokusseeritud tähelepanu väärib on Bobal, Valencia piirkonna igipõline peremees.

Ühest lühikesest õllekoolitusest välja kasvanud kiindumus on tänaseks viinud nii Eesti Õllesommeljee tiitlini kui ka Cicerone ehk õlletundja rahvusvahelise sertifikaadini. Pühaste Pruulikoja sommeljee Helen Aasmann on Eestis ainuke, kes nii kõrget õlleteadmist omab.

Cicerone Certification Program® loodi 2008. aastal USAs ja tegelebki ülemaailmse õllesommeljeede eksamineerimisega. Programmis on neli kvalifikatsiooni taset, kõige kõrgema ehk Master Cicerone® taseme on maailmas omandanud vaid 28 inimest. Aasmann omab selle teist taset ehk teda võib kutsuda kui Certified Cicerone.

„Baltikumis on minuga koos nüüd kokku kaks sertifitseeritud õllesommeljeed, teine on Leedus. Skandinaavias on kümme sertifitseeritud õllesommeljeed ning üks Advanced Cicerone® ehk kolmanda taseme õllesommeljee,” mainib Aasmann.

Mingis valdkonnas esimesi tegutsejaid mäletatakse isegi ilma selleta, kui suur oli nende panus: veiniajakirjanik Kalev Kesküla polnud kindlasti esimene, kes Eesti ajakirjanduses veinist, heast toidust ja nende puutepunktis tekkivat hedonismist kirjutas, aga kindlasti võttis ta südameasjaks nii palju kui võimalik inimestele veinivärki tutvustada, julgustada pudeleid riiulist haarama ja seltskondlikult tarbima.

Joogisaate stuudiosse astus sisse Saku Õlletehas õllesaadik, peenema nimega Beer Ambassador Jürgen Tiisler, kellega oli kokkulepe, et räägime avatult ja ausalt kõigest, mis suurtootmisega seotud: miks on Saku õllede maitsed sellised nagu on, kuidas toimub tootmisse minevate stiilide valik, kas toorainega hoitakse kokku ka, et saada hind poes alla, miks pole tulnud juurde uusi käsitöö õlletootjaid ja nii edasi. Aga rääkisime ka õlle ja toidu kokku sobitamisest, alkoreklaami lobist, laiematest trendidest õlleturul ja ka sellest, kuidas kultusfilm “Tulnukas 2” sundis tehast taastrükkima kultuslikke Originaal’i siniseid nokamütse.

Alkoholireklaamid puudutavad vaid väikest osa reklaamiseadusest, ent meedia vahendusel lahvatanud vaidlustest tundub, et suurt muud seal justkui polekski. Mis on praeguses protsessis läinud valesti? Ja kuidas minna alkoholireklaamide osas edasi nii, et inimestel oleks vabadus, aga see vabadus ei viiks enda surnuks joomiseni?

Nädal kestvaks Tallinna Cocktail Week (17.-26.05.2024) sündmuseks on tervelt 30 pealinna restot, baari, kohvikut loonud kokku 90 täiesti uut ja unikaalset kokteili, millest suurem enamus on absoluutsed elamused. Stuudios räägivad kokteilinädalast ja valmistavad mõned üllatused Eesti mixoloogide absoluutsesse tippu kuuluvad Laur Ihermann ja Erik Tammeleht.

“Pidude pidamine ei muutunud raskemaks, nendest taastumine oli aga talumatu,” põhjendab Kosk Naturals alkovabade ja looduslike bitterite looja Liis Tuur uue brändi sünd joogisaate stuudios. Uued alternatiivid annavad võimaluse valmistada maitserikkaid kokteile nii, et kvaliteedis järeleandmisi ei pea tegema, kuid ka nii, et pea säilib alati selgena. 

Vaid aastaga on Kosk Naturals pannud pudelisse kolm imelist jooki: Pink Mint, Oak ja Absinthe. Nagu ka nimed ütlevad jäljendavad joogid maailmakuulsaid alkohole nagu Apperol, viski ja absint. Kosk on maailmas esimene, mis on bitterid valmistanud täielikult looduslikest toorainetest ja neist, mida on võimalik metsast, aiast või põllult korjata.

Kui kellelgi lõi lambi särama, siis enamasti tähistab cordial mingit kindla maitsega läbi komponeeritud siirupit. Leedriõitega, laimiga, marjadega ja nii edasi. Sajandeid tagasi valmistasid neid Araabiamaade targad mõrudate medikamentide lihtsamaks joomiseks. Kiiresti võttis need siirupid aga omaks ka kokteilimaailm. Kuid cordialid tähistavad ka magusaid alkohoolseid jooke.

Veinihuviliste kevadine lõbus-maitsev kogunemine Kultuurikatlas saab kümne-aastaseks. Stuudios on sommeljeed Ketri Leis ja Kristjan Markii. Võtame lähema vaatluse alla ühe messi seekordse teema – Languedoc-Roussillon’i (kaksik)piirkonna põnevamad palad. Juttu tuleb aga ka paljust muust: kui suur on Balthazar, mis töötube saab külastada, kes kohale tulevad ja veel muust.