Villu Kangur on tuntud eelkõige luuletaja ja stsenaristina, ent on mänginud ka teatrilaval. Paljud tema laulusõnad on saanud legendaarseks - kes ei teaks Tõnis Mägi esitatud "Palvet" ja "Püha Elmo tulesid" või Ultima Thule repertuaarist "Liivimaa pastoraali". Ka komöödiasari "ENSV" on autorile (koos Gert Kiileriga) piisavalt kuulsust toonud. Koos Tõnu Ojaga on ta tõlkinud ka muusikalide laulutekste.

Teatri- ja filmilavastaja Elmo Nüganen sai äsja Porto rahvusvahelisel filmifestivalil elutööpreemia oma Melchiori ajaloosarja eest. Räägime Nüganeni filmitööst aga põhjalikumalt siiski tema teatrikarjäärist, mis on kestnud üle 30 aasta. Samuti kuuleme, mis on vabakutselise kunstniku rõõmud ja mured.

Saatekülaline on helilooja ja dirigent, XIII noorte laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg. Räägime noore dirigendi laulupeo nägemusest - miks soovis ta üldnimetuseks panna "Püha on maa" ja kuidas selleni jõudis. Uusberg tahab selles kavas näha noori kui puhtaid, rikkumata ja tundlikke hingi, kes peegeldavad meie maa põhjamaist ilu läbi muusika. Kuuleme ka Pärdi perekonna rollist tulevase elukutse valikus.

Saate külaline on Keeleameti peadirektor ja lastekirjanik Ilmar Tomusk, kes on kirjutanud üle 40 raamatu. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva künnisel räägime tänasest emakeele olukorrast, Ilmar Tomuski loomingust ja kohtumistest väikeste lugejatega.

Kätlin Oja on Eesti Rahvusballeti noor ja samas juba korduvalt tunnustatud solist. 

Talle meeldib nii kaasaegne ballett kui maailmaklassika tippteosed, Ketlin tantsib peaosi "Luikede järves", "Giselle`s", "Uinuvas kaunitaris " jt 

suurtes ballettides. Tantsija arvab, et kuna baleriini lavakarjäär on küllalt lühike, võiks talle usaldada ka hingeliselt küpsemaid rolle - lihtsalt arenema peab kiiremini.

Johan Randvere on tunnustatud noor eesti pianist, kel alati on korraga palju projekte käsil. Praegu valmistub ta esinemisteks Rahmaninovi aastal, samas kirjutab doktoritööd Jaan Räätsa klaverimuusikast, õpetab lapsi MUBA-s ja juhib klassikahommikut ERR-is. Esinemisi, proove ja kontserte on teisigi. Kohtumisel meenutab pianist kuidas tema muusikutee lapsepõlves alguse sai.

Filmilavastaja ja kunstnik Heiki Ernits on mees, kelle nimi seostub paljudele eelkõige koeratüdruk Lottega. Nagu kunstnik ise ütleb, joonistas ta 1997. aastal Lotte valmis 5 minutiga. Joonisfilmi aastatel võitsid Ernitsa filmid hulgaliselt auhindu, alates käesolevast sajandist on filmikunstnik tegutsenud ka raamatute illustreerijana. Praegu on Ernitsa töölaual pooleli kolm projekti - kujundustööd tulevasele Lotte-muusikalile, raamatutele "Leiutajateküla pulmad" ja "Rendikass".

Vladislav Koržets on mees, kes paljudele seostub eelkõige kalaroogade valmistamise ja tutvustamisega. Samas on tegu väga viljaka kirjamehega, kelle luulekogu "Laulud või nii" pälvis näiteks kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna 2016. Koržets on kirjutanud ka hulgaliselt näidendeid, kuuldemänge, laulusõnu ning koostanud Eesti kalaluule antoloogia. Praegu on tal käsil mahukas mütoloogiakogumik salapärastest veeolevustest. Vladislav Koržetsiga ajab juttu Haldi Normet-Saarna.

"Kultuuriamps" esitleb seekord heliloojat ja elektroonilise muusika teerajajat Eestis Sven Grünbergi. Sven on kirjutanud muusikat ka enam kui 130 filmile, nende seas ka armastatud linateostele "Hukkunud Alpinisti" hotell, "Wikmani poisid", "Leiutajate küla Lotte"jt. Kuuleme ka helilooja suhtest budismiga ja sellestki, kuidas tal õnnestus korraldada Dalai Laama visiite Eestisse. Sven Grünbergiga ajab juttu Haldi Normet-Saarna.

Draamateatri näitleja Kersti Heinloo jaoks on detsember alati eriline kuu. Lisaks näitlemisele on ta kirglik käsitöötegija ja korraldab juba aastaid oma koduteatris jõuluturgu. Tänavu toimus see 9. detsembril ja saadud tulu annetatakse koju tagasi pöörduvatele ukrainlastele. Kersti annab oma oskusi edasi ka teistele, kirjutab raamatuid ja reisib võimalusel, et koguda muljeid ja ideid nii põhitöö kui hobi jaoks. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna