Kohe selgub

Kuigi Venemaa täiemahulise agressiooni algusest Ukrainas on möödas juba üle 1000 päeva, siis kohati tundub, et asja tõsidusest ei saada siiani veel täiel määral aru. Või on küsimus selles, et sõjalt proovitakse aina enam tähelepanu eemale juhtida?

Saates „Kohe selgub“ esinesid riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson ning riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid, kellelt uurisime, kas ja kuidas on suhtumine Eestis ja ka laiemalt maailmas Venemaasse muutunud ning milliseid mõjusid see tekitab.

Järjepanu Eestis ja maailmas juhtunud sündmused tekitavad küll uudistormi, kuid sellest hoolimata jõuab Venemaa aina enam pilti just neile sobivas võtmes. Saates uurisime ka, kuidas seda tagasi pöörata või on see üldse enam võimalik?

Selle aasta 1. novembrist kehtib Eestis patsiendikindlustuse seadus, mis loob küll inimestele lihtsama viisi ravivea korral hüvitist küsida, kuid mille tõttu raviasutused suuri kindlustussummasid peavad maksma.

Saates „Kohe selgub“ on külas terviseminister Riina Sikkut ja Eesti Haiglate Liidu juht Urmas Sule, kellega arutleme, kas kujunenud olukorras peavadki raviasutused kindlustusele üüratuid summasid maksma või on ka mõni soodsam lahendus veel olemas. Seejuures tuleb nentida, et seaduse jõustumine lükati juba korra edasi ning selle kehtimine alates 1. novembrist on kivisse raiutud.

Kõrge kindlustushinna taga on ka asjaolu, et ainsa pakkujana on turul PZU kindlustus, kel on seega monopol ning õigus vastavalt oma äranägemisele hinnatase paika panna. Kuigi riigil käib töö selle nimel, et turule ka teisi pakkujaid saada, siis praegu ei paista seda juhtuvat.

Mis saab raviasutustest edasi, kust saavad nad vajamineva raha ning mis teenused selle arvelt kannatavad?

Kultuurisektori kehvast käekäigust räägitakse juba aastaid ning mida aeg edasi, seda rohkem tõstatub hääli, kelle hinnangul pole kõrgharidusega spetsialistide töötasu piisav.

Saates „Kohe selgub“ on külas Eesti Teatriliidu juht Gert Raudsep ning kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaar, kes arutlevad omavahel kultuurisektori rahastuse ning tuleviku väljavaadete osas. Samuti on juttu teisipäeval Stenbocki maja ees toimunud meeleavaldusest, kus teatriliit nõudis kultuuritöötajatele kõrgemat alampalka.

Juba järgmisel aastal peavad kõik kultuuriministeeriumi asutused kärpima neli protsenti eelarvest ning see külmutatakse kuni 2028. aastani. Tõusvate kulude tõttu paneb see küsima, kas edaspidi maksab vahe kinni rahvas ning kõiksugu piletite hinnad tõusevad taevasse?

Vaidlus selle üle, kui palju tuleks laskemoona raha investeerida kestab juba mitu kuud ning ühist arusaama pole küsimuses isegi endiste kõrgete kaitseväelaste vahel.

Saates „Kohe selgub“ on külas endine kaitseväe juhataja Martin Herem ning siseminister Lauri Läänemets, kellega arutleme riigi kaitsevõime ning rahapuuduse üle olukorras, kus vaidlus käib potentsiaalse rünnaku tulemite kohta meie riigi territooriumil.

Lisaks laskemoonale arutame kindlasti ka seda, milline on NATO roll Eesti kaitses ning kas praegu jõuaks kaitseallianss meile kohe appi, kui idanaaber meid negatiivselt üllataks. Muidugi keskendume ka sellel, kuidas valitsus julgeolekumaksu kavatseb koguda.

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvani umbusaldamiseks asuti allkirju koguma, sest kriitikute sõnul pole tema sõnad ja teod kooskõlas Tallinna arengustrateegiaga. Kas see vastab tõele või on petitsiooni algatajad väidetega liiale läinud?

Debatisaates „Kohe selgub“ olid külas Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan (Isamaa) ning Tallinna öölinnapea Natalie Mets (Sotsid), kellega arutleti linnaruumi tuleviku üle ning uuriti, kellel siis tulevikus liikumises rohkem õigusi on?

