Oleme kodus

KUIDAS REKORDILISE HINNATÕUSU JUURES SÄÄSTA? Seinakontaktist välja võetud juhtmed. Kuu alguse suur praktiline toidukorv ja vanaema-aegade road. Lepingute-püsikorralduste ülevaatus ja püsikulude koomale tõmbamine.

Autosõitude asendamine jalgratta, tõuksi või ühistranspordiga.

Suured arveread on kindlasti peredes talve eel läbi kaalutud, kuid mis on väiksemad nipid kokkuhoiuks?

Kodus tasub kütte- ja elektrikulud üle vaadata, et iga juhe, mis seinas on, ilmaasjata elektrit ei tarbiks. Ka küttesüsteemi saab reguleerida madalamale temperatuurile. Tasub ka mõelda, et mitut telekanalit ja milliseks kommunikatsiooniteenuseid ikka tarbitakse või mitte ning kas neid koomale tõmmata. Ka annetused ja püsikorraldused tasub üle vaadata, äkki on endal praegu seda rohkem vaja?

Peale arvete maksmist osta kuu alguses suur toidukorv praktiliste traditsiooniliste toiduainetega nagu kuivained ja juurviljad, sinna lisa kuu jooksul värsket kraami. Nii ei tule koju kallimaid pooltooteid, kuid aega kulub toidu valmistamiseks rohkem. Kui omal aeda pole, tasub säästuks hoidiseid teha vaid aiaviljast, mis parasjagu soodus.

Hommikul kohvikust kohvitopsi kaasa ostmise asemel võib kuuma joogi kodus valada kaunisse termotopsi. Sel viisil kokku hoides on eesmärgipäraselt kogutud pereti ka kohvimasina raha. Ka lõunaeine on mõistlik tööle kaasa teha.

Ja soodustada, et lapsed sööksid koolitoitu, mis pole sugugi halb ja on ka valikuvõimalustega. Mõned koolid pakuvad ka päeva lõpus einet, saab sümboolse tasu eest huviringide eel kõhu täis.

Kindlasti on suureks raharöövliks ka näksimise ja snäkkide kultuur, sest pakendis ampsud on sageli kallimad. Ning mõni tund ilma ampsuta jaksab ju ka olla.

Internetist leiab miinimum-elustiili harrastajate blogisid, kes ei osta aasta jooksul endale aksessuaare aga riideid. See inspireerib riidekappi üle vaatama ja ära jäävad ka mõneeurosed teise ringi ostud, mis vahel emotsiooni pärast tehtud. Alati on abiks ka kapselgarderoob ning läbi kaaluda kas kõiki neid asju on vaja või mitte.

Ka sisustamises tasub mõelda, et kas osta palju odavaid emotsioonioste või üks selline, mis on kallim ent meeldivam ja kauakestvam.

Praegu kasutatakse rohkem ühistransporti, kuid ka sel puhul tasub vaadata odavam vedaja. „Sama marsruuti olen sõitnud nii 7 euro kui 3.65 eest,“ nendib Malle

„Ka meelt lahutada saab soodsamalt. Ühistranspordiga loodusesse sõites või sügiseseid linnade või asumite ürituste tasuta kontserte nautides. Kui päris kitsas käes pole, ei maksa äärmusesse minna, see tekitab omakorda stressi. Korra kuus võib lubade ka midagi erilist, ööbimist teises linnas (nt külaliskorterit kasutades, kus saab ka eineid teha). Teatriskäiku vms. Siis ongi sel erilisem võlu.“

Näiteks koera pesuruum koridoris või jalgratta parkimisvõimalus ka külalistele on seda kindlasti. Lisaks elektriauto laadimiskoht või kogukonnamaja, kus käia kodukontoris ja joogatunnis. Carmen Pissarenko Scandium Kinnisvarast annab nõu, mida uusarendusse kodu valides otsida.

Arendajalt tasub julgelt uurida, mida hoovi rajatakse, milline tuleb haljastus. Võimalused ei pea piirduma vaid vaikelaste alaga. Hea, kui on mõeldud tervele elukaarele. Et tegevust leiaks ka suuremad lapsed, vanemad inimesed saaks võtta raamatu ja minna õue pergola varju või alles jäetud kõrghaljastuse või uute puude juurde.

Ka kaunis aknavaade on oluline. Kui võimalik, siis kas või üks tubagi võiks avaneda hoovi.

Kogukonnamaja oskavad tahta vähesed, aga tasub uurida, sest neid juba Tallinna lähipiirkonna arendustes on. Päeval on seal lastehoid ja saab ka elamise lähedal rahulikus kodukontoris käia. Õhtuti võib ruume kasutada näiteks joogatrennideks.

Järjest rohkem on arenduses sees ruum koerte pesemiseks. Kui käia meie kliimas vähemalt kaks korda õues jalutamas, on ebamugav tuua koer kodu vannituppa pessu. Pesuruumis saab koera pesta ja kuivatada ning siis trepist üles minna.

