By Ööülikool
The podcast currently has 11 episodes available.
1944 on pöördeline aasta Eesti ajaloos ja kõigi eestlaste elulugudes: märtsipommitamine, Punaarmee sissetung, septembrikuine suur põgenemine... Aga meie seas on ka inimesi, kelle jaoks 1944 on sünniaasta. Üks neist on lavastaja Merle Karusoo, kes on aastaid tegelenud oma sünniaastakaaslaste elulugude kogumisega ja teab, mis neid inimesi ühendab. Sõna saavad ka Viljandi kultuurikolledži 2000. aastal lõpetanud huvijuhid, kes lõid Karusoo juhendamisel koolitööna dokumentaallavastuse „Sügis 1944“. See kõneles inimestest, kes asusid 1944. aasta septembris läände põgenema, aga pöördusid ühel või teisel põhjusel tagasi. Miks on oluline selliseid lugusid teada? Kuidas mõjutavad toonased valikud meid täna?
Katkendeid dokumentaalnäidendist „Sügis 1944“ esitavad Reet Filippov, Keiu Tamm ja Karin Undrits. Kokkusaamine toimus 2024. aasta maikuus Rõugu talupargis.
Muusika: Eduard Tubin „Prelüüd viiulile ja klaverile“ (1944), esitavad Sigrid Kuulmann (viiul) ja Marko Martin (klaver).
Heli: Külli Tüli
Toimetaja: Priit Põldma
Produtsent: Jaan Tootsen
Lavastaja ja teatripedagoog Merle Karusoo räägib projektist „Kes ma olen?“, mille käigus osalejad õpivad tundma iseenda ja oma eellaste elulugusid ning jutustavad neist laval. Alates 1990. aastate lõpust on Karusoo seda projekti läbi viinud väga erinevates kooslustes: osalisteks on olnud näiteks Eestis elavad vene emakeelega lapsed, Narva elanikud ja Ida-Virumaa eesti keele õpetajad ning noored näitlejad-lavastajad nii Eestis kui Euroopas. Miks on tähtis tunda oma päritolu? Kuidas mõjutab erinevate elulugude jagamine suhteid ühiskonnas?
Loeng on salvestatud 2024. aasta maikuus Rõugu talupargis.
Muusika: Jaak Johanson „Taastulek“ (Cesar Miró teksti põhjal), esitavad Jaak ja Mart Johanson.
Tekstiilikunstnik Ave Matsin: „Oleme suurte ja kiirete muutuste keskel. Viimase sajandi pöörane tootmise ja tarbimise kasv on toonud meid maa taluvuspiiridele liiga lähedale. Olles süvenenud meie traditsioonilise esemelise kultuuri erinevatesse aspektidesse näen, kuidas pärandtehnoloogias kasutust leidnud praktikad saaks olla abiks tänaste probleemide lahendamisel. Loengus toongi mitmesuguseid näiteid pärandis leiduvate väärtuste, teadmiste ja oskuste kohta, mis võiks meid inspireerida tänase olukorra parandamisel.“
Saade on valminud koostöös TÜ Viljandi kultuuriakadeemiaga. Täname: Katariina Sofia Päts ja Juko-Mart Kõlar.
Enne muusikaartisti karjääri on minu kireks olnud sotsiaalantropoloogia. Loengus tutvustangi paari Ghanas etnograafilise välitöö käigus kogetud olukorda, mis on oluliselt kujundanud mu arusaama muusiku rollist, nii pärimusse suhestumise kui meelelahutustööstuses toimetamise vaatenurgast. Lisaks kirjeldadan mõne eriliselt meeldejäänud esinemissituatsiooniga kaasnevaid aistinguid, emotsioone ja kontserdi ajal pähe tükkivaid mõttekiude ning arutlen nende näidete varal pärimusmuusika maailmas ringlevatel teemadel, millest intervjuudes ei räägita.
Saade on valminud koostöös TÜ Viljandi kultuuriakadeemiaga. Täname: Katariina Sofia Päts ja Juko-Mart Kõlar.
Meil on elada umbes 4000 nädalat, mis tähendab, et ükskõik kui produktiivselt või efektiivselt me ka ei tegutseks, enamik huvitavaid ja vajalikke asju jääb ikkagi tegemata, enamik põnevaid kohti külastamata, enamiku huvitavate inimestega tutvumata. Ehk oleks mõistlik FOMO (ingl. k. fear of missing out) asendada JOMO-ga (joy of missing out)? Viljandi kultuuriakadeemia direktor ja loovettevõtluse õppejõud Juko-Mart Kõlar jagab mõned ideed, kuidas seda väikest osa eksistentsist, mida me kontrollida saame, kasutada nii, et see oleks väärtuslik ja tähenduslik meie enda ja meid ümbritsevate inimeste jaoks. Saade valmis koostöös Tartu Ülikooli Vljandi kultuuriakadeemiaga. Ööülikool tänab: Katariina Sofia Päts.