Lisaks uuriti, mida siis Tallinna linnaliikuvuse kava ette näeb ja kas tõesti peavad tulevikus jalakäijad tunnelitesse kolima, mida ka abilinnapea Järvan välja on pakkunud? Seejuures arutleti ka, kuidas autojuhid ja kergliikurid siiski ühte linnaruumi koos ära mahuksid.

Poolas arutletakse selle üle, kas juba 2027. aastal minna riiklikult üle lühemale töönädalale või hoopis kärpida päevaseid töötunde. Miks see teema Eestis soiku on jäänud ning kas me peaks Poola eeskuju järgima?

Otsesaates „Kohe selgub“ olid külas Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juht Killu Maidla ning Tallinna Linnatranspordi juht Kaido Padar, kellega arutlesime lühema töönädala võimaluse üle ning uurisime ka, kui kaugel riik sellest praegu on.

Samuti rääkisime tänapäevasest töökultuurist ning töötajate ootustest paindlikule töökorraldusele. Lisaks tuli juttu ka riigi maksulaekumistest, mida kõikvõimalikud töömuudatused mõjutada võivad.

Eesti iseseisvuse taastamisest on möödas 33 aastat ning ikka ja jälle on paslik küsida, kuidas meie väikesel Eestil läheb. Seetõttu kutsusime stuudiosse oma ala eksperdid, et arutleda riigis toimuva üle.

Saates „Kohe selgub“ on külas Milttoni juht Annika Arras ning iduettevõtja ja saatejuht Taavi Kotka, kellega räägime Eesti olevikust ja tulevikust ning diskuteerime selle üle, mis võiks paremini olla ja millele peaks enam rõhku pöörama.

Kindlasti tuleb juttu ka sellest, milliseid algatusi võiks erasektor toetada, et kogu riik areneks, kuid ka sellest, mida saab teha riik, et olla efektiivsem.

Kui veel mõne kuu eest kritiseeris Jaak Madison tugevalt Keskerakonna ning eriti Jana Toomi tegevust, siis täna tegi endine EKRE liige Keskerakonna juhi Mihhail Kõlvartiga ühisavalduse Eesti elu parandamiseks.

Delfi otsesaates „Kohe selgub“ on külas parteitu europarlamendi liige Jaak Madison ning Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart, kellega arutleme nende ühiste seisukohtade üle ning uurime, kas ja millal astub Madison Keskerakonna liikmeks.

Muidugi peatume ka pikemalt nende ühisavaldusel, mis kutsub üles opositsiooni koonduma ning Reformierakonna juhitavale valitsusele vastu seisma.

Ukraina korraldas viimastel päevadel rünnaku Kurski oblastile ning sealne kuberneri asetäitja Aleksei Smirnov kuulutas välja eriolukorra. Analüütikute hinnangul pole kindel, mis Ukraina eesmärk on, kuid kuidas vastab Venemaa ning milline mõju on sellel rindele?

Otsesaates „Kohe selgub“ on külas Eesti suursaadik Leedus ja tulevane kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ning riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu. Juttu tuleb lisaks värsketele arengutele rindel ka sõja lõpetamise tingimustest ning sellest, kui tugevalt püsib Ukrainas toetus president Volodõmõr Zelenskõile.

Lisaks räägime ka sõjaväsimusest ning rahutippkohtumistest, millest esimene leidis aset juunis, kuid mille järgmiseks kohtumiseks Ukraina juba rahuplaani dokumenti ette valmistab. Kuigi järgmisele tippkohtumisele veel Venemaad ei oodata, siis soovitakse Kiievi sõnul sel aastal veel teine kohtumine korraldada, kuhu võidakse kutsuda ka Venemaa esindajad.

Uue valitsuse otsusel tabavad Eestit järjekordsed maksutõusud, mis tekitavad ühiskonnas elavat arutelu. Kas inimesed nõustuvad nendega ning kas avaliku sektori kärbe on piisav, et riigi rahandus korda teha?

Otsesaates „Kohe selgub“ on külas uus rahandusminister Jürgen Ligi ning Isamaa erakonna esimees Urmas Reinsalu, kellega räägime nii kavandatavatest maksutõusudest kui ka Reformierakonna ja Isamaa vastasseisust.

Valitsuse otsusel tõuseb käibemaks järgmisel aastal ning füüsilise isiku tulumaks 2026. aastal 24%-ni. Lisaks rakendub 2026. aasta 1. jaanuarist ettevõtetele maks kahelt protsendilt kasumilt. Kõik see on osa niinimetatud julgeolekumaksust.