Loodusajakiri

Saaremaa ja Hiiumaa vahel asuva ürgjõe oru hüpoteesile on geoloogidel nii poolt- kui vastuargumente. Eesti geoloogiateenistuse poolt algatatud Väinamere geoloogilise kaardistamise projekti raames uuriti Väinamerd neljal suvel. Mida teada saadi? Kas Saaremaa ja Hiiumaa vahel asuv aluspõhjaorund tekkis ürgjõe või liustike kulutava tegevuse tõttu? Saates on külas geoloog Igor Tuuling.

Mis on jäik robootika? Missugust robootikat nimetatakse pehmeks robootikaks? Milliseid võimalusi kätkevad liposoomi tehnoloogia ja DNA-origami? Nendel teemadel räägivad Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalitehnoloogia professor Veronika Zadin ja materjaliteaduse kaasprofessor Janno Torop.

Saates on külas bioloog ja kirjanik Juhani Püttsepp, kellega räägime ajakirjas Eesti Loodus ilmuvast lugude sarjast „Seik“ ja Soest ning hundist.

Ajakirja Eesti Loodus septembri-oktoobri number keskendub maastike muutustele. Nii saab teavet Väinamere geoloogilisest kaardistamisest ning oletatavast ürgsest jõeorust Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Mait Sepp kirjutab Ahtme linna tekkimisest ja Pille Tomson metsatulekahjudest kui koosluste kujundajatest. Lisaks saab lugeda Kaukaasia eestlastest ja šaakalitest, valgeviljalisest metsmaasikast, noore loodushuvilise tähtsatest tööriistadest ning intervjuud makroökoloog Lauri Laanistoga. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk.

Ajakirja Horisont 4. numbris räägivad Tallinna ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port ja Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt eestlaste ülekaalulisusest ja liikumise tähtsusest. Saate olulisust silmas pidades räägime samal teemal, asetades rõhu laste ja noorte kaaluprobleemidele ja kehalisele aktiivsusele. Saates on külas Kristjan Port. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Käesoleva aasta sammalt, harilikku helvikut tunnevad paljud aiaomanikud. Miks harilik helvik kasvab koduaedades? Kuidas teda looduses ära tunda? Rahvameditsiinis on harilikku helvikut kasutatud maksahaiguste puhul. Kas teadusuuringud kinnitavad hariliku helviku raviomadusi? Saates on külas samblauurija, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor Nele Ingerpuu. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Kultuuriloohuvilised geograafid Mait Sepp ja Taavi Pae on enam kui aasta ajakirjas Eesti Loodus tutvustanud Eesti kihelkondi. Viimati kirjutati Iisaku kihelkonnast. Iisaku kihelkonnast, mille „kaubamärgid“ on kriivad, poluvernikud ja rahvuspark, räägib saates Taavi Pae. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont augusti-septembri numbrist saab lugeda nii meditsiinilistest nanorobotitest kui tehisaru kasutamisest koolis, samuti Läänemere mereleitsakust ning mereplastist maailmameres. Lisaks leiab ajakirjast usutluse Tallinna ülikooli spordibioloogia professori Kristjan Pordiga ja saab ülevaate, millal võeti ajaloo uurimises kasutusele loodus- ja sotsiaalteaduslikud meetodid. Ajakirja tutvusta Horisondi toimetaja Piret Pappel. Saatejuht Tiiu Rööp.

Kirjandusteadlane ja EOÜ 2024. aasta linnu käo meeskonda kuuluv Elle-Mari Talivee räägib märgilistest kägudest eesti kirjanduses: Johannes Piiperi käost ajalehes Postimees 1944. aastal, Katku Villu õnnekäost ning Vana-Võrumaa kirjaniku Juhan Jaiki loomingust. Käo võib leida nii Marie Underi kui Henrik Visnapuu luulest, kuid mille poolest meie kahe silmapaistva luuletaja käod erinevad? Saame teada, miks Doris Kareva luuletus „Käkimeelne kägu“ justkui ennustas ette GPS-saatjaga käo Friedrichi saatuse. Lisaks "päris" käole räägime ka kellakäost. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Keskkonnaagentuur koostab juba aastaid tuleohukaarti, kasutades selleks Nesterovi meetodit. Tulevikus hakatakse tuleohukaartide koostamisel kasutama Kanada tuleohuindeksit FWI. Mille poolest erineb Nesterovi meetod ja Kanada tuleohutuse hindamise viis? Miks peame Eestile koostama tuleohutuskaarte, kui Euroopa kosmoseorganisatsioon annab tuleohutushoiatusi, mille arvutamise aluseks on FWI? Saates on külas TÜ geoinformaatika ja kartograafia professor Tõnu Oja.