Viimased viis aastat on Eesti küberturvalisuse olukorral hoidnud pilku peal Tõnu Tammer, kelle juhtida on riigi infosüsteemi ameti (RIA) intsidentide käsitlemise osakond ehk lühidalt CERT-EE. Tammer andis saates ülevaate, mis on need teemad, millega CERT-EE igapäevaselt tegeleb.

Kuigi viimasel ajal ei ole uudistes olnud suuri pealkirju, et Eesti oleks saanud mõne küberründega pihta ei ole need saatekülalise kinnitusel kuskile kadunud. Eesti suunalised ründed on saanud tavapäraseks nähtuseks.

Tammer rääkis saates lähemalt RIA loodud rakendusest Encrypted DNS, mis aitab ära hoida pettuse ohvriks langemist. CERT-EE juht kinnitas, et rakendust kasutades ei saa keegi salapärane Suur Vend kuulata nutiseadme liiklust pealt.

Lisaks puudutati saates teemat, miks on Tammeri Läti ja Leedu kolleegid julgemad ehk ütlevad konkreetsemalt ja otsesõnu välja, milliste riist- või tarkvaratootjate lahendusi ei tohi põhjusel või teisel kasutada.

Juba mitu aastat on Euroopa Liidus töös liiduülene elektroonilise identiteedi rakendus, mida Eestis kutsutakse digikukruks. Ühel heal hetkel, mil see valmis saab peaks piisama sellest, mil inimene kannab endaga kaasas pelgalt mobiiltelefoni ning selle abil saab üle terve Euroopa Liidu esitada oma dokumente.

Riigi infosüsteemi ameti elektroonilise identiteedi osakonna arhitekt Riho Kurg käis saates projektist lähemalt rääkimas ning saladuskatte all ütles välja, et kuigi e-Eesti peidab endas palju võimalusi, siis digikukru osas oleme me Euroopas ühed kõige aeglasemad olnud.

Mitmed riigid on oma lahendused juba valmis arendanud ning aastaid kasutanud, kasvõi näiteks Soome. Kurg seletas saates, mis on selle põhjuseks ning kas kunagi saab reaalsuseks see, et digikukkur on reaalselt kehtiv terves Euroopa Liidus.

Ühtlasi puudutati saates küsimust, kas digikukkur võiks olla järg Eestis populaarsele Mobiil-ID-le.

Saatejuht on Ronald Liive.

Kõik vähegi IT-ga seotud inimesed on korduvalt kuulnud väljendit agiilsus. Registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) direktor Rivo Reitmann ning tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) agile coach Nadežda Furs räägivad saates lahti, kas ja kuidas saab riigi IT-s üldse agiilsust olla. 

Lihtsustatult öelduna tagab agiilne arendusmetoodika ja agiilsus organisatsioonis selle, et riigi IT majad kasutaksid maksumaksjate raha mõistlikult. Arendatavad süsteemid saavad kiiremini valmis ning potentsiaalsete takistuste ületamiseks ollakse valmis neile koheselt reageerima, mitte ei jääda järjekordsesse hankesse kinni. 

Reitmann tõi välja, et RIKi arendatavatest süsteemidest on agiilset lähenemist seni kõige rohkem praktiseeritud vanglate infosüsteemi ja kinnistusraamatu puhul, kuid järk-järguliselt liigub terve asutus agiilsele lähenemisele üle.  Saatejuht on Ronald Liive.

Tänases saates avab uuringufirma Kantar Emori uuringuekspert Mari-Ann Ploom IKT tööandjate maineuuringu tulemusi ning räägib lähemalt kas riigi IT-s töötamine on popp või mitte.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) töötajakogemuse disainer Terje Pari räägib omakorda, mida SMIT teeb selle nimel, et töötajad tunneksid end hästi ja tahaksid riigi IT-majas töötamist jätkata.

Kuigi uuringu esiotsast leiab suured IT-ettevõtted nagu näiteks Microsofti ja Telia ning hulgaliselt idufirmasid ei jää riiklikud IT-majad neist kaugele. Värskeima uuringu kohaselt on neist kõige atraktiivsem riigi infosüsteemi amet, kuid tal kohe kuklas hingab SMIT. 

Saatejuht on Ronald Liive.

Sel korral vastab “Kriitiline intsident” küsimusele, mis on andmekaitse inspektsiooni (AKI) funktsioon ehk mida ja kelle jaoks nad täpselt teevad. AKI tööpõldu avab inspektsiooni jurist Geili Keppi.

Jurist räägib lähemalt, millistel tingimustel ja kellele saab inspektsioon trahvi või sunniraha määrata. Kui palju seda võimalust on seni kasutatud ning mis on üldse need põhilised teemad, millega AKI päevast päeva tegeleb. 

Ühtlasi tuleb arutelu alla, miks on Iirimaa andmekaitse inspektsioon Eesti omaga võrreldes kordades karmim. Saates käidi üle ka aastaid tagasi toimunud andmeleke, mille tagajärjel vedelesid internetis avalikult 14 000 eestlase andmed. 

