Merest ja maailmameredel seilavatest inimestest kõneleb ettevõtja ja maailmarändur Tiit Pruuli. Laulab ja tekste loeb näitleja Helena Lotman. Ehk siis tänases saates isa ja tütar - Tiit ja Helena.

Meri on kõikjal meie ümber – üle 70% maakerast on kaetud maailmamerega. Sellel merel seilab paar miljonit kaubalaevnikku, kümneid miljonid kalureid, sadu miljoneid niisama meresõpru. Kes on need mehed ja naised, kes vaatavad igatsevalt silmapiiri suunas, panevad endile kuldse kõrvarõnga ühte kõrva, tätoveerivad ankru käele? Kas meri ühendab või hoopis lahutab meid? Kas romantiline soolopurjetaja ja naftaplatvormi vahetuseülem on sama vennaskonna liikmed?

Saade on salvestatud 2024 aasta suvel Tallinnas toimunud purjeõpperegatil Tall Ships Races.

Näitleja, lavastaja ja pedagoog Lembit Peterson: „Teater kui tunnetuse tee. Kas teatrit, mis on illusiooni loomine (mõnes ja mis mõttes?), saab käsitleda ka tõe tunnetuse vahendina? Ja kui, siis kuidas? Kui palju on mängus tõde ja kas tõde on mänguline? Kuidas mina tajun teatri ja elu loomingulist suhet (kuidas nad on suhtetoimes)? Tahaksin käsitleda teatrit mitmest aspektist – kui kunsti, ametit, missiooni, eluviisi, tunnetusteed jne. Peamine oleks Tõe tunnetamise võimalus, teatri horisontaalne, võimalik vertikaalne, tingimata ka sakraalne dimensioon. Milline on teatri koht meie ühiskonnas väärtus- (või väärtusetuse …) ruumi kujundajana, elukultuuri eest võitlejana, aga ka võimaliku surmakultuuri külvajana? Teater kui kahe teraga mõõk.“'

Muusika: Philippe Hersant, "L’ombre d'un doute: II. La Messagère", esitab Lucile Boulanger

Ööülikool tänab Arvo Pärdi Keskust

Heli: Küli Tüli
Toimetaja: Jaan Tootsen

Loodusemees, keskkonnaekspert, kuid eelkõige ikkagi inimene, Tiit Leito on ilmselt üks parimaid väikesaarte ja laidude tundjaid Eestis. Loodus kui looja. Inimene kui vaatleja. Räägime pikemalt Hiiumaa külje all olevast Saarnaki laiu elust 70-ndatel aastatel kui seal käis suviti tööd tegemas kirev seltskond loomeinimesi. Loeti keelatud kirjandust ja tehti palju tööd. Otsiti elu mõtet. Tiit kõneleb ka piltidest ja tekstidest - eks need ole kõik erinevad meediumid maailmaga suhtlemisel.

Muusika: Bo Hannson

Ööülikool tänab:  Hiiumaa kirjandusfestival ja Tiina Maiberg

Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-Otsa
Toimetaja: Jaan Tootsen

See, mida meile vanemate, vanavanemate - eelnevate põlvkondade poolt on sisse harjutatud, või mis on meis salvestunud puha teadvustamata, on inimesiti küllap erinev, aga ühe rahva kultuuriruumis võib ühisosa olla üllatavalt suur. Mõtlekski kõva häälega, mis on need me igapäevaelu kombed, reeglid ja tabud, mida järgime. Või enam ei järgi.

Kuidas meie tavad ja kombed erinevad või sarnanevad elades maal või linnas?
Kas üldse ja mil viisil eelnevatelt põlvedelt päritud oskused, teadmised või tavad aitavad meid tänasel päeval?

Ööülikool tänab koostöö eest Viljandi pärimusmuusika festivali.

Heli: Külli Tüli, Taisto Uuslail
Toimetaja: Jaan Tootsen

„Suur osa kristlikust teoloogiast on meeste jutt teistele meestele,“ teab teoloog ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Roland Karo. Täna parandame selle vea ja räägime vägevatest naistest religiooniloos. Juttu tuleb maailma esimesest naisest, kes juudi müstitsismi kohaselt oli hoopis Lilit, mitte Eeva, ja mõnevõrra hilisemast kangelannast: Maarja Magdaleenast.

