Stuudios on laste turvalisusele ja ennetusele spetsialiseerunud Marilin Küünarpuu, kes töötab Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonnas ja vastutab lastemaja teenuse eest Eestis. Külaliseks on ka Feministeeriumi huvikaitsja Elise Rohtmets, kes räägib lahti, miks on oluline teadvustada, et „ei“ tähendab „ei“ ja „jah“ on tõesti „jah“.

On väga oluline, kuidas räägime lastega kehapiiridest, usaldusest ja austusest. Kui me sel teemal nendega ei räägi ja eeskuju ei anna, saavad nad kogemusi kuskilt mujalt ja sageli mitteusaldusväärsetest allikatest.

Oskus oma vajadusi, soove ja piire sõnastada ning intiimsusest keelduda põhjendusi esitamata, on iga inimese õigus, rõhutavad saatekülalised.

Lasteabi on mõeldud nõu küsimiseks ja abi saamiseks, samuti abivajavast lapsest teavitamiseks. Tasuta ja ööpäev läbi saab pöörduda numbril 116 111, veebivestluse kaudu kodulehel www.lasteabi.ee või e-kirja teel [email protected].

Lastemaja on lapsesõbralik mitut eriala ühendav teenus seksuaalselt väärkoheldud, selle kahtluse või kahjustava seksuaalkäitumisega laste abistamiseks.

Lastemaja kontaktid leiate siit: Lastemaja | Sotsiaalkindlustusamet

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (Seksuaalvägivald | Palunabi) on avatud ööpäev ringi. Sinna saavad pöörduda kõik inimesed, hoolimata oma soost või vanusest, kes on kogenud viimase seitsme päeva jooksul seksuaalvägivalda või kahtlustavad seda.

„Kõige tähtsam on, et keegi kuulaks,“ ütlevad Andrus ja Kadi. Avame uksed kahe noore ellu, kelle suurekssaamise teekond kulges teisiti kui enamikul nende eakaaslastest. Andrus kasvas SOS Lastekülas, jagab praegu korterit sõpradega ja õpib noorsootööd. Eesti ühe edukama noore judoka Kadi Harrieti elus toimus aga hiljuti suur muutus, kui ta 17-aastaselt lapsendati. Mõlema elus on armastust ja hoolimist, ehkki nende pärisvanemad pole neid kasvatanud. Saates on siiraid minevikumeenutusi, aga ka palju soojust ja soovi edasi pürgida. Andrus ja Kadi teavad, et iseseisvasse ellu astumine pole nii raske, kui noore ümber on hoolivad inimesed. Vaata või kuula saadet ja kui tunned, et ka sinu südames ja kodus on ruumi veel ühele lapsele, uuri lähemalt: hoolduspere.ee

Stuudios on mänguterapeut Kiira Udu ja „Imelised aastad“ programmi grupijuht ning Pärnu haigla sotsiaalravi teenistuse juhataja Anna-Liisa Delgado, kes jagavad mõtteid ja kogemusi tänapäevasest vanemlusest. Vanemaks olemist saab õppida. Saate külalised ütlevad, et see ei tähenda täiuslikkust, vaid kohalolu, kuulamist ja ka enda eest hoolitsemist.

„Vanematena soovime, et lapsed oleksid rõõmsad, aga kõige tähtsam on, et nad julgeksid tunda kõiki emotsioone ja näeksid, et vanem on olemas,“ ütleb mänguterapeut Kiira. Anna-Liisa igapäevatöö keskmes on vanemad, kes tunnevad, et nad ei suuda oma lastega seotud väljakutsetele alati üksi vastu seista. Tema sõnul kogevad paljud vanemad süütunnet – nad kardavad, et ei ole piisavalt head, kui kõik ei lähe plaani järgi. Seejuures unustatakse, et lapse jaoks pole oluline mitte vanema täiuslikkus, vaid kohalolu. „Kui kõik on päeva lõpuks kodus elus ja terved, on hästi. Kui laps suudab näha head, olla rõõmus ja tunda end armastatuna, on vanemad hästi hakkama saanud,“ kinnitab ta.