Eriti mõnus on kui jalgrataste ja kärude ruum läheb otse välisfassaadilt. Tore on, kui trepikodade juurde saab jätta ka külaliste rattad. Kui lastele sõbrad külla tulevad, ei pea nad rattaid trepikotta sisse tassima, vaid jätavad õue rattaraami külge.

Kuumad suved on pannud kliendid küsima, kas aknad avanevad ka muudesse suundadesse kui vaid lõuna. Ja kas arendaja on mõelnud ka jahutusele. Viimase aja teema on ka kütteliik. „Mõned aastad tagasi tundus mõnus gaasiküte. Täna sihime uutes arendustes kui vähegi võimalik maaküttele ja kui vähegi saab, siis paigaldame ka päikesepaneelid,“ nendib Pissarenko. Keskonnateema on seegi, et luuakse laadimiskohti elektriautodele.

Igal sügisel kui seisab ees uus lasteaia või kooliaasta, on kodudes küsimus, et palju lapse muutunud vajadused eeldavad, et lastetuba tuleks taas ümber sisustada.

Sisekujundaja Katariina Kalda, kel endal on samuti kaks last, pakub välja, et lastetuba ei saa olla liiga valmis. Seda tuleb sisustada koos lapsega, sest lapsed ise oskavad välja pakkuda vägagi loovaid lahendusi, mille kasutamis nad ka ise naudivad.

Sisekujundaja leiab, et vale oleks kujundada lastetuba nii valmis, et kõik on kuni teritatud pliiatsiteni topsis paigas ning loota, et siis laps valmis raami sees toimetamist naudib.

Sisekujundaja sõnul tuleb lastetuba pigem vaadata kasvamisest ja protsessis, kui lõuendit, mis muutub vastavalt lapse uutele kogemustele, vajadustele ja oskustele. See lõuend ei saa olla domineeeriv või liiga valmis.

Mida on vaadata augusti keskpaigani Naantalis avatud Soome elamumessi 34 kodus kaljuses Naantalis Muumimaa kõrval?

Hinnas Japandi stiil, milles seguvad skandinaavialik stiil jaapanipärase minimalismiga ning see on sulandatud põhjamaisesse loodusesse.

Valdav on tumedate kontrastidega hele liiva - ja puidutoon, mis raamistab aknast paistvat loodust, mis jäetakse nii metsikuks kui võimalik. Palju on samblatoonides tekstiile. Rõhk on meelerahul.

Taas on teema kivipinnad ja kuldse tagasitulek. Põhjamaise karguse kõrval särab marmor. Materjali või mustrina. Köögipindadel, vannitoas, esikus. Glamuursem materjal toob kaasa ka kuldsed segistid ja kuldsed väiksed valgustid.

Kodukontorite ajastu uus tulija on olekselutoake kabineti kõrval! . See on väike ruum, kus on madal voodilaadne lebola lugemiseks, mõtiskeluks, eraldumiseks. See ruumike võimaldab 24/7 kodus, kus kõik kodus, eralduda.

Taastulija on vitriinkapp. Avatud köök-elutoas on solist integreeritud või eraldiseisev klaasustega kapp, kus esil nõud.

Abiruumid on varasemast rohkem ka silmale kaunilt kujundatud.

Kabinet on kabinet, mitte dnam ajutine oma rolli otsiv ruum, kus saab ka teha sporti või külalise ööbida panna. Töölaud on küll kergejalgne, aga soliidne. Vaatega akna suunas.

Toad on väiksemad – magamistuppa mahuvad vaid öökapp ja voodi. Lastetoadki on praktilised. Kogu elu koondub avatud kööki-elutuppa. Asjad on paigutatud integreeritud panipaikadesse ja riiulitesse , walk-in-garderoobi, mida saab vastavalt soovile lükandustega kas ruumiga liita või sellest eraldada.

Hele puit jõuab aina enam ka magamistuppa. Kas või peatsina. Ka ruume eraldavad lükanduksed. Ka pesuruumid on lükandustega muule elamisele kas avatavad või suletavad.

Retromaterjalina on tagasi jääklaas. Lopsakate toataimedega rohelust asendab üks oksake vaasis.   

Aksessuaarid mängivad vaikselt vormiga, kuid mitte värviga. Lisatoonidena kohtab samblarohelist ja soomlaslikku sinist. Erksamat rütmi võib tuua dekoratiivne, voogavate värvidega taies.

Terrass on soliidne, tumeda või halli punutud või metallraamil mööbliga.    Väikse ümara lauakesega. Puit terrassil on hele. Terrass sulandub stiililt elutoaga ega häiri tonaalsuselt ka vaadet loodusele.

Kuidas täpselt välja mõõdetud ja nummerdatud tapeedipaanid seina jõuavad ning millised mustrid on praegu moes, räägib Anna-Kai Tõrs värskest kodumaisest tapeedifirmast Baubauwall.

Öeldakse, et kui paar on käinud vähemalt nädala jagu päevi odavama otsa reisil ning pannud seina tapeeti ning pole tülli läinud, siis jääb see kokku. Uudse digitaalse tapeediteenusega jääb armastuse proovilepanek ära – tuleb vaid täpselt mõõta seinapind ja koju saadetakse välja mõõdetud paanid, mil peal ka numbrid. Lisaks on fliistapeeti ka mugav panna, liim kantakse otse seinale. Erinevat tavalisest rulltapeedist ei jää järgi ka jääke.

