Neljandal sajandil eKr viidi Rooma sõjaväes läbi reformid, mille tulemusel asendati varasem faalanksi lahingurivil põhinenud armee maniipulitest koosnevate leegionitega. Muutuste tulemusel võeti kasutusele uued väeüksused, relvastus ja juhtimisstruktuur, mis võimaldasid roomlastel vallutada