Kultuuris Kuum

6\. novembril on aeg tõmmata taas lahti kinosaalide uksed ning hakata ulguma, sest algamas on Pimedate Ööde filmifestival – ja seda juba 30. korda. Seekordne suur juubelifestival tuleb ka märgiliste muutustega köögipoolel, sest PÖFFi ema Tiina Lokk otsustas kunstilise juhi koha loovutada oma tütrele Triin Trambergile, kes on PÖFFiga koos üles kasvanud ning näinud PÖFFi pürgimist A-klassi festivaliks. Kui suure koorma Tramberg enda ema õlgadelt ära võttis, mida pakub PÖFFi tänavune programm, missugune visioon on PÖFFil tulevikuks ning mida on vaja, et väikeriigis A-klassi festivalina elus püsida, räägib Triin Tramberg meile saates. Trambergiga vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» on külas filmitegija Vladimir Loginov, kes oma uusimas dokumentaalis «Ööäär» vaatab otsa Tallinna ööelule kogu selle ilus ja valus. Saame näha taksojuhtide, hädaabidispetšerite, arstide ja paljude teiste öövahetusi, samuti ka erinevaid klubisid alustades sähviva ööklubiga ning lõpetades BDSM-klubiga, kus Loginovi sõnul käivad väga heal järjel edukad inimesed. Kas «Ööäär» on film kui hüvastijätt? Millist ööametit Loginov ise peaks? Miks tekib filmitegijal kohe pärast filmi lõpetamist depressioon? Sellest ja paljust muust tuleb juttu «Kultuuris kuum» saates. Loginoviga vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» on külas ei keegi muu kui Mihkel Mutt, ja seda ka põhjusega - Mutt paotab meile ukse Juhan Viidingu maailma raamatuga «Juhani evangeelium». Miks oli Viiding justkui tulnukas inimeste seas juba algusest peale? Kas pealtnäha teatraalse seltskonnainimese taga oli tõepoolest vaevatud hing, kes poetas oma loomingus siin-seal killukesi tumemaa kohta, mille suunas ta vaikselt liikus? Ja miks oli just vabadus see, mis teda kõige rohkem tõmbas? Ja kas inimene, kes soovib tuntust, soovib olla nähtud ja kuuldud, saab üldse olla vaba? Juhan Viidingu teemal vestles Mihkel Mutiga Postimehe kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» on külas ei keegi muu kui Mihkel Mutt, ja seda ka põhjusega - Mutt paotab meile ukse Juhan Viidingu maailma raamatuga «Juhani evangeelium». Miks oli Viiding justkui tulnukas inimeste seas juba algusest peale? Kas pealtnäha teatraalse seltskonnainimese taga oli tõepoolest vaevatud hing, kes poetas oma loomingus siin-seal killukesi tumemaa kohta, mille suunas ta vaikselt liikus? Ja miks oli just vabadus see, mis teda kõige rohkem tõmbas? Ja kas inimene, kes soovib tuntust, soovib olla nähtud ja kuuldud, saab üldse olla vaba? Juhan Viidingu teemal vestles Mihkel Mutiga Postimehe kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» käis külas kirjastuse Petrone Print juht Epp Petrone. Eestlaste jaoks, kes armastavad värvikaid reisilugusid, on Petrone Printi «Minu...» raamatute sarjast saanud 20 aastaga tõeline põhjatäht. Sel aastal tähistab Petrone Print olulist sündmust: nimelt on ilmunud tervelt 200 «Minu...» sarja reisiraamatut. Uusimad neist on aga üsna omapärased: Eno Leies kirjutas väikesest külast mere ääres ehk Piritast ning kahesajanda raamatuna ilmus «Minu Lottemaa». Milline on üks hea reisiraamat ja kuidas Petrone Print neid lugusid leiab? Petronega vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» on külas kirjanik ja folklorist Reeli Reinaus, kelle menuromaan «Morten, Emilie ja kadunud maailmad» on saanud uueks kodumaiseks filmiks «Morten». Loo peategelaseks on fotograafiahuviga koolipoiss Morten, keda tõmbab muudkui salapärase raba poole, ja teda mängib «Fränkiga» tuttavaks saanud Tõru Kannimäe. Saates räägime Reinausiga lähemalt mitte ainult «Mortenist», vaid ka Eesti folklooripärandist - haldjatest, näkkidest, libahuntidest, ennetest ja paljust muust. Ning see teema läheb tegelikult kokku ka filmiga, kus on sees omaette maagiline ja pärimuslik element. Film jõuab kinodesse septembris. Reinausiga vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter ning kogu «Kultuuris kuum» saadet saab kuulata aadressil kuula.postimees.ee või Postimehe rakenduses.

