Olukorrast digiriigis

5\. ja 6. novembril koguneb rahvusraamatukokku üle tuhande külalise enam kui 80 riigist, et arutada, kuidas tehisaru ajastul konkurentsis püsida, riigi julgeolekut kaitsta ja avalikke teenuseid parandada. TDS kõrval peetakse ka juhtivaid digiriike ühendava Digital Nationsi ministrite kohtumine. Eesti eesistumisel arutavad ministrid, kuidas võtta tehisaru avalikus sektoris kasutusele nii, et inimeste õigused jääksid kaitstuks.

Teemat aitasid lahti mõtestada Kristiina Krause ja Birgit Lüüs-Jakobs Justiits- ja Digiministeriumist ning Tallinn Digital Summiti direktor Kata Varblane.

Saates „Olukorrast digiriigis“ tutvustati uut üle-eestilist raamatukogude kampaaniat „Ütleme tehisarule tere“, mille siht on tõsta inimeste tehisarukirjaoskust. Kui 1990. aastate lõpus õpetati raamatukogudes „Tiigrihüppe“ raames internetti kasutama, siis nüüd on fookus tehisarul – mis see on, kuidas seda kasutada ning millised on selle võimalused ja riskid. Stuudiose olid kutsutud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esinaine Kristi Veeber, Rahvusraamatukogu projektijuht Birgit Podelsky ning Justiits- ja Digiministeeriumi nõunik Killu Paal.

Kuku raadio saates „Olukorrast digiriigis“ avasid Justiits-ja Digiministeeriumi asekantsler Lauri Luht, Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektor Joonas Heiter ja loodava Digiriigi Keskuse juht Sven Heil Eesti digiriigi reformi tagamaid ja päevakorras olevaid praktilisi samme. Kui veel aasta alguses räägiti peamiselt kavatsustest ja plaanidest, siis nüüd on jõutud konkreetsete otsuste ja reformi elluviimiseni. Saatejuht oli Avo Elme.

Saates „Olukorrast digiriigis“ võeti luubi alla Eesti äriregister ja e‑äriregister: kes registrit tegelikult peab, kuidas süsteem töötab ning millised digihüpped on juba tehtud ja millised seisavad ees. Stuudios olid registriosakonna juhataja Anu Tukia Tartu Maakohtust,

Marget Pae - Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) tsiviilõiguse talituse juhataja ning

Tambet Artma - Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) äriregistri tiimijuht.

Tänases episoodis arutlevad Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Mari-Liis Sööt ja PPA Põhja prefektuuri julgestusbüroo talituse juht Hisko Vares, miks jäävad mõned abivajavad lapsed süsteemide vahele ning millist rolli võiksid mängida digilahendused selle probleemi lahendamisel. Saadet veab Ingela Virkus.

Alates 19. maist 2027 praegustel SIM-kaartidel põhinev mobiil-ID enam ei tööta. Mobiil-ID teenuse jätkamiseks peavad kasutajad vahetama oma SIM-kaardi uue, rangemate turvanõuetele vastava kaardi vastu. See nõue tuleneb Euroopa Liidu eIDAS 2.0 määrusest.

Et täpsemalt lahti seletada, miks ja kuidas, selleks kutsuti saatesse Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) analüütik Nikolai Kunitsõn, SK ID Solutions juhatuse liige Eneli Kirme, lisaks Evelin Tulp, Elisa Telekomiteenuste valdkonna juht, Evelin Neerot, Telia ühendusteenuste osakonna juht ja Rasmus Nurk, Tele2 erakliendi üksuse juht. Vestlust juhtis Avo Elme Kuku Raadiost.

Vägivallast tuleb rääkida sama otsekoheselt kui tehnoloogiast, kõlas saates „Olukorrast digiriigis”, kus fookuses olid vägivallaennetus ja sellele pühendatud riiklik auhind. Stuudios olid Anu Leps Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonnast ning Sirle Blumberg Sotsiaalkindlustusameti ohvriabist, saadet juhtis Avo Elme.

Saates räägitakse, kuidas Eesti riik aitab küberturbe idufirmasid päris äriks kasvatada. Stuudios on RIA teadus- ja arendustegevuse juht Lauri Tankler ning idufirma Phishbite kaasasutaja Urmo Keskel, küsib Avo Elme Kuku raadiost.

Podcastis „Olukorrast digiriigis“ arutleti sel korral, mis juhtub Eesti digiriigi ja tegelikult kogu maailma küberturvalisusega päeval, mil ilmub tänaseid krüptoalgoritme murda suutev kvantarvuti. Saatejuht Avo Elme vestluskaaslased olid Cybernetica AS teadusdirektor, akadeemik Dan Bogdanov ning Justiits- ja Digiministeeriumi küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas.

Saate „Olukorrast digiriigis“ esimeses osas selgitas justiits- ja digiminister, milleks on vaja Eesti digiühiskonna arengukava 2035 ning teises pooles esitleti Eesti Digiauhindu 2026, kuhu kandidaatide esitamine on kõigile avatud.