Riigi infosüsteemi amet (RIA) võttis pea kuu aega tagasi kasutusele turvalisema autentimislahenduse Smart-ID+. Sellega jõudis RIA ette pankadest, mis on igapäevaselt jännis petturitega, kes on kasutanud inimeste nõrkusi ära. Tänases saates selgitab RIA elektroonilise identiteedi osakonna tootejuht Helen Raamat avameelselt, miks veebruaris juurutatud Smart-ID uus autentimisvoog tekitas ootamatuid tõrkeid riigiäpi kasutajatele ning miks "live"-keskkonnas ilmnevad mured on vahel digiriigi arengu paratamatu osa.

Lisaks avas saate teises pooles RIA digikukru valdkonnajuht Margit Aus kaarte Euroopa ühtse digitaalse identiteedi tuleviku osas, selgitades, miks ei piisa meile vaid tehnoloogiahiidude suletud lahendustest ja kuidas uus kukru-süsteem hakkab asendama seniseid harjumuspäraseid vahendeid.

Saates tuleb juttu:

Miks ei kukkunud Smart-ID+ kasutuselevõtt RIA-l hästi välja?
Miks ei saa Smart-ID+ siiani kasutada DigiDoc-i äpis?
Millistes e-teenustest on tänu RIA muudatusele Smart-ID+ kasutusel?
Kui kaugel digikukkur on?
Millal jõuab juhiluba digitaalselt telefoni?Miks on digikukkur oluline ning mis väärtust see eestlastele pakub?

Saatejuht on Ronald Liive.

Nagu päriselu värskelt tõendas peab enamik eestlasi välisministeeriumi veebilehte reisitargalt.vm.ee tüütuks veebileheks, mis ei paku erilist kasu. Kuid nagu viimased nädalad on näidanud on Reisi Targalt vältimatu abivahend olukorras, kui taevas täitub rakettidega, õhuruum suletakse ja kodutee kaob tundidega.

Tänases saates räägib välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor Margus Särglepp sellest, kuidas Lähis-Ida kriisi ajal hätta sattunud kaasmaalasi ööpäevaringselt abistas. Särglepp rääkis otse, mis toimus välisministeeriumi operatiivstaabi suletud uste taga siis, kui rahulikust puhkusest sai globaalne kriis. Saates tuli välja, et kui enne Lähis-Ida kriisi algust oli Reisi Targalt veebi kaudu oma reisi pannud kirja vaid 50 inimest, siis kriisi puhkesed plahvatas registreerujate arv üle 1300. Kiirelt lõi ministeerium WhatsAppi grupi, kus hakati informatsiooni operatiivselt jagama.

Saates tuleb juttu:

Kuidas välisministeerium on ära lahendanud Reisi Targalt andmekaitselised küsimused.
Ministeerium hoiustab reisijate andmeid viis aastat.
Välisministeerium kutsub inimesi üles kasutama Reisi Targalt ka Euroopas reisides.
Potentsiaalne tulevikuvisioon Eesti riigiäpiga.
Kuidas Lähis-Ida kriisi haldas vaid 20 inimest.

Saatejuht on Ronald Liive.

Kujutage ette olukorda, kus riigi olulisemates andmekeskustes vaibub ventilaatorite mühin ja kustuvad kõik tuled. See ei ole pelk küberrünnaku stsenaarium, vaid reaalne tehnoloogiline risk, milleks valmisolekut Riigi IT Keskus (RIT) hiljutisel suurõppusel "Pilvepõnts" testiti.

Tänases saates avame riigi IT-süsteemide vastupidavuse tagamaid. Külas on RIT-i õppuste koordinaator Teele Sihtmäe ja peaarhitekt Martin Rajur, kes selgitavad, miks oli seekord vaja minna kaugemale paberil planeerimisest ja lülitada riigi andmekeskus füüsiliselt välja.

Räägime õppetundidest, tehnilistest "luksatustest" ja sellest, miks on inimestevaheline kommunikatsioon kriisihetkel sageli keerulisem väljakutse kui serverite käivitamine.

Saates tuleb juttu:

Miks otsustati riigi peamine andmekeskus koos riistvaraga täielikult välja lülitada ja mis tunne on oodata süsteemide taaskäivitumist?
Kuidas harjutati spetsialistide ümberlülitumist igapäevatöölt kriisirollidesse ning miks on oluline "kriisifooni" loomine juba kuu aega enne õppust.
Millised õppetunnid saadi liigsest infomürast vestluskanalites ja kuidas modereerida teabevahetust nii, et oluline info kaduma ei läheks.
Kuidas toimis teenuste ümberlülitamine varuandmekeskusesse ja millised on plaanid juhuks, kui teenuseid on vaja hakata hoidma väljaspool Eesti piire.
Pilk järgmisele suurõppusele "Ilves 2026" – kuidas valmistub Eesti riik üha keerukamateks hübriidkriisideks.

