KODUTUNNE

Igapäevast elu on tihti keeruline mõista, sest nii palju võime kohata ka mitteausaid ja ebasiiraid inimesi. Me ei räägi siin oma vestluses suurtest pettustest ega poliitikamängudest, aga räägime tavalisest, ka tavaelus olemasolevast manipulatsioonist ja ebaaususest.

Miks inimesed nii käituvad? Millal ja kust on õpitud teistega manipuleerima ja enesekasuks teist inimest ära kasutama? Miks on see muutunud nii tavaliseks?

Ka reklaamis ja müügitöös võime kohta inimeste petmist näiliselt heade kavatsustega. Kuidas seda kõike ära tunda ja ennast hoida ohvriks langemast?

Kas tunneme iseennast ja oma tegude motiive? Kas meie vajadused on meile endale selged ja oskame ennast teiste halba käitumise eest hoida?

Kas ka lapsed manipuleerivad ja kuidas see väljendub? Räägime kolmest viisist näitena laste manipulatsioonides. Kuidas lapsevanemad saaksid õigesti käituda, et laste sellised käitumismustrid ei kinnituks?

Õppigem usaldama ja ise olema usaldusväärsed, mis aitavad siis hoiduda ebameeldivast omavahelistes suhetes!

Vanaema on noorele emale, tema perele suur tugi ja lastelaste turvaline pesa. Vanaema oskab lapsi juba paremini armastada, sest tal on oma kogemused emana juba saanud.

Milline on vanaema roll ja elustiil tänases maailmas? Kas vanaemaks olla on rõõm või tuleb see naisele koos vanuse lisandumisega ja jätkuva tööl käimisega?

Kas traditsiooniline arusaamine vanaemast on aegunud või on see ikkagi suur väärtus, kui vanaema on palju abiks ja toeks? Vanaema armastus ja hool on nii kallihinnaline, et peaksime ka neid palju rohkem tänama ning hindama.

Nii palju on meil häid isasid ja üha rohkem ka noori isasid soovivad oma lastega koos olla. Kui peres pole isa, on nii pojal kui ka tütrel raskem suureks kasvada. Raske on ka emal, kui tal pole lastekasvatamisel tuge. Ometi räägib Taani psühholoog Jesper Juul sellest, et praeguses maailmas poisid oleksid nagu tüliks. Moekas ja klanitud ühiskond ei suuda välja kannatada poiste eluavaldusi, võitleva ja jõulise loomuga tegevusi. Nii on just poistele eriti vaja eeskuju ja kaitset isa poolt, et kasvada tubliks meheks.

Miks on peres vaja isa? Miks on tütrele vaja isa armastust ja hoolt? Millised on isa mõju ja ülesanded kodus? Kui lapsel pole bioloogilist isa, kas sotsiaalne või psühholoogiline isa saab aidata lapsel kergemini kasvada? Treenerid, õpetajad, ristiisad ja vanaisad on palju toeks.

Oma mõtteid jagavad saates külalistena sotsiaalpsühholoog Jüri Uljas ja tütre isa Allan.

Emaarmastus on nii kallihinnaline väärtus, kuid eestlaste peredes siiski võiks olla seda palju rohkem olemas. Ainult Jumala armastus võib paranda need haavad, mida lapsepõlves ema armastuse puudus või lausa hülgamine on löönud.

On peresid, kus suguvõsas on mitmes põlvkonnas armastuse puudus, sest olud on olnud karmid ja lastele pole jätkunud hellust. Meie aga võime oma peres selle mustri muuta, kui õpime paremini armastama Jumala abiga.

Milline on kodune stress ja mis tekitab lähedaste inimeste vahel pingeid?

Kuivõrd tulevad oma lapsepõlvest pinged ka täiskasvanu ellu?

Häid mõtteid jagab noor abielupaar oma koduste vääriti mõistmiste ja põrkumiste põhjuste kohta. Kuidas nad neid arusaamatusi lahendavad? Kindlasti on vaja rääkida omavahel.

Andeks palumine teeb imet ja õhu puhtaks.

Esimeses osas hakkame rääkima kohe armastusest kodus. Oma mõtteid avaldavad peale meie ka pereisa ja väike tüdruk.

Armastusel on palju tahke ja vahel on seda ka keeruline ära tunda. Aga ilma armastuseta on raske elada ja ennast peres turvaliselt tunda.

Tulge kuulama!

Tsitaate James Dobsoni raamatust "Armastuse pikk meel".

Kas armastus peaks olema alandlik või vaimus tugev?

Kuidas peaks reageerima, kui abikaasa petab?

Järeleandmatu armastuse sisu on vastastikkuse austuse piiri hoidmine.

Kui üksteist ei austata, siis ka väiksed arusaamatused soodustavad plahvatust.

Teist haavava ja alandava käitumise alla neelamine lõhub suhteid ning hävitab teise inimese eneseaustust.

Ainult austavates suhetes saab armastus õitseda.

Halvad või vägivaldsed suhted kodus on vaimne võitlus. See on kahepoolne protsess ja ka naine võib olla verbaalselt vägivaldne. Enamasti on siis ka kommunikatsioon puudulik või üksteisega ei räägita. Kodusel võitlusväljal võivad austus ja teisest inimesest lugupidamine olla kadunud. Väikeste solvangutega sillutatakse tee suurtele arusaamatustele. Kuidas leida väljapääs ja mida teha, et hakata leidma lahendust?

Miks naistel on nii raske mõista, et nende kodus on vägivalda? Miks naine ei tunne seda vägivalda ära?

Millised on valearvamused või müüdid vägivalla tekke kohta? Millised inimesed võivad olla vägivaldsed ja millised on sellise käitumise põhjused?

Miks eluharjumus või häbi ei lase perele abi otsida? Elatakse edasi, kuigi ka lapsed kannatavad selles peres. Sellest räägimegi selles osas...

Millistes kodudes kasvavad meie lapsed? Kui palju on seal hoolivust, avatust ja armastust?

Kui palju ilmset ja kui palju varjatud vägivalda?

Kui vanemate elu on täis stressi ja pinget, siis tunnevad seda ka lapsed. Üksteisega suhtlemises võib olla tahtmatut või harjumuspärast julmust, mida tihti on õpitud juba oma vanematelt .

Kahjuks on Eestis kodudes suhted keerulised. Kui lapsed kasvavad niisugustes kodudes, harjuvad nad ka ise vägivaldselt käituma. Vägivaldsete suhete tunnustest selles podcastis räägimegi.