Õpetaja on koolis kõige tähtsam võtmeisik, klassis õpikeskkonna kujundaja. Ta on inimesena oma käitumise ja suhtlemisega vaimse keskkonna looja ka õpilasele. Õpetaja ainsana täiskasvanuna klassis, võiks suuta analüüsida õpilaste õpimotivatsiooni ja nendele õppimiseks sobiva keskkonna olemasolu. Aga kuna õpetaja töötab üksinda, siis pole tal vajalikku tagasisidet, et ta enda suhtlemise viisi näeks ja selle mõju ka õpilasele mõistaks. Õpetaja autonoomsuse karid ja probleemid tulenevad just sellest, et tal pole ei tuge ega ka uue lähenemise oskust - olla dialoogis õpilastega ja nii koos nendega õppida. Siis oleks põhiline aktiivsus, huvi ja vastutus õpilastel - n.ö "õppimise omanikul". Õpetaja põhiline vastutus on pigem oskuslik juhendamine, toetamine ja positiivse tagasiside andmine. Sellisest muutunud õpetajarollist räägimegi.