Saates „Rohepööre“ käis külas Peetri Pizza tootmis- ja teenindusjuht Rita Veskimeister, kes selgitas, et 70 protsenti kõikidest pitsadest ostetakse kaasa. Pitsakarp on toidu kaasavõtmiseks küll odav lahendus, ent keskkonnasõbralikum lahendus – taaskasutatav pitsakarp – on siin, et jääda.

Uus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperiood (aastatel 2021-2027) toob kaasa pinnaseire kohustusliku rakendamise. Juba alates 2023. aastast tuleb pindalatoetuste kohapealsed kontrollid viia läbi kaugseire meetodeid kasutades. Mida kaugseire endast kujutab, räägivad PRIA juhtkonna arendusnõunik Mariell Viinalass ja juhtkonna nõunik Rando Undrus.

Päikesest elektrienergia tootmine ei ole vaid suurte investeeringutega ehitatud, hektareid katvate jaamade pärusmaa. Reaalsuses saab absoluutselt iga inimene, kellel on soov ise endale elekter juhtmetesse toota, jaama püsti panna. Loomulikult sõltub jaama suurus, võimsus ja tasuvusaeg sellest, kui palju on raha investeerida, selgitavad Taastuvenergia OÜ asutaja Urmas Urva ja ettevõtte juht Erik Tammesson.

Me kõik peame oma igapäevaprügi kusagile panema ning olgu see hoovis asuv konteiner siis juba parim - kestev ja kerge ning sobiks iga prügiauto jaoks. Kuidas aga niisugust konteinerit leida ja mida sinna üldse visata tohib? Rohepöörde stuudios on külas mees, kes oskab sel teemal tõepoolest põhjalikke selgitusi jagada - ettevõtte Green Forest esindaja Jaanus Tiit on eestlastele juba üle paarikümne aasta parimaid prügikonteinereid valinud ning ESE konteinerid on ainukesed, mida KÕIK jäätmekäitlusoperaatorid Eestis kasutavad ja on heaks kiitnud.

Rohekonverentsil „Nüüd ja 10 aasta pärast“ arutatakse Alexela Kontserdimajas selle üle, miks oleme jõudnud olukorda, kus Eesti energeetikaalane varustuskindlus sõltub paljuski teistest riikidest, mitte meist endist. Alexela Grupi juhatuse esimees Marti Hääl rääkis aga podcast’i stuudios, et käimasolev rohepööre ja Ukraina sõda on Eesti energeetikavaldkonna valupunktid tugevalt esile toonud.

Kuni teise maailmasõjani ehitati suurem osa maju maailmas puidust. Edasi arenesid paralleelselt eest ära inimeste ambitsioonid ja oskused hooneid metallist ning betoonist kokku panna. Algas uus ajajärk kogu ehituses. Nüüd oleme aga tehnilise arengu poolest jõudnud sellisesse ajajärku, kus puidust on võimalik ehitada peaaegu kõike. Saates rääkisid puidust kui maailma loodust päästvast ehitusmaterjalist Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja ja saatejuht, ajakirjanik Martin Hanson.

Heaoluühiskond küll, aga kõigile ikka ei jätku! Miks? Toiduraiskamine on jätkusuutliku maailmavaate üks põhilisi valupunkte. Kõigile justkui jätkuks, ometi peavad paljud siiski puudust kannatama. Kuidas saaks iga inimene maailmaparandusse enda panuse anda? Saates „Rohepööre“ käisid külas jätkusuutlikkuse festivali Impact Day pealooja Merili Ginter ja SA Teeme Ära juhatuse liige Kadi Kenk.

Seekordses Rohepöörde saates on külas Nurme Looduskosmeetika kaasasutaja Marit Tiits. Vestluses Maritiga tuleb välja, millised on need sammud läbi mille Nurme Looduskosmeetika proovib mõelda, toota ja tarbida rohelisemalt, milline on Eestis üldse roheliste teemade teadlikkus ning kas tulevik on heleroheline või tumemust?

Kliimakriisist, rohekatastroofist ja välja surevatest liblikaliikidest kuuleme peaaegu iga päev. Kuidas me õigupoolest siis sellisesse olukorda sattunud oleme? Ja mida teha, et olukorda parandada? Saates „Rohepööre“ käisid külas ettevõtte Climacash asutaja Erik Moora ja Baltikumi suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day programmijuht Erkki Kubber.

Looduslike ehitusmaterjalide propageerimine ja kasutamine kogub Eestis järjest hoogu. Põhuplaadist ehitatakse nii suuri tootmishooneid, elumaju, helistuudioid kui ka palju muud.