Kui olin veel noor tütarlaps, jagas mu ema mulle üht nõuannet, mis on jäänud minuga läbi aastate. Ta ütles: “Kui noormees sind välja kutsub, ei tohiks sul olla liiga lihtne sellele kutsele vastata. Sul peaks juba olema oma elu – tegevused, plaanid, kohtumised. Ja noormees peab teadma, et sinu aeg on väärtuslik.” Ei ole hea, kui neiu jätab kõik oma tegemised sinnapaika ja jookseb kohtingule ainult sellepärast, et teda lõpuks kutsuti. Selle tunnetab kohe ära.