Riskid või kindlustad?

Kuula saatest, milliste ootamatute sündmuste puhul vastutuskindlustus kindlasti kasuks tuleb, kui tähtis on aru saada, mida kindlustus katab ja mida mitte ning mida kindlustuslepingu sõlmimisel peaks üldse silmas pidama. Vastutuskindlustusest on saates rääkimas Swedbanki riskikindlustuse valdkonna juht Liina Laks ja PCU kindlustuse varakahjude grupi juht Marge Habakukk.

Seekordses saates „Riskid või kindlustad?“ tuleb arutlusele, mis on viis peamist põhjust, miks elumajades tekib tulekahju. Tuleohutuse nõuanded ja teadmisi jagavad ERGO kindlustuse kahjuennetuse juht Rain Tõnson ja If Kindlustuse Balti kahjude tehniline vanemekspert Marion Meius.

2022. aasta lõpu seisuga oli Eestis sõlmitud ligikaudu 12 000 kortermajade kindlustuslepingut, kokku on Eestis aga enam kui 23 000 ühistut. See tähendab, et pooled kortermajad Eestis ei oma mingit kaitset ootamatute juhtumite vastu. Miks see nii on? Küsime seda kahelt eksperdilt: stuudios on BTA Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Katrin Stöör ja Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Lauri Potsepp. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson.

Elukindlustus on mujal Euroopas eraisiku üks riskide maandamise esmaseid viise. Paraku näitab Eestis sõlmitud kindlustuslepingute arv seda, et meil endiselt alahinnatakse raskete haiguste ja õnnetusjuhtumite tõenäosust ning jäetakse esmane kindlustuskaitse endale tegemata, tõdes Compensa Elukindlustuse müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollom.

Viimaste aastate kindlustusringkondade kuumim teema on vabatahtlik ravikindlustus, mida saab iga tööandja oma töötajatele pakkuda. Peamiselt seetõttu, et hoolib oma inimestest ja sellest, et töötaja saaks oma ametis efektiivne olla. Teiseks on tööandja ravikindlustus muutunud aina olulisemaks motivatsioonipaketi osaks uute inimeste värbamisel. Stuudios räägivad vabatahtlikust tervisekindlustusest ERGO ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk ja BTA tootejuht Olga Trošin. Saadet juhib ajakirjanik Martin Hanson.

Kindlustamine on eestlaste seas pidevalt tõusuteel. Aina enam mõistetakse, et lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele on veel palju muid võimalusi oma vara ja tuleviku kaitsmiseks. If Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse tootejuhi Risto Sondla arvates tuleneb see sellest, et meil on üha enam seda, mida kindlustada ja tulevaste põlvede tarbeks kaitsta. Ärivaldkonnas on uuteks kasvavateks suundadeks aga ärikatkestuse ja krediidikindlustus.

Kas sul on sääste juhuks, kui juhtub mõni õnnetus, mille tõttu tuleb mitu kuud töölt eemal olla? Või kas oled mõelnud, mis saab sinu lähedastest, kui peaksid pere peamise sissetuleku teenijana raske haiguse tagajärjel lahkuma? Kelle kanda jääks laenukohustused? Või mis saab siis, kui õnnetus tabab sinu last? Elukindlustus koos õnnetusjuhtumikindlustusega aitab sellistest ootamatustest valutumalt üle saada ja selles valdkonnas on hea lähtuda ütlusest: parem karta, kui kahetseda. Tänases saates räägime, mis vahe on elukindlustusel ja õnnetusjuhtumikindlustusel? Stuudios on külas SEB riskihindamise ja kahjukäsitluse juht Anu Meier ning SWED-i elukindlustuse valdkonnajuht Eleriin Reinmann.

Läksid reisil safarile ja vigastasid jalga? Või jäi laps palavikku ja kõhuviirusesse? Vaatasid lennujaama aknast, kuidas sinu pagas valele lennukile viiakse ja tundsid end tobedalt abituna? Kõikidel nendel juhtudel ja paljude teiste ootamatute ebameeldivuste korral aitab reisikindlustus. Aga mitte alati. Mil moel perereisi kindlustusega turvata, seekordses saates räägimegi. Stuudios on külas Swedbanki kindlustuse valdkonnajuht Alesksei Žemkov ja Gjensidige isikukindlustuse juht Terje Rabe.

"Istmesoojenduse" erisaates teeme seekord juttu kaskokindlustusest. Külas on LHV kindlustuse kahjukäsitluse juht Rain Tomingas ja Ergo sõidukikindlustuse portfelli juht Kaido Naarits.

Alustuseks räägime mõisted selgeks - mille poolest erineb kasko kohustuslikust liikluskindlustusest? Aga kui lisada juurde erinevad lisad - millal emba-kumba eelistada? Kes korraldavad Eestis kaskokindlustust? Kuidas ja kes teostavad järelevalvet?

Kui palju on Eestis kaskoga kindlustatud autosid? Kui palju jätkatakse kaskoga pärast liisinguperioodi lõppu? Kuidas on olukord aga auto remondiga margiesinduses - tihti ei leia margiesindust kindlustuspartnerite nimekirjast.

Miks ei ole Eestis sarnast andmebaasi nagu LKF-il, kust näeb ka kaskokindlustuse raames tehtud parandusi? Ühesõidukiavariide puhul võib auto ostjale ebameeldivat infot varju jääda - kelle huvides see on ja millal see muutuda võiks?

Räägime ka hobiautodest - kuidas käib hobisõiduki kindlustamine, mis tegureid arvesse võetakse, kauaks kindlustada saab? Aga mis saab sel (enamasti sõitmisest pikemal) perioodil, kui auto lihtsalt seisab?

Kuidas toimib sõiduki väärtuse ja pärast ka kahju hindamine? Kas õnnetuse korral võetakse haruldase sõiduki puhul arvesse ka sõiduki väärtuse kukkumist järelturul?

Juttu tuleb ka kindlustuse väljamakse suurust vähendavatest teguritest - mis reeglite rikkumise korral võib juhtuda, et makset vähendatakse või sellest üldse keeldutakse?