Teemi Võro Instituudi usse vallalõ ja uurimi Tigase Merikese käest, kuimuudu üte suure pido tegemine käü. Taad juttu sünnüs kullelda sis kah, ku kuvves Uma Pido joba maaha om peet – kõrraldamise kotsile kõneles Merike peris kasulikku juttu. Salvestedüs sai taa jutt urbekuu algusen, ku pidoni es jää inämb kolme kuud, küsüjä oll Uguri Kadri.

The post Kuis Umma Pito tetäs? appeared first on Helüait.

Helüaida 40. märgotus (15.12.2022). 2022. aasta viimädsen märgotusõn kõnõlõs Mõnistõ kandist peri Nõlvaku Kaie tuust, kuis söögitegemine ja pühhi pidämine omma aoga muutunu. Ku aig esi jälleki muutus, tulõ mõtõlda, kuis hakkama saia. „Nii hädälitse ja mudsulda mi viil ei olõ, et hääd süüki tetä ei mõista, ku kõkõ kallimbat kraami poodist osta ei talda,“ arvas Kaie ni pakk vällä mito nippi.

Uman Lehen 15.12.2022 ilmunu artikli „Söögi peräst pühä pedämäldä ei jää”. Foto: eräkogo

The post Kaie Nõlvak: Söögi peräst pühä pedämäldä ei jää appeared first on Helüait.

Helüaida 39. märgotus (20.10.2022). 2022. aasta om pühendet raamadukogodõlõ ni Põlva kihlkunnast peri kiränik Kõnnussaarõ Tiia, kiä uma loomingut avaldas Navi Tia nimõ all, märgotaski raamatidõst ja lugõmisõst. „Ku su koton peetäs raamatit ja lugõmist tähtsäs, sõs tähendäs, et teil um koton õpetlaskultuur. Kats asja pidivä ette kuulutama, kuis latsõl elon lätt – imä haridus ja raamatidõ olõmanolõminõ koton,“ võtt kiränik teemä kokko ni kuts üles innekõkkõ eesti kirändüst, a ka ülepää hääd kirändüst lugõma ja latsilõ raamatit ostma vai lainama.

Uman Lehen 20.10.2022 ilmunu artikli „Mitu raamatut ti koton um?”. Foto: eräkogo

The post Tiia Kõnnussaar: Mitu raamatut ti koton um? appeared first on Helüait.

Helüaida 38. märgotus (22.09.2022). „Olõ iks latsilõ egä aasta võro keele nädälil seletänü, et meile om uma keelega antu sääne varandus, midä olõ-õi ilmah kinkalgi tõsõl.“ Nii kõnõlõs Vahtsõliina kihlkunna Orava kandi oppaja ja süküskuu võro keele iistkõnõlõja Säinasti Ene, kiä märgotas tuu üle, kost mi, võrokõsõ, tulõmi ja kohe mi läämi vai võinu minnä.

Ku om olnu aigu, ku uma kiilt om tulnu salada, sõs põra joht nii inämb ei olõ. „Abis olõs, ku kõik nuu inemise, kiä viil mõistva võro kiilt, võtasi hindäle tsihi, et tiidlikult kõnõlõsõ õnnõ uma keeleh. Kõgõ rassõmb omgi tuu edimäne samm, mis tulõ hindä siih är tetä,“ ütles Säinasti Ene.

Uman Lehen 22.09.2022 ilmunu artikli „Kost kohe mi läämi”. Foto: eräkogo

The post Ene Säinast: Kost mi tulõmi ja kohe mi läämi appeared first on Helüait.

Helüaida 37. märgotus (25.08.2022). Paganamaalt peri ja sääl elläv Krabi külätiatri päälik ni Paganamaa seenehull, seeneretki tegijä ja igävene seenenkäüjä Mürgü Marje kõnõlõs seenel käümisest ja siini süümisest. Kõgõ inämb küsütü seeneküsümüse saava vastusõ, a perän jõud jutt iks mõtsa mano. „Ku katõl puul tiid om ütevana mõts, ütel puul kasus hulga siini, tõsõl puul mitte nii väega. Maha võetas iks seenemõts, tõnõ jäetäs pistü,“ jääs kurvalt kõlama autori tähelepandminõ.

Uman Lehen 25.08.2022 ilmunu artikli „Paganamaa seenehull”. Foto: Ahti Leimann

The post Marje Mürk: Seenejutt, minkast saa mõtsajutt appeared first on Helüait.