Saatejuht on Ronald Liive.

Kui varem tunti pangapetturid ära konarliku keelekasutuse ja ebausutavate skeemide järgi, siis tehisaru ajastul on ründed muutunud nii detailseks, et ohvriks võib langeda ka kõige tähelepanelikum inimene.

Swedbanki pettuste tõkestamise ja ennetamise valdkonnajuht Julia Plamus rääkis saates "Kriitiline intsident", et täna ei ole pettuse ohvriks langemine enam kinni ohvri teadmistest, vaid oskuslikult manipuleeritud hetkeemotsioonist ja veatust tehnoloogiast, mis suudab jäljendada nii pangaametnikke kui ka lähedaste hääli.

Saates avati tausta, millist lakkamatut kassi-hiire mängu peavad pangad kurjategijatega. Selgus, et Swedbanki spetsiaalne 10-liikmeline meeskond suudab täna ära hoida ligi kaks kolmandikku pettusekatsetest, kuid ülejäänud juhtudel jäävad kliendid kahjuks kaotajaks. Saatest selgus veel seegi, et kuigi me oleme harjunud välkmaksete sekundi murdosa vältava kiirusega, kaaluvad pangad turvalisuse huvides maksetele teadliku viivituse lisamist.

Saates veel:

Kuidas tehisaru abil luuakse veatuid häälkloone ja usutavaid pettusskeeme
Miks on just Smart-ID ründajate jaoks täna kõige ihaldusväärsem sihtmärk
Kui kaugel on Swedbank Smart-ID+ kasutuselevõtuga ja mis seda täna takistab
Kuidas toimib panga "viivituse" strateegia ja miks on kiirus petturi parim sõber
Praktilised nõuanded: mida teha, kui saad "pangast" kahtlase kõne ja sind survestatakse koode sisestama

Saatejuht on Ronald Liive.

Kui teatud ametite puhul räägitakse, et peagi tuleb tehisaru ning võtab selle töö inimestelt ära, siis riigikogus on seda omal nahal juba tuntud. Aastaid tagasi võeti Eesti parlamendis kasutusele tehisaru Hans, riigikogu haldusdirektor Ahto Saks rääkis saates "Kriitiline intsident", et selle tulemusena läks neli töötajat pensionile.

Saates avati ka tausta, kuidas tehisaru on imbunud riigikogu töötajate ning poliitikute igapäevatöösse. Riigikogu sisevõrgus on käivitatud privaatne portaal tehisaru.riigikogu.ee. Saatest selgus veel seegi, et riigikogu on poliitikute tarbeks arendanud valmis uue kaugistungite süsteem, kuid seda pole veel kasutusele võetud.

Saates veel:

Kuidas on tänu tehisarule muutunud istungite protokollimine
Milliseid tehisaru võimalusi riigikogu liikmetele pakutakse
Kuidas riigikogulasi koolitatakse tehisarule prompte kirjutama
Saame teada, mis peitub veebiaadressi tehisaru.riigikogu.ee taga
Kas AI oleks suutnud hasartmängumaksu näpuviga vältida

Saatejuht on Ronald Liive.

Selles episoodis räägime värskelt käivitunud sündmusteenusest, mis pakub tuge peredele just sel raskel hetkel, kui lapsel diagnoositakse püsiv terviseprobleem või erivajadus. Saatekülaliseks on sotsiaalkindlustusameti tooteomanik Aika Kaukver.

Saates selgub, kuidas tehnoloogia ja andmevahetus aitavad tagada, et ükski murega pere ei jääks üksi. Uue lahenduse abil liigub info diagnoosi saanud lapsest automaatselt tervisesüsteemist sotsiaalhoolekandesse. See tähendab, et riik ei jää ootama lapsevanema pöördumist, vaid kohaliku omavalitsuse spetsialist võtab ise perega ühendust, et pakkuda vajalikku tuge ja nõustamist.

Saates avati ka tausta, kes on need lapsed, keda uus teenus puudutab. Esialgu on fookuses kuus rasket diagnoosigruppi (sh vaimne alaareng, vähidiagnoosid, Downi sündroom ja teatud harvikhaigused), kus abivajadus on kõige kriitilisem. Olulise teemana käsitleti ka privaatsust ja delikaatseid andmeid. Sotsiaaltöötajani jõuab teade abivajadusest, kuid mitte konkreetne diagnoosi info, säilitades nii pere privaatsuse.