Kui lapsevanem soovib usaldusväärset teavet lapse arengu, peresuhete ja vanemlusega seotud eluolukordade kohta, saab infot veebikeskkonnast Tark Vanem.

Lasteabi on mõeldud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele nõu küsimiseks ja abi saamiseks. Tasuta ja ööpäev läbi saab pöörduda numbril 116 111, veebivestluse kaudu Lasteabi veebilehel või e-kirja teel [email protected]. Lasteabi on olemas igal ajal ja iga murega!

Miks ei saa kõik lapsed kasvada oma sünniperekonnas ja milline on nende elu perekodus? Kes võiks olla need inimesed, kes vanemlikust hoolest ilma jäänud lastele kodu pakuvad?

„Lasteabi“ saates räägivad Karis Mugamäe MTÜ-st Maria ja Lapsed ning Pille Teder SOS Lastekülast sellest, mis on perekodu, missugune on sealne elu ja millised on need inimesed, kellele sobib elu perevanemana.

Ligi 700 last Eestis vajavad igapäevaselt asendushooldust, sest nende kodune keskkond pole lapsele sobilik. Tänapäeval pakutakse lastele, kes ei saa oma kodus kasvada, võimalikult perele sarnast kasvukeskkonda. „Meie peredes kasvavad lapsed nagu päris kodus,“ räägib Teder. SOS Lasteküla peremajades elavad perevanemad koos lastega peredele omast tavapärast elu, käiakse koolis ja tehakse pereüritusi. Samamoodi tegutseb ka MTÜ Maria ja Lapsed, mille fookus on samuti perekoduteenusel ja hooldusperede toetamisel.

Podcastis arutleme, millised inimesed sobivad hoolduspere vanemaks. „Tahe aidata on esmane, aga sellest ei piisa, on vaja ka põhjalikku koolitust ja pidevat valmisolekut õppida,“ märgib Mugamäe. Laste minevik on sageli täis traumasid ja usalduse taastamine nõuab kannatlikkust, tuge ja koolitust.

Kuigi töö on emotsionaalselt keeruline, pakub see ka suurt rõõmu. „Kui laps ütleb, et ta tunneb, et keegi tõesti hoolib temast, siis see on suurim tunnustus,“ jagab Teder ühte liigutavat hetke.

Kui tunned, et sinu südames ja kodus on ruumi veel ühele või miks mitte ka mitmele lapsele, siis uuri lähemalt: www.hoolduspere.ee või võta ühendust SOS Lastekülaga või MTÜ-ga Maria ja Lapsed – see võib olla elu muutev algus.

Lasteabi on mõeldud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele nõu küsimiseks ja abi saamiseks. Tasuta ja ööpäev läbi saab pöörduda numbril 116 111, veebivestluse kaudu kodulehel www.lasteabi.ee või e-kirja teel [email protected]. Lasteabi on olemas igal ajal ja iga murega!

Korrastamine võib olla enamat kui vaid kappide ja sahtlite tühjendamine ja kes oskab korrastada, selle elu on lihtsam ja rõõmsam.

Stuudios on elukutseline korrastaja, produktiivsuskonsultant ning raamatute „Korrastades elu korda“ ja „Korrastades lapse elu korda“ autor Marie Pärkma, kes jagab saates oma kogemusi ja teadmisi, kuidas korrastamine võib tuua selgust ja rahu nii laste kui ka vanemate igapäevaellu. Teiseks külaliseks on kahe lapse ema Elerin Piiroja Lasteabi meeskonnast, kes vaatab korrastamise teemat lapse arengu ja heaolu seisukohast.

Saates võtame luubi alla järgmised teemad:

Mis on korrastamise tegelik tähendus ja kuidas see erineb koristamisest?

Miks on korrastamine lastega peredes oluline ning kuidas erinevas vanuses lapsi kaasata?

Kuidas korrastamine aitab luua paremaid peresuhteid ka kärgperes, toetab laste heaolu ja isegi lahendab digimaailma väljakutseid?