«Nii surmahirm kui ka igavese elu otsingud on kuulunud iidsetest aegadest peale inimeseks olemise juurde.» Nõnda kirjutab Marju Kõivupuu enda raamatu «Inimese lahkumine» sissejuhatuses. Kõivupuu raamat vaatab otsa suremisele ning murrab lahti eestlaste matusekombed ja kalmistukultuuri kujunemisloo. Marju Kõivupuuga vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Enn Põldroosi massiivne, tervelt 500 ruutmeetrit suur gobelään "Inimeste elu" sai Linnahallist lõpuks välja viidud ning nüüd käib suurejooneline konserveerimistöö. Hiiglaslik eesriie, mida peetakse maailma suurimaks tekstiilkunstiteoseks, rippus Linnahallis rohkem kui 40 aastat ning selle aja jooksul, tuleb välja, ei ole seda kordagi puhastatud. Seetõttu koguti selle seest kilode viisi tolmu, rääkimata hallitusest ning salapärasest koitõrjevahendist, mille tuvastamisega praegu tegeletakse. Valgustamaks seda, kuidas nii raske teos Linnahallist ohutult alla saadi ning edasi Prantsuse Lütseumi võimlasse viidi, ning millised on üldse järgmised sammud selle konserveerimisel, on Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus külas Janika Turu ning Getter Zirel Konserveerimis- ja digiteerimiskeskusest Kanut. Turu ja Zireliga vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

“Kultuuris kuumas” sukeldume seekord videomängude maailma. Täpsemalt suundume seiklema kohta nimega Portofiro, kus toimub uue ZA/UMi loodud videomängu «Zero Parades» tegevus. Külas on mängu kunstiline juht Kaspar Tamsalu ning pealavastaja ja stsenarist Jim Ashilevi, kes selgitavad, kui palju on «Zero Parades» visuaalselt ja sisuliselt seotud «Disco Elysiumiga». Mida üritasid mängu tegijad edasi anda selle äreva spiooniloo kaudu ning mida kujutab endast täpsemalt tegevuspaik Portofiro? Kuidas vaatavad Tamsalu ning Ashilevi tagasi «Disco Elysium» eduloole ja ZA/UMi kui mängustuudio keerulisele teekonnale? Ja miks nemad otsustasid ZA/UMi jääda, et teha viie aastaga valmis «Zero Parades»? Ashilevi ja Tamsaluga vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» on külas ansambel Frankie Animal, kellega tuleb juttu nii bändi ajaloost kui ka tulevikust, muusikast kui ka muusika kirjutamisest ning teataval määral ka uuest albumist, mis sügisel kõigi kuulajateni peaks jõudma. «Katsetame ja ennast piiridesse ei pane - saab elektroonikat, saab n-ö klassikalise pop-rokkbändi kõla. Ning mis põhiline - oleme saanud väga hea hoo lugude kirjutamisel ja nende viimistlemisel - suurem osa materjalist on valminud viimase poole aasta jooksul,» kommenteeris bändi kitarrist Jonas Kaarnamets.