KODUTUNNE

Räägime laste vajadustest ja tunnetest, mis võivad soodustada depressiooni teket.

Mis on laste depressiooni põhjused ja kuidas vanemad saavad ennetada laste negatiivseid tundeid?

Mida peaks peab õpetaja märkama laste puhul, et aidata ennetada laste vaimse tervise muresid?

Depressioonist saab rääkida mitut moodi. Selles saates räägivad kristlastest psühholoogid depressiooni põhjustest, tunnustest ja abist. Depressioon on haigus ja vajab ravi. Inimesel võib olla raske enda depressiooni ära tunda. Siis saavad lähedased märgata ja aidata. Peale meeleolu languse, seletamatu kurbuse või väsimuse võib depressioon tuua kaasa ka agressiivset käitumist nii teiste kui ka enda vastu. Raskused kohanemisel või elu keerulised olukorrad võivad mõjuda väga raskelt. Kas ka kristlastel on depressioonis vaja otsida abi? Kuidas saaksime depressioonis inimest aidata?

Keeruline on olla oma lastele parimad vanemad. Armastus, üksteise mõistmine ja laste suunamine õigele teele võib ebaõnnestuda kasvõi seetõttu, et meil endil on olnud raske lapsepõlv. Kõik lapsed pole kodude peeglid. Kõik käbid ei kuku oma kändude lähedale. Lapsepõlve haavadest on võimalik paraneda, kui me sellega ise tegeleme ja abi otsime. Siis saame olla ka paremad vanemad oma lastele. Ja paremad õpetajad, sest mõistame laste kujunemise teekonda.

Tugevaks armastatud lapsed vajavad selleks vanemate tingimusteta armastust. Alati pole kerge leida õiget tooni lapsega rääkimiseks või probleemide lahendamiseks. Eriti keeruline on murdeealisi toetada neid kasvamise teekonnal. Tänases vestluses räägivad hingehoidja Mari Vahermägi ja psühholoog Tiia Lister oma kogemustest perede nõustamisel.

Inimene on keeruline ja eriline elusolend. Kõik on tähtis - nii keha, hing ja vaim. Igal inimesel on suur intellektuaalne, sotsiaalne ja vaimne väärtus. Eriti oluline meile kõigile väikeses Eestis!

Räägime erinevatest vajadustest, ka unevajadustest, toitumisest, koolikeskkonnast, kooliheaolust, turvalisusest. Millised suhtumised ja ootused on lapsevanematel koolile? Kuidas nad toetavad kooli? Mida teha, et koolis oleks nii lapsed kui ka õpetajad rohkem väärtustatud ja nende heaolu oluline?

Viha on eestlase elus keeruline emotsioon. Paljud on vihased ja kurjad, oskamata ise põhjust leida. Ka koolis on palju stressi, millest tuleb viha, kui õpetajad ei oska seda ennetada.

Viha näitab piiride rikkumist, halba suhtumist või vägivalda. Neid märke peaks õpetaja oskama ära tunda ja viha ohjata. Mõtleme ja räägime, mida teha, et negatiivsust oleks vähem.

Kool ja õppimine on igapäevane elu nii õpetajale kui ka õpilasele. Elu võiks olla rõõmus, huvitav ja õnnelik. Vahel räägitakse, et õppimine on täita kohustust ja pingutada. Kas koolis on erinevad emotsioonid üldse lubatud? Millised võiksid olla õpetaja emotsioonid, et temal ka oleks koolis hea olla? Sellest räägimegi selles podcastis.

Miks eestlasel on raske naeratada? Kuidas koolis meeldivalt suhelda? Kuidas õpetaja võiks õpilastega oma kommunikatsiooni parandada? Sellest räägimegi.

Koolirõõm aitab õppida ja teeb koolitee kergemaks. Pingutus annab rõõmu sportlasele. Kunstnikule värvid ja looming. Sõbrad ja head suhted loovad meeldiva tunde. Õpetaja on koolirõõmu looja klassis, kui ta ise on rõõmus.

Eneseväärikus kujuneb igal lapsel juba varakult, kui temasse suhtumine on positiivne ja heakskiidetud. Täiskasvanud inimesena või õpetajana töötades on tal siis olemas oma eneseväärikus ja enesekindlus. Kuidas kujuneb ja väljendub inimese eneseväärikus? Millised keerulised olukorrad võivad olla sel teemal koolis, sellest räägimegi.