Kuimuudu päses mõistlik tütärlats vanakurja kosimisest? Tuud kuulet sjoost jutussest, a tõisi jutte võit lukõ vagivahtsõst Vana-Võromaa juttõ   raamadust, miä Kalla Urmas om kokko säädnü ja Kabuna Kaile om kiilt kõbistanu.

The post Vanakuri sannah kosimah appeared first on Helüait.

The post Pärt mõista-õi saltot appeared first on Helüait.

Miä saa mammast, kiä jääs vasta talvõ ütsindä maalõ?

Edesi läävä “Maal mamma man” raamadu tegemise. Imä üten 5-aastadsõ Anna ja 8-aastadsõ Martaga käüvä mamma man maal abis nädälivaihetuisil ja avitasõ mammal süvvä tetä. Kokko saava katś maailma: mamma vanaaolinõ söögitegemise tarkus ja liinast tulõva vahtsõ ao söögi.  Midä tähendäs vegań? A miä om bubõrť? Kuis tetäq koogõľmoogõlit ja lumõpallisuppi?

Päält söögitegemise tulõvaq jutus ka muuq maaelo osa nigu komposť, keldre, laut, egäsugumanõ elo ümbrekäümine.

Jutu kiroť Petrone Epp, ümbre panď Jüvä Sullõv, pildi tsehkenď Maiste Piia, lugi Käbinä Helena.

Aiteh Eesti Kultuuŕkapitalilõ, Eesti Rahvuskultuuri Fondilõ ja Eesti Rahvakultuuri Keskuselõ tugõmisõ iist!

The post Mamma küük appeared first on Helüait.

 Perren om hallõ uudis. Papa om õkva är koolnu ja vanõmba tegevä katõlõ latsõlõ, 8aastagadsõlõ Martalõ ja 5aastagadsõlõ Annalõ, ettepanõgi, et nä lännü seo suvi mammalõ maalõ seltsi.

Kuis mamma periselt eläs? Innemb omma latsõ sääl õnnõ kõrras külän käünü. Kuimuudu saa mamma man mõskõ ja maada ja kost tulõva piim ja muna ja sahvti? Kas mammal om ka puhkõpäivi ja mis plaań täl suurõ kapi tagodsõ salamaaga om? Kuis kõnõlda mammaga surmast? Ja mille tohe-ei mamma puu otsa ronni, esiki alomadsõ ossa pääle mitte? Tegeläisis omma viil naľalinõ Kiďokõnõ, tsiigukõisi vällähaudja Kuri Tädi, hoolitsõja kikas Antoń, vana kana Halľ Haldjas, a ka kunagi tansaman latś olnu imä ja kongi tansaman ümbre hõľoja nägemäldä papa.

Jutuq kiroť Petrone Epp, ümbre panď Jüvä Sullõv, pildiq tsehkenď Maiste Piia, lugi Käbinä Helena.

Aiteh Eesti Kultuuŕkapitalilõ ja Eesti Rahvakultuuri Keskuselõ tugõmisõ iist!

The post Maal mamma man appeared first on Helüait.

Lugu jänesse hällüpääväkoogist oppas latsõlõ eläjänimmi, a ka tõisiga rehkendämist, ütenkuun olõmisõ mõnnu, hindä ja pidopäivi tähtsäspidämist.

Jutu pand kirja Tiia Selli

Pilti tsehkend Kersti Selli

Lugi Kadri Ugur

The post Jänesse hällüpääväkuuk appeared first on Helüait.

Luulõtaja Milvi Panga võrokeelitside luulõtuisi kogo “Sadu lask laulu” ilmus Helüaidan 2024. aasta mahlakuun, ku luulõtaja saa 79-aastadsõs. Timä edimäne kogu „Läämi kaemi!“ tull vällä 2005. aastal.

Milvi Panga õdagupoolidsõ võru keelega luulõtuisin kaes elukogõmusõga kiränik latsi asjatamiisi päält ja pruuv näist arru saia, märk uma latsõpõlvõ pääle, viskas nalla kotussõnimmiga, lätt kaema, midä köögin tetäs, pand tähele eri aastaaigõ, esierälidselt talvõ.

Neo luulõtusõ omma kirutõdu kül latsilõ, a kõlbasõ väega häste lugõmisõs ka vanavanõmbilõ. Vanavanõmbidõ abiga saa lats parõmbalõ arru, minkast luulõtusõn kõnõldas.

Lugõ Fastrõ Mariko

The post Sadu lask laulu. Milvi Panga luulõtuisi kogo appeared first on Helüait.

Heiki Vilep om kirja pandnu hulga unejutte. Uguri Kadri pand njoo võro keelde ja lugi ette kah. Kaasepildi tsehkend Ott Vallik (Moritz). Hääd kullemist ja hääd und!

The post Une-Mati häüsäjutu appeared first on Helüait.

Kristel Vihmani kirotõt lumja muinasjutt „Ekekuu“ (2022) kõnõlõs naarahtusõ väest ja ilost. Raamadu perädü ilosa pildi om tsehkendänü Belliisi Seenemaa. Võro kiilde avidi raamadu panda Aili Sikk ja Jüvä Sullõv, võrokiilset muinasjuttu lugõ Karel Käos (2022). Kaasõpilt: Belliisi Seenemaa.

The post Kristel Vihman „Ekekuu“ appeared first on Helüait.

Tuul Sepä „Lättehoitja“ (eesti keeli „Allikahaldjas”, Varrak 2019) om fantaasiaraamat, mink tegeläse ja johtumisõ peräkõrd ei olõki nii uskmalda ja ulmõlidsõ. Lätte omma mi rahvajutõn suurõ tähendüsega. Päätegeläisi Hõpõ ja Kaarna abiga saa kullõja tutvas Unõhtusõmaailma hingeliisiga: Suurõ Tõllu, Halltõbõ, Puugi, Essütäjä, Kaonäksi, dinosauruisi ja neandõrtaallaisiga ni viil pallodõ tõisiga.

Raamadu pand võro kiilde Kalla Urmas (2021), saarõ (sörve) keele nõvvu jagi Mari Lepik. Lugõva Helena Kesonen, Agur Seim ja Kaupo Vipp (2022). Kaasõpilt: Jaan Rõõmus.

The post Tuul Sepp „Lättehoitja“ appeared first on Helüait.