Saates veel:

Kuidas 10 päeva jooksul peab abi pereni jõudma.
Miks ei tasu karta ametniku kõnet ja kuidas see toetab lapse heaolu.
Kuidas on seotud tervise infosüsteem, STAR ja SKAIS.
Puude taotlemine kahe klikiga ehk kuidas uus süsteem muudab bürokraatia lapsevanema jaoks märkamatuks.
Milline saab olema lapsevanema personaalne "töölaud" riigiportaalis eesti.ee.

Saatejuht on Ronald Liive.

"Kriitiline intsident" võttis sel korral luubi alla hiljuti välja tulnud uue ID-kaardi, mille taga seisab kolme asutuse tihe koostöö. Saatekülalisteks olid siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus identiteediteenuste osakonna tooteomanik Barbara Hein, riigi infosüsteemi ameti eID turvaarhitekt Tõnis Reimo ning politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo ekspert Karoline Põder.

Saates selgub, mis muutus uue ID-kaardi (hankega) ja kas 2017. aasta turvanõrkustest on õpitud. Saime teada, et uue kaardi puhul on juba ennetavalt loodud ja testitud kauguuendamise lahendus, mis peaks tagama öösel rahuliku une nii ametnikele kui ka kasutajatele.

Saates avati ka tausta partnerite valiku osas. Kui varem hangiti täisteenust, siis seekord viidi läbi kaks eraldi hanget: üks dokumendiplankidele ja isikustamisele ning teine sertifitseerimisele. Uueks kaarditootjaks on Thales Finland ning sertifitseerimisteenust pakub Belgia ettevõte Zetes, kel on nüüdseks loodud ka kohalik haru.

Saatejuht on Ronald Liive.

"Kriitiline intsident" avas värskes osas koos siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungase ja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest rahvastikuregistri tootejuhi Peeter Mäekeri abiga kaarte riigi ühe olulisima andmekogu tuleviku osas.

Saatejuht Ronald Liive uuris külalistelt, milliseid uuendusi on rahvastikuregistris oodata. Saatest saab teada, et digitaalselt lahutamine on osutunud sedavõrd populaarseks, et pooled lahutajatest valivad selle kasuks. Riik on pilgu suunatud juba järgmisele suurele verstapostile, täisdigitaalsele abielule.

Kõige päevakajalisem uudis puudutab aga tuhandeid eestlasi, kes jagavad oma elu Eesti ja Soome vahel. Juba 2. detsembril käivitub kahe riigi vahel automaatne rändeandmete vahetus. See lõpetab olukorra, kus inimesed on nii-öelda nupukalt registreerinud end mõlemasse riiki korraga, et saada osa mõlema riigi hüvedest või vältida makse (nt automaks).

Saatejuht on Ronald Liive.

"Kriitiline intsident" avas värskes osas koos siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungase ja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest rahvastikuregistri tootejuhi Peeter Mäekeri abiga kaarte riigi ühe olulisima andmekogu tuleviku osas.

Saatejuht Ronald Liive uuris külalistelt, milliseid uuendusi on rahvastikuregistris oodata. Saatest saab teada, et digitaalselt lahutamine on osutunud sedavõrd populaarseks, et pooled lahutajatest valivad selle kasuks. Riik on pilgu suunatud juba järgmisele suurele verstapostile, täisdigitaalsele abielule.

Kõige päevakajalisem uudis puudutab aga tuhandeid eestlasi, kes jagavad oma elu Eesti ja Soome vahel. Juba 2. detsembril käivitub kahe riigi vahel automaatne rändeandmete vahetus. See lõpetab olukorra, kus inimesed on nii-öelda nupukalt registreerinud end mõlemasse riiki korraga, et saada osa mõlema riigi hüvedest või vältida makse (nt automaks).

Saatejuht on Ronald Liive.

Juba pikemat aega kirjutab meedia järjekordsetest kelmidest ja pettustest, olgu nad tervisekassa või pankade nimel levivad skeemid. Kurjategijad on seeläbi röövinud eestlastelt röögatuna tunduvaid rahasummasid. "Kriitiline intsident" keskendub sel korrale eraettevõtte SK ID Solutions loodud autentimislahendusele Smart-ID, mis on saanud endale uue versiooni Smart-ID+

Stuudios on külas SK teenuseomanik Natalja Vasnevskaja, kes tõi välja, et uus versioon on teenusepakkujatele kättesaadav juba alates juuni lõpust. Kasutajate jaoks on peamiseks muudatuseks see, et isikukoodi sisestamise ja kontrollkoodide võrdlemine on möödanik. Vasnevskaja kinnitusel muudab see autentimise turvalisemaks ja mugavamaks.

Saatejuht on Ronald Liive.