"Kati ja Dagi looduselugude" esimese hooaja viimases saates räägime suvele vastu minnes millestki, mis võib rikkuda kõige ilusama suvepäeva – sinivetikate õitsengud. Stuudios on loodusmuuseumi bioloog Katerina Pesotski, kommunikatsioonijuht Dagmar Lamp ja külas on Helen Agasild, Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse vanemteadur, kes avab vetikate varjatud maailma.

Miks vesi on vahel hägune, sinakasroheline või täis „karvaseid“ vetikapallikesi? Kuidas ohutult ära tunda sinivetikate võimalikku esinemist? Kas ka koerad võivad sinivetikatega mürgituse saada – isegi kui nad ainult jalutavad rannas? Kuidas sinivetikamürgid jõuavad loomadeni – ja isegi kaladeni?

Helen jagab ka teadustöö tulemusi, mille kohaselt enamik sinivetikaid pole palja silmaga liigiti tuvastatavad, kuid teatud visuaalsed märgid – näiteks õline kile veepinnal või kerajad hõljujad – võivad olla hoiatuseks. Eriti tähelepanelik tasub olla mitteametlikes ujumiskohtades.

Helen rahustab: Eestis pole sinivetikamürgistus kalades seni probleemiks olnud, kuna meie vetikate õitsengud on ajaliselt lühikesed ning kontsentratsioonid madalad. Samas on oluline jälgida Terviseameti infot ametlike randade kohta – ja olla teadlik oma ümbrusest. Ning kui väljas on punane lipp, siis ära mine vette ise ega lase sinna ka oma lemmiklooma!

Tänases episoodis on loodusmuuseumi bioloog Katerina Pesotski ja kommunikatsioonijuht jõevähkidest – kodumaistest liikidest ja ka võõrliikidest, nende elu muredest ja rõõmudest. Stuudios on Margo Hurt, Eesti Maaülikooli vähimajanduse peaspetsialist, kes aitab avada selle salapärase ööloomakese elu ja ellujäämisvõitluse tagamaid.

Eestis elab kohalik liik – jõevähk, keda ohustavad mitmed invasiivsed liigid, nagu signaalvähk, marmorvähk ja ogapõskvähk. Mõned neist on inimese toodud, teised võivad loodusesse sattuda ka akvaariumipidajate hooletusest. Margo selgitab, kuidas neid liike eristada – näiteks signaalvähi sõrgede vahel on iseloomulik hele laik ning marmorvähk paljuneb neitsisigimise teel.

Vähikatk, mida levitavad võõrliigid, on meie jõevähi suurim oht. Ehkki mõnes piirkonnas, nagu Saaremaal, on jõevähkidel läinud hästi, leidub ka kohti, nagu Kurtna järved, kus nad on kadunud. Probleemid võivad tekkida ka teadmatusest, näiteks kui püügivahendeid kantakse ühest veekogust teise või vähipüügiga tegeletakse ilma lubadeta. Aga saade pole ainult tõsine, kuuleme ka palju humoorikaid fakte ja lugusid päriselust!

Tänase saate keskmes on meie veekogude uhke ja tundlik tegelane – luik. Eesti Loodusmuuseumi bioloog Katerina Pesotski ja kommunikatsioonijuht Dagmar Lamp kutsusid stuudiosse ornitoloog Leho Luigujõe, kellega koos räägitakse nii kodumaistest kui ka eksootilisematest luikedest, nende elu rõõmudest ja ohtudest.

Luikede maailm ei koosne ainult graatsilisest liuglemisest järvel – nende eludes on ka visa ellujäämist ja territoriaalset võitlust. Eestis elab kolm luigeliiki: laululuik, väikeluik ja kühmnokk-luik. Kõige sagedamini näeme talvisel ajal just viimast, kuigi karmides oludes võivad ka nemad hätta jääda – eriti, kui on harjutud inimeste pakutud leivaga ega suudeta enam rännata.

Leho selgitab, miks mõned luiged siiski Eestisse talvituma jäävad. Saame teada, kuhu nad tavaliselt lendavad ja miks nad agressiivseks võivad muutuda, kui keegi – olgu koer või inimene – nende territooriumile tikub. Lisaks veel emaarmastusest, imprintingust, mustadest luikedest ja paljust muust!

Täna kutsusid loodusmuuseumi bioloog Katerina Pesotski ja kommunikatsioonijuht Dagmar Lamp külla zooloog ja malakoloog Tiina Talvi, kellega rääkisime viinamäeteo huvitavast elust. Miks mõned inimesed peavad tigusid lemmikloomana, teised aga söövad delikatessina?

Selgitame ka, kuidas määrata teo vanust, kui hästi neil Eestis praegu läheb, kes on tigude vaenlased (üllatus - jaaniussid!) ning kas lätlased söövad tigusid. Lisaks saame teada, kas teolima võib kortsude vastu kasutada, et noorem välja paista :)

Tänases osas sukelduvad loodusmuuseumi bioloog Katerina Pesotski ja kommunikatsioonijuht Dagmar Lamp koos entomoloog Mati Martiniga koibikute maailma. Sa ei oska arvatagi, kui põnev nende elu on, kui kummalised on pulmarituaalid ja kui leidlikud ellujäämisoskused.

Selgub, et kuigi koibikuid peetakse tihti ämblike sugulasteks, nad pole ämblikud! Nende keha tundub koosnevat justkui ühest osast, ent erinevalt ämblikest puudub neil selge pearindmik ja tagakeha eristus. Eestis leidub koguni üheksa erinevat koibikuliiki, kelle seas leidub nii tagasihoidlikke varjulisi tegelasi kui ka veidi šokeerivaid pulmaelu praktikuid!