Saatejuht on Ronald Liive.

Üle kümne aasta on Eestis olnud võimalik hakata geenidoonoriks. Kui seni ei ole andmete kasutamiseks head ja mugavat väljundit olnud, siis peagi on see personaalmeditsiini lahenduste kaudu muutumas. 

Tervise arengu instituut (TAI) viis koos partneriga ellu projekti, millega loodi valmisolek geneetiliste andmete laialdasemaks kasutuselevõtuks arstide ja õdede töös. 

Saates rääkisid projektist lähemalt TAI personaalmeditsiini projektijuht Piret Kuhlbars ning tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) projektijuht Meelis Tivas. 

Saatest selgus, et projekti raames valmis personaalmeditsiini arvutuskeskkond, milles on olemas võimekus arvutada südame-veresoonkonnahaiguste ja rinnavähi geneetilist riski. 

Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi kõige värskem IT-maja riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus (RIT) loodi ligikaudu 1,5 aastat tagasi. Hoolimata noorest east on RITi kanda mitmed riigi jaoks väga olulised arendused. Seekordne saade keskendub riigipilvele.

Selle olemusest andsid põhjaliku ja detailse ülevaate riigipilve juht Taavi Viilukas ja RITi tehnoloogiaosakonna juht Aarne Vasarik.

Saatejuht on Ronald Liive.

Juba mõned aastad on eestlastel olnud võimalus osta retseptiravimeid välja ka Soomes, Portugalis, Horvaatias ja Poolas. See võimalus tuleneb piiriülesest digiretseptist, mida Euroopa riigid järk-järguliselt kasutusele võtavad.

“Kriitilises intsidendis” käis külas tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse piiriülese terviseandmete andmevahetuse teenusehaldur Katre Pruul, kes andis detailse ülevaate, kuidas on süsteemi Eestis juurutatud ning kuidas sellega teistes riikides läheb.

Sama teenust saavad välismaalased kasutada ka Eestis ning soomlased on sellest võimalusest väga aktiivselt kinni hakanud. Statistikale tuginedes oskas Pruul öelda, et soomlastele meeldib osta retseptiravimeid välja Pärnust ja Viljandist ning Tallinnas sadamaümbrustest apteekidest.

Kui kõik läheb plaanipäraselt saab juba mõne aasta pärast digiretsepte osta välja kõikjalt Euroopast. Ühtlasi liiguvad riikide üleselt patsiendi terviseandmete kokkuvõtted.

Saatejuht on Ronald Liive.

Pea kuus aastat on kehtinud küberturvalisuse seadus, mis näeb ette konkreetseid tegevusi, mida elutähtsate teenuste osutajad peavad tegema, et nii nad ise kui ka nende klientide jaoks oleks küberturvalisus tagatud. Riigi infosüsteemi ameti (RIA) järelevalve juht Ilmar Toom käis saates rääkimas, kuidas amet kontrollib, et seadust järgitaks.

Näitena käisid saatest läbi hiljutised järelevalvemenetlused haiglate ja kütusemüüjate osas. Olukorras, mil organisatsioonides on küberturvalisuse alaseid puudujääke teeb RIA esmalt ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega. Kui puudujääke ei suudeta tähtajaks täita peab tasuma sunniraha, mis võib küündida kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

Kuigi RIA järelevalve fookuses on elutähtsate teenuste osutajad ja oluliste teenuste operaatorid märkis Toom ära, et teatud juhtudel saavad nad rakendada seadusepügalat, mis annab neile võimaluse minna lähemalt kontrollima mõnd eraettevõtet.

Saatejuht on Ronald Liive.

Kuu aega tagasi tegi riigi infosüsteemi amet (RIA) teatavaks pommuudise, et tänavu 1. novembrist läheb hingusele aastakümneid kasutusel olnud riiklik postkast. Ameti otsus pani ahhetama ja ohhetama ka peavoolumeedia, mis muidu igapäevaselt ei kajasta Eesti e-riigis toimuvat.

Kui siiani toodi põhjusena välja, et lahendus on oma aja ära elanud, siis tänases saates räägivad riigiportaali eesti.ee juht Kaisi Udumäe ja postkasti tootejuht Asso Kasuk avatud kaartidega, mis on postkasti teenuse sulgemise tegelik põhjus.

Saatest selgub, et põhjuseid on isegi mitu ning üks neist puudutab RIA koostööd suurte tehnoloogiagigantide nagu näiteks Google ja Microsoft. Konkreetsemalt oli üheks väga suureks põhjuseks spämm ehk riiklikku postkasti on kuritarvitatud.

Lisaks sulgemisele mineva postkast kohta kuuleb saatest ka, millised uued tuuled on riigiportaali allesjääva [email protected] meilide osas tulemas.

Saatejuht on Ronald Liive.