Lasteabi on mõeldud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele lastega seotud teemadel nõu küsimiseks ja abi saamiseks. Tasuta ja ööpäev läbi saab pöörduda numbril 116 111, veebivestluse kaudu kodulehel www.lasteabi.ee või e-kirja teel [email protected].

Iga laps väärib kodu, kus teda armastatakse ja toetatakse. Eestis on kahjuks palju lapsi, kellel puudub turvaline perekondlik kasvukeskkond. Just seetõttu on hooldusperede olemasolu hindamatu väärtusega.

PRIDE koolitaja Aire Nurm selgitab, kuidas koolituse käigus analüüsitakse nii lapse vajadusi kui ka perede valmisolekut pakkuda stabiilset ja armastavat kodu.

Hoolduspereks saamise kohta vaata: www.hoolduspere.ee

Lasteabi on mõeldud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele nõu küsimiseks ja abi saamiseks lastega seotud teemadel. Tasuta ja ööpäev läbi saab pöörduda numbril 116 111, veebivestluse kaudu kodulehel www.lasteabi.ee või e-kirja teel [email protected]. Lasteabi on olemas igal ajal ja iga murega!

Hooldusperede teema on viimastel aastatel üha enam tähelepanu saanud ja pered, kes on valmis oma kodu ja südame avama, langetavad selle otsuse põhjalikult kaaludes. 2024. aastal esitati Sotsiaalkindlustusametile vaid 36 uut hoolduspere avaldust, mida on vähem kui aasta varem. Kas selle taga on majanduslik ja poliitiline ebakindlus, elukalliduse tõus või lihtsalt hirm tundmatu ees?

Saates aitab meil neid küsimusi avada ja hooldusperede tegelikkust mõista perepõhise hoolduse juhtivspetsialist Anu Järvepera. Anul on pikaajaline kogemus lastekaitses, perede hindamisel ja laste heaolu tagamisel.

Vestleme sellest, kuidas hoolduspereks saada, milliseid toetusi ja tuge pered saavad ning milliseid müüte tuleks ümber lükata.

Vaata lisainfot hoolduspereks saamise ja kasuvanemluse kohta: hoolduspere.ee.

Kui sul on mure lastega seotud teemal, siis vaata: www.lasteabi.ee

Kui sinu noor sellest sulle räägib, oled ilmselt šokeeritud, kuid tegelikult ka õnnega koos, sest teie vahel on usaldus ning saad oma lapsega arutleda, milline on hea suhe ja milline suhe seda kindlasti pole. On väga oluline, et laps teaks, kuidas suhtes piire seada ja enda heaolu eest seista. Räägime, mis on kohtinguvägivald, kuidas seda ära tunda ja ennetada.

Paljud kohtinguvägivalla all kannatajad ei otsi abi ega räägi oma kogemustest, mistõttu probleem jääb sageli varjatuks. See on teema, millest lapsega rääkimine võib tunduda keeruline, kuid kindel on, et nii kohtinguvägivallast väljapääsemine kui selle ennetamine vajab rohkem teadlikkust.

Stuudios on Kaisa Üprus-Tali ja Maarja Punak, kel mõlemal on teemaga pikajalaine erialane kokkupuude.

Lasteabi on mõeldud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele lastega seotud teemadel nõu küsimiseks ja abi saamiseks. Tasuta ja ööpäev läbi saab pöörduda numbril 116 111, veebivestluse kaudu kodulehel www.lasteabi.ee või e-kirja teel [email protected]. Lasteabi on olemas igal ajal ja iga murega!

Miks on koolides nii vähe noori õpetajaid? Räägime nende kogemustest ja väljakutsetest.

Stuudios on Neo Naatan Alakivi, kes alustas oma õpetajateekonda sel õppeaastal ja kes ennast eluaegse õpetajana ei näe, ning Indrek Nägelik, kes töötas viis aastat õpetajana Noored Kooli programmi kaudu. Nende teekonnad annavad aimu, miks otsustavad noored tänapäeval õpetajaks hakata, kas ootused ja reaalsus kattuvad ning kuidas noored õpetajad koolielu tajuvad.