Miks kanarbik ja sinilill looduses kunagi kokku ei saa? Nagu ka varsakabi ja karukell? Või miks tasub jänesekapsast otsida pimeda kuusiku alt, aga leesikat valgusküllasest männikust? Sest iga taimeliik kasvab just seal, kus ta end kõige paremini tunneb. Nõnda satuvad enam-vähem samasuguste vajadustega taimed kokku teatud kasvukohtades ehk elupaikades, moodustades kooslusi. Juba meie vaarvanemad on andnud sellistele koos kasvavatele taimeseltskondadele nimed: palumets, nõmmemets, loopealne, luht, raba...Pärimust edasi arendades on loodusteadlased seadnud kooslused süsteemi. See raamat püüab nimepidi tuttavaks teha Eesti põhilised looduslikud ja poollooduslikud taimekooslused.

(Ann Marvet. Mets-, soo- ja niiduaabits. Eesti taimekoosluste määraja. Toimetab Küllo Arjakas.)