Mati räägib ka troopiliste liikide eripäradest: seal võivad koibikud elada kogukondadena, eraldada lõhnavaid vedelikke enesekaitseks ja isegi tekitada helisid. Meie kliimas elavad liigid on vaiksemad ja üksildasemad, aga mitte vähem huvitavad.

Seekord võtame mikri ette (sõna otseses mõttes) ühe Eesti vetes toimetava röövkala, keda küll rahvuskalaks ei kroonitud, aga kes võiks vabalt oma aukohal seista – tervitame haugi! Meiega on stuudios Mehis Rohtla, Tartu Ülikooli ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor, kes aitab meil sukelduda haugi salapärasesse maailma: alates tema kihvalaadsetest hammastest kuni kalade eluea määramiseni. Räägime ka sellest, kuidas haug elab eri veekogudes, kui vanaks nad võivad elada ja mis teeb meie haugi puhtamaks kui põhjanaabrite oma.

Kui sa tahad teada, mitu hammast võib olla ühe kala suus (vihje: rohkem kui sul!) või mis teeb haugimarjast lapsepõlve delikatessi, siis see episood on just sulle. Võta istet, pane klapid kõrva – ja hoia sõrmed eemale haugi suust!

Neljandas osas hüppavad Dagi ja Kati jäneste maailma. Saatekülaliseks on zooloog Anne Kirk, kes avab jäneste eluolu nii linna- kui looduskeskkonnas – alates valge- ja halljänese erinevustest kuni sinihalljänese müsteeriumini. Lisaks räägime jäneseid kimbutavaid haigustest ja kiskjatest, samuti muudest ohtudest, mis jänese arvukust aina kahandavad. Põnevust pakuvad veel jäneste pulmamängud ning omapärane kohastumus - koprofaagia ehk oma väljaheidete söömine.

Lisaks jagame põnevaid jänesevaatlusi Tallinna tagahoovidest, meenutusi koeri hullutavatest jänestest ning bioloogilist alust populaarsele fraasile “sigib nagu jänes”.

Täna räägime väga aktuaalsest ja ohtlikust teemast – pargitatrast, võõrliigist, kes ohustab meie loodust. Külas on botaanik ja üks Eesti parimaid taimede tundjaid Toomas Kukk, kes aitab meil mõista, miks see taim on meie ökosüsteemidele nii suur oht ning kuidas temaga toime tulla.

Pargitatar on tuntud oma kiire kasvu ja leviku poolest, kes võib tõsiselt häirida kohalikke liike ja looduskeskkonda. Aga kuidas me saame teda peatada ja milliseid samme peaksime astuma, et kaitsta meie elupaiku? Täna saad teada, kuidas võõrliigid meie loodust mõjutavad ning mida saame nende vastu teha.

Täna võtavad Eesti Loodusmuuseumi kommunikatsioonijuht Dagmar "Daki" Lamp ja haridus- ja meediaspetsialist Kati Pesotsky jutuks ühe sügiseses metsas kohatava kõige tüütuma, ent samas huvitava tegelase – põdrakärbse. Saatekülaliseks on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist Mati Martin, kes jagab asjatundlikult infot selle parasiitse eluviisiga putuka kohta.

Jutuks tuleb: kuidas põdrakärbest eristada puugist, miks ta hammustab ja miks see kipitab, millised loomad (ja inimesed!) talle kõige paremini sobivad, kas ta võib haigusi levitada, kas teda on võimalik peletada (spoiler: eriti mitte), ja kus Eestis teda kõige rohkem kohata võib.

Lisaks saavad kuulajad teada, miks põdrakärbse armuelu toimub otse ohvri peal ja kuidas loodusmuuseumi torusall võib olla sinu parim liitlane metsaretkel sügisel. Daki jagab ka isiklikku põdrakärbse-traumat seeneretkelt ning tütre elutarkust: "Kui kärbes tiivad maha paneb, siis on mäng läbi."

"Kati ja Dagi looduselood" alustavad oma seiklust podcastide maailmas! Avaosas võtavad Eesti Loodusmuuseumi haridus- ja meediaspetsialist Katerina Pesotski ja muuseumi kommunikatsioonijuht Dagmar Lamp vastu oma esimese külalise — Tartu Ülikooli zooloogia teadur Villu Sooni, et sukelduda pisikeste, kuid elutähtsate tegelaste maailma.

Saate fookuses on putukahotellid — mis need täpselt on, kellele need sobivad ja miks neid aina rohkem linnapilti kerkib. Villu räägib asjast läbi oma teadlasepilgu ning toob välja, millised hotellid on kasulikud ja millised võivad muutuda hoopis "ökolõksudeks". Juttu tuleb ka putukaparasiitidest, mesilaste ja herilaste kooselust, materjalidest, millest hotellid võiksid koosneda, ning asukoha valiku tähtsusest.

Lisaks saavad kuulajad teada, miks võib mõni putukahotell esmapilgul tühjana tunduda, ja miks just õõnsustega mesilaste hotellid pakuvad nii teadlastele kui ka loodusfotograafidele kõige rohkem rõõmu. Arutleme, kas poeputukahotell on ikka hea idee, ja anname praktilisi nõuandeid neile, kes tahavad ise oma kuuejalgsed külalised õnnelikuks teha.

Muide, juba 10. mail saab loodusmuuseumi hoovis koos meie entomoloogide Aare Lindti ja Leif-August Kirsi asjatundliku juhendamise ning põnevate juttude saatel ka ise putukahotelle meisterdada! Vaata lisa: www.loodusmuuseum.ee