Jaan Einasto on öelnud: „Elu – see on aine pluss informatsioon.“ Kas see tähendab, et inimene on tehtud tähetolmust ja tähendusest? Kumb peale jääb, kas tolm või tähendus, ja kui kaua meie kodutäht neid mõlemat üldse kütta jõuab, sellest mõtiskleb bioloog, loodusfotograaf ja sääsesõber Urmas Tartes.
Saade on salvestatud 2023. aasta juunikuus Õuerahva ülikoolis, Niiduveere õpipaigas.
Täname Kaido Veskit
„Miski ja eimiski vahel“ tulevad hiina ja jaapani mõtteloo perspektiivist kõne alla mitmed märksõnad, mis kunstnik Sirja-Liisa Eelma loomingus on läbi aastate kesksel kohal olnud: tühjus, nähtav ja nähtamatu, peegel, kordus ja erinevus.
Rupert Gethin võtab raamatus „Budismi alused“ kokku, kuidas selles traditsioonis räägitakse tühjusest: „Näha ühtegi dharmat [asja] eksisteerivat iseenesest võrdub selle järele haaramisega, katsega sellest kinni hoida, kuid dharmad on nagu unenäod, maagilised illusioonid, kajad, peegelpildid, miraažid, ruum; nagu vees peegelduv kuu, võluloss, vari või imeväel loodu; nagu tähed, kastepiisad, mull, välgusähvatus või pilv — need on olemas, kuid samal ajal neid pole olemas, ja kui me tahame neid kätte saada, pole meil millestki kinni hoida.“ (lk 302-303)
Loengus tulebki juttu unenägudest, peeglitest, pilvedest, vahust veepinnal ja muudest võrdpiltidest, mille vahendusel budismile omast tühjusetunnetust on proovitud edasi anda. Liigume miski ja eimiski vahel läbi erinevate hiina ja jaapani tekstide.
Saade on salvestatud Tartu Kunstimajas 2023. aasta märtsikuus Sirja-Liisa Eelma näitusel „Peegelduste pealispind“.
Kirjanik ja muusik Lauri Sommer ja pärimusmuusik Lauri Õunapuu on kaks veerevat kivi, kes hoolimata kõigest koguvad järjepanu oma pinnale möödunud aegade sammalt. On seda vähem või rohkem, kui keegi kanda jõuaks, või on see midagi, mis maamehe takust kuube kaunistab? Vaagimist jagub, mööda jutuvestjate minade, lauluveeretajate ninade ning pärimuse jahtijate väljalastud tinade-pudina naginaid.
Otepää vallas, Vidrike Külamajas vestetud jutud said salvestatud Eesti Rahvakultuuri Keskuse jutuvestmisfestivali „Ööbikuööd“ raamides 18. mail aastal 2023.
Ööülikool 2023
Kahaneva elurikkusega Maal peaks inimene elama ainult nii, et ühtlasi paraneks looduse seisund. Paljusid tehiskeskkonna probleeme – nagu näiteks õhureostust – ei pruugi me aga õieti tajudagi, kuna need on evolutsiooniliselt liiga uued. Muutust takistab ka kultuur: unistus isiklikust, ümaraks pöetud eramaja-iluaiast on põline, aga tõhusama elurikkuse-võrgustiku saaks luua hoopis tihedas linnas.
Evolutsiooniliselt on kõik „ilus“ olnud meile kasulik. Ka vaesunud linnalooduse tajumine „koledana“ saab toimuda läbi evolutsiooni põhitööriista: õppimise.
Linnade elurikkuse taastamisest räägivad arhitekt ja Tartu abilinnapea Elo Kiivet ning loomaökoloog Tuul Sepp.
Vestlus salvestati 2023. aasta maikuus Loodusfestivali programmis Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.
Täname Kaarin Heina TÜ loodusmuuseumist.
Ööülikool 2023
Filmirežissöör Anna Hints on hea näide sellest, et kui kuulata oma südame häält, siis varem või hiljem loksuvad asjad paika. Julgus eksida loob võimaluse suurele õnnestumisele. Julgus käia oma rada, olla Euroopa indiaanlane siin kaugel maanurgas, kus inimesed räägivad kummalist keelt, kus mõeldakse teisiti, kui Suure maailma kaanonid ette näevad. Perifeeria, mis pulbitseb uutest ideedest, kus suitsusauna soojus, sõpruskonna olemasolu lööb hinge valla, meeled õitsema. Kus ühtmoodi püha on nii varvaste vahel lirtsuv muda kui tähine taevas sauna katuse kohal.
Ööülikool 2023
The podcast currently has 11 episodes available.
3 Listeners
5 Listeners
5 Listeners
7 Listeners
7 Listeners
9 Listeners
4 Listeners
5 Listeners
0 Listeners
17 Listeners
1 Listeners
4 Listeners
2 Listeners
0 Listeners
0 Listeners