Kolmkümmend aastat (1964?1993) käisid Eesti tudengid suviti ehitusmalevas. EÜE ametlikuks eesmärgiks oli nõukogude noorte töine ja ideoloogiline kasvatamine. Aga õilis kommunismiüritus pöördus kiiresti tolle ühiskonna alustalade eneste vastu. Eesti NSV-s ei pilgatud kusagil mujal nii avalikult ja hulgakesi kõike nõukogulikku kui malevakokkutulekutel. Igal aastal astus paar tuhat Eesti noort haritlaskonna liiget justkui reaalsest ühiskonnast välja ja elas oma vaba elu. Tiit Pruuli on raamatu EÜE jälg jaoks intervjueerinud sadu malevlasi ja toonud arhiividest välja dokumente. Mahukas raamat annab põhjaliku ülevaate inimestest, kes EÜE-t ehitasid, ja ajast, mis neid ümbritses.

(Tiit Pruuli. EÜE jälg. Toimetab Küllo Arjakas.)