Saade on valminud koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega.

Heli: Külli Tüli, Taisto Uuslail
Toimetaja: Tõnis Tootsen
Produtsent: Jaan Tootsen

Mida keelega teha saab ja tohib? Missugune on oma keel, kuidas teda armastada ja mitte karta? Kuidas keelelisi eripärasid kirjanduses kasutada? Aga kuidas neid tõlkida?

Oma suhet keelega tutvustavad kolmes lühiloengus noored humanitaarid. Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur Kristel Algvere mõtleb keelest kui kassipojast, keda ei tohi liialt räntsutada, et ta iseseisvaks ja elujõuliseks kasvaks. Tõlkija Maria Esko vaatleb keelt kajakana, kellega me iga päev kokku puutume, kuid kes jääb alati ettearvamatuks ja taltsutamatuks.

Tekstiilikunstniku ja luuletaja Maryliis Teinfeldt-Grinsi jaoks peitub keeles kodutunne, mis toob ka kaugel viibides tagasi iseenda ja oma juurte juurde.

Saade on valminud koostöös noore kirjanduse ajakirjaga Värske Rõhk.

Salvestatud 2024. aasta kevadel Tartus kultuuriklubis Salong.

Muusika: “kõik teevad kõike valesti”, autor ja esitaja Riste.
Heli: Külli Tüli
Toimetajad: Saara Liis Jõerand ja Priit Põldma.

Muster, kiri, ornament on märk, mille kaudu midagi teada antakse ja ära tuntakse. Mustrite loomine võimaldab genereerida ning talletada kõrgemaid energiaid, luua kosmilist korda ja harmooniat. Kõnelen endasse talletunud mustritest; luuletustest, mis ühel või teisel viisil püüavad edasi anda öö olemuslikku salapära ja sellest tulvavaid tähendusi.

Ööülikool tänab koostöö eest: Prima Vista kirjandusfestival, Eesti Rahva Muuseum ja Piret Simson.

Heli: Külli Tüli, Ilmar Madison
Toimetaja: Jaan Tootsen

Nagu majad, nii räägivad ka põõsad ja puud linna kujunemisloost, olles osa ajaloolisest ruumilisest keskkonnast.

Nagu kunsti ja arhitektuuri puhul, nii on ka haljastuses oma ajastumoed — 19. sajandi lõpu liivatatud teedega "mõisapargi moodi" koduaiad, stalinistlikud paplialleed, 1950. aastate lõpu ja 60. aastate kiviktaimlad ja madalad okaspuuvormid, 1980. aastate eramu- ning suvilarajoonide kõrged viirpuuhekid. Sellest ja paljust muust kõneleb arhitektuuriloolane Oliver Orro.

Ööülikool tänab Tallinna linnaruumifestivali ja Pille Laiakaske.
Muusika: Mingo Rajandi "Dolorosa".

Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-Otsa
Toimetaja: Jaan Tootsen

Loovus on isiksuseomadus, mis avaldub erinevates valdkondades. See tähendab, et kõike saab teha loovalt, uuenduslikult ja isikupäraselt.

Loovisiksused on sageli ise vastuolulised inimesed, kelle looming sünnib sisemisest valust. Aga on ka hetki, kus loomine on otsekui ilmutuslik vabanemine.

Kui looming on loodud, peab looja sellega edasi elama, arvestama erinevate suhtumiste ja arvamustega. Suured loojad on need, kelle looming elab nendest kauem.

Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid ja kõiki meie toetajaid.

• Heli: Külli Tüli, Taisto Uuslail
• Toimetaja: Jaan Tootsen

Kuidas on raamatu tähtsus ja tähendus muutunud viimastel aastatel. Kas Gutenbergi ajastu hakkab otsa saama? Raamatutega kasvanud ja kujunenud põlvkond. Miks lugemine kui protsess on nii eriline ja oluline inimeseks kujunemisel? Miks on vaja lugeda ja kirjutada eesti keeles?

Loeng on salvestatud Esna mõisas. Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid ja kõiki meie toetajaid.

• Muusika: Tõnu Kõrvitsa heliteos "Tiibade hääl" / Ülemereühenduses
• Heli: Külli Tüli, Taisto Uuslail
• Toimetaja: Jaan Tootsen