Psühholoog Margus Veem räägib probleemse seksuaalkäitumise, parafiiliate ja piiride teemal. Mis vahe on mõttel, fantaasial, impulsil ja teol? Millal on seksuaalne eripära lihtsalt eripära ja millal muutub see ohtlikuks või kahjustavaks käitumiseks? Kuidas rääkida pedofiilsest häirest, liputamisest, vuajerismist, kontrolli kaotusest ja interneti mõjust probleemse seksuaalkäitumise mõttes?

Seksuaaltervise ABC uues episoodis räägime psühholoog Lauri Pihkvaga sellest, kuidas antidepressantravi võib mõjutada iha, erutust, orgasmi ja kontakti oma kehaga. Fookuses ei ole ravimite kõrvaltoimetega hirmutamine, vaid küsimus, mida teha siis, kui ravi aitab vaimse tervise probleemiga, kuid muutused seksuaalsuses hakkavad inimest segama. Kuidas aru saada, kas muutus on seotud ravimi, vaimse seisundi, suhte või eluperioodiga? Kuidas rääkida sellest partneri või ravi määranud arstiga? Juttu tuleb ka sellest, miks ei peaks inimene jääma valiku ette - kas kanntan või lõpetan ravimi võtmise.

Vägivald ei alga alati löögist ning võib toimuda seal, kus ootame kõige rohkem turvalisust – kodus või suhtes. „Seksuaaltervise ABC“ uues episoodis selgitab Sotsiaalkindlustusameti ekspert Annika Silde, kuidas tunda ära varjatud vägivallavorme, miks süü ei lasu kunagi ohvril ning kust leida tuge.

Ida-Tallinna Keskhaigla viljatusravikeskuse naistearst Kai Haldre on oma töös näinud, et naiste viljatus ei ole üks kindel diagnoos, vaid paljude erinevate põhjuste summa. Viljatusest räägitakse tavaliselt siis, kui regulaarse kaitsmata suguelu korral ei ole rasedust aasta jooksul tekkinud. Saates võetakse fookusesse eelkõige viljakus ning seda mõjutavad faktorid. Mida võiks üks noor naine teada, mida teha ja mida vältida? Saadet juhib Jonas Grauberg.

Seksuaalsus ei ole ainult keha küsimus. Seda mõjutavad stress, ärevus, enesehinnang, kehakuvand ja varasemad kogemused. „Seksuaaltervise ABC“ uues episoodis arutavad saatejuht Jonas Grauberg ja psühholoog-nõustaja Liis Veski, miks võivad vaimne tervis ja seksuaaltervis teineteist tugevalt mõjutada ning miks ei tähenda muutused seksuaalsuses automaatselt, et inimesega on midagi valesti.

Valu ja ebamugavaid vahekordi ei pea maha salgama. Üha rohkem käsitletakse neid olukordi tervisemurena, millele leidub abi. Sellest räägib naiste seksuaaltervise ja valu muredega tegelev naistearst ning seksuoloog Marie Abel.

See on küsimus, mida väga paljud noored endalt küsivad. Kas "normaalne" rind on üldse olemas? Seksuaaltervise ABC episood rindadest aitab sellele küsimusele vastata. Räägime avatult rindade arengust murdeeas, menstruaaltsükliga seotud rindade muutustest, raseduse ja imetamise mõjust rindadele ja muidugi rindade kontrollimisest. Vastuse saab ka küsimus, kas rinnahoidjat ikkagi peab kandma või on see juba täielik tabu? Saates jagab vastuseid noortenõustaja ja ämmaemand Diana Leht.

Seksuaaltervise ABC kolmanda hooaja esimeses episoodis räägime turvalisest seksuaalkäitumisest internetis.

Saate esimeses pooles võtame fookusesse veebis varitsevad ohud. Juttu tuleb groomingust, sextortionist ning sellest, kuidas AI areng mängib selles kõiges olulist rolli. Arutame, millised on peamised punased lipud internetisuhtluses ja mida teha siis, kui olukord on juba muutunud ähvardavaks või manipuleerivaks.

Saate teises pooles tuleb juttu sellest, kuidas leida internetist usaldusväärset seksuaaltervise infot ajal, kus nõu annavad mõjuisikud, Google, foorumid ja tehisintellekt. Koos sex-coach Liisa Larmiga arutame, kuidas eristada kasulikku infot eksitavast.

HPV ehk inimese papilloomiviirus on kergesti nakkav viirus, mis levib inimeselt inimesele, enamasti sugulisel teel naha või limaskestade kokkupuutel. Viirus levib peamiselt noorte hulgas, kuna seal on seksuaalne aktiivsus kõige suurem ja pole vahet, mis tüüpi kontakt inimeste vahel on. Selleks võivad olla puudutused või suudlused, aga mõistagi ka oraalne, vaginaalne või anaalne vahekord. Stuudios räägib HPV-st onkogünekoloog dr Aleksandra Šavrova ja oma kogemust HPV vastu vaktsineerimisel avab Marten Toovis. Saadet juhib Jonas Grauberg.