Kuidas võrrelda ühiskondlikku situatsiooni ja üldist meeleolu Seevaldi territooriumil ja väljaspool seda aastal 1986? Kahtlemata oli sees parem. Väljaspool valitses teadmatus tuleviku ees. Keegi ei teadnud millega perestroika lõpeb ja ka tuumasõja oht polnud kusagile kadunud. Hullumajas oli turvaline, suhtlemine vaheldusrikkam ja jututeemad optimistlikumad. Inimesed jäid nii sees- kui väljaspool planku oma olemuselt ikka üheks ja samaks, igaüks säilitas individuaalse omapära. Tulijad jätsid maha oma hirmud ja tüütud olmemured, minejad viisid kaasa reipa ja optimistliku meeleolu ning sisendasid seda ka ühiskonnas. Laulva revolutsioonini jäi veel vaid kaks aastat.

(Veiko Märka. Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas. Kirjastuselt Petrone Print.)