Tapeedimoes on juba mõnda aega japandi ehk rahulik ning minimalistlik Jaapani ja Skandinaavia stiili segu, kus palju loodust, rohelist tooni. Tõrsi sõnul on nüüd selle kõrvale kerkinud mõiste biofiilia ehk elusloodus oma mitmekesisuses. „Linnud, loomad, taimed, džungel - väga laia tõlgendusega teema. On loomamustreid põimunud rohelise troopikaga, uhkeid lillebukette... Need sobivad hästi aktsentseina.“

Tõrsi sõnul tellitaksegi praegu kõige rohkem tapeete ühte seina: julgemaid ja suuremaid mustreid. Kliendid otsivad sageli alul uduse metsa fotoga seinapilti, sest on sellist kuskil näinud. Kuid mustreid vaadates jõutakse omanäolisemate lahendusteni. „Ostudest on praegu populaarsem uus sari „Ootamatud peegeldused“,“ ütleb Tõrs. Tema sõnul on ka mustrid Eestis loodud ja neil palgal siinmail haruldane spetsialist – tapeedidisainer.

Võitjapaar Kirke ja Ander Talu ehk tegusad maakad- nagu nad end ehitussaates "Naabrist parem" nimetasid- said just oma auhinnaks saadud võidutöö- suveköögi- oma uue kodu õuele püst.

Nad on seal kaks ööd ööbinud ja leiavad, et ventilatsioon võiks otse loomulikult parem olla.

Otse loomulikult on ka nende tulevane kodu- vana kivist meierihoone - Väike-Maarjas. Selle õuele suveköök saigi. "Meid võlus selle maja juures kivihoone ja trepp, kust me kujutasime ette kuidas meie lapsed kord trepist alla tulevad koolilõpupeole," ütleb Ander.

Noortele on see suveköök juba neljas ruum ehitada ja sisustada. Austraalias koristus- ja kulleritööga omale kapitali kogunud noored on sisutanud ja ehitanud juba kolm rendikorterit Väike-Maarjas. Nüüd ootab järge oma maja ehitus.

"Me loodame, et 30. eluaastaks ei pea me enam palgatööd tegema," räägib Kirke. Nende jaoks pole ükski probleem ega töö võimatu- olgu korteriühistus püstakute või katusevahetuse algatus või muu.

"Maal olles pead ikka kõike oskama ja tegema ja pered on meid ka palju aidanud," ütleb Kirke.

Ühtlasi selgub ka, et inspiratsiooni ammutavad nad otse elust enesest ja sotsiaalmeediast ning esimest korda õnnestub neil ka Kodukirja paberajakiri avada.

Terrassile saab panna taimekastid, mis hoolitsevad mulla niiskuse eest kui koduomanik on ära. Rotangmööblit silmitsedes võib avastada, et see on hoopis ilmastikukindlast materjalist. Värsketest suundadest räägib Kaie Peerna sisustussalongist Perenne Interior.

Eestlaste suur lemmik rõdudel ja terrassidel on puit, mis on ka sisutusmoes. Populaarsed on taaskasutusmaterjalist mööbel ja vaibad, mis on ka ilmastikukindlad. Kuna korterid kipuvad jääma järjest väikemaks, kaunistatakse õueala elutoa pikendusena ja sarnases stiilis – valgustid, vaibad, pleedid. Mitmeid suviseid sisutuselemente saab talvel ka tuppa kasutusse tuua, juhtmevabu valgusteid näiteks.

Värvides on sisustusmoes looduslikku rohelist ja ookrile lähedast sügavoranžikat tooni. Suvel on lemmik endiselt ka sinepikollane, mis mõjub päikseliselt ja sobib punutistega.

Eestlaste sisustusmaitse on suunaga Skandinaavia poole. Seni palju kaustatud hallile ja valgele lisandub tasapisi värve ja ka romantilisemat nooti. Kodude ilme muutub soojemaks ning järjest enam soovitakse leida omanäolist mööblit ja detaile, mida teistes kodudes palju ei kohta.

Kodukirja podcasti saatejuhid annavad ülevaate parimatest kohtadest Eestis, kuhu sõita suvepäikest nautima.

Taas toimuvad üle mitme kevade Kalamaja päevad. Kas hipsterluse häll Kalamaja on nüüd nii valmis saanud, et saab muuseumisse panna uurime Kalamaja muuseumi juhatajalt Kristi Paatsilt.

Mis on Kalamajas nii erilist, et ollakse valmis harjakapi suuruse korteri eest seal hingehinda maksma? Miks tõsised hipsterid Kalamajast Kopli suunas lahkuvad ja kas Kalamajas "kõdu " ja "autentsust" ikka piisavalt uusarenduste vahele jagub?

Miks eestlased armastavad sini-valget klassikat? Kas serviis võib olla ka investeering? Sellest räägib Karin Mängel Villeroy&Bochi pakkuvast Lartusist