Helüaida 36. märgotus (14.07.2022). Muusik ni festivali Aigu Om! ellokutsja ja kõrraldaja Kalkuna Mari kõnõlõs aost, ao võtmisõst ja ao pruukmisõst. Tä märgotas tuu üle, kuis ummi elopäivi täütä säändside tegemiisiga, miä periselt tähtsä omma ja miä inemiisile ja luudusõlõ halva es tennü. Sinnä om paot (käkit) ka sõnomi „Aigu om!“ mõtõ. „Tuu tähendä ei, et mi molotami kõik aig ja midägi ei tii. Tuu tähendäs hoobis, et mi teemi tsipakõsõ veidemb, a targõmbalt,“ arvas Mari.

Uman Lehen 14.07.2022 ilmunu artikli „Aigu om. Ja tuud om väega vaia”. Foto: Ruudu Rahumaru

The post Mari Kalkun: Aigu om. Ja tuud om väega vaia appeared first on Helüait.

Helüaida 35. märgotus (30.06.2022). Võrost peri Maadi Karmen om neli aastat opnu Tarto ülikoolin eesti kirändüst. Praktika Võro instituudin ja kodokandist kavvõmbal elämine omma pandnu noorõ inemise mõtlõma tuu pääle, kost tä peri om ja ku pallo kodopaik timä ello mõotas. Kah´os om tulnu ka vallus arvosaaminõ, et võro kiilt kõnõlda tä ei mõista, kuiki väega tahtnu. Põhi- ja keskkooli aigu timä esi ja ka klassisõsara ja -vele es mõtlõ umakandi kultuuri opmisõ pääle, es mõista tuud küssügi, a vastamiilt timä arvatõn vaivalt olõs olnu. „Ma usu, et kasvai kõrd nädälin tettäv võro keele tunn olnu suur muutus, minkast olnu kassu, et Võromaalt peri noorõ mõistnu suurõst pääst ummi juuri hinnada,“ arvas Karmen.

Uman Lehen 30.06.2022 ilmunu artikli „Vahtsõnõ kaeminõ ummi juuri pääle”.

Foto: eräkogo.

The post Karmen Maat: Vahtsõnõ kaeminõ ummi juuri pääle appeared first on Helüait.

Helüaida 34. märgotus (02.06.2022). Antslast peri, a Pärnon elläv koolioppaja Pulga Joel arotõlõs, kuis vannus tedä muutnu om. „Noorõlt tahtse vast olla ilmameistri ja selle oll sõs põlgust tervüsesportlaisi vasta. Nüüdses om nigu peräle jõudnu, et tuu (Kaitsõliit ja tervüsesport) omgi tuu, mis mullõ om jäänü. Tuu tulõ võtta,“ ütles tä.

Uman Lehen 02.06.2022 ilmunu artikli „Keskiäkriisest”.

Foto: eräkogo.

The post Joel Pulk: Keskiäkriisest appeared first on Helüait.

Helüaida 33. märgotus (05.05.2022). Võrost peri Orioni Jana, kiä vidä Tal’na Kadrioro raamadukogon võro keele kohvitarrõ ja sai seo aastaka Hindätiidmise avvuhinnä, märgotas tuu üle, kuis jäiä võrokõsõs ka sõs, ku Võromaal ei elä. Teküs Tal’na võrokõnõ jaga mõtõt, et inemisega jääs sünnüst surmani üten kotus, kost tä peri om. „Tuust algusõpunktist, kost inemine peri om, või timä minnä ütskõik määndsen suunan, algusõpunkt esi jääs õks muutmalda ütes ja samas.“ Nõvvõ ja mõttit, kuis iks võro kiilt ja miilt alalõ hoita ka süämekodost kavvõndal, saagi märgotusõst teedä.

Uman Lehen 05.05.2022 ilmunu artikli „Tark rändäjä jätt süäme kodo“.

Foto: Jan Rahman.

The post Jana Orion: Tark rändäjä jätt süäme kodo appeared first on Helüait.

Helüaida 32. märgotus (07.04.2022). Moostest peri politseikapten ja inneskine veebikonstaabli Punaku Maarja kõnõlõs tuust, määndse omma täämbädse ao võlssjutu ja kelmüse virtuaalmaailman ni kuis hinnäst internetin kaitsta ja hoita. „Om aig oppi võlssmist parõmbalõ är tundma, sis om vahtsist võlsõst arvosaaminõ edespite lihtsamb ja võimalus näide lõksi jäiä väikumb,” ütles tä ni jaga tarvilist teedüst.

Uman Lehen 07.04.2022 ilmunu artikli „Kuis võlss veidemb halva sünnütänü?“.

Foto: Reelika Riimand.

The post Maarja Punak: Kuis võlss veidemb halva sünnütänü? appeared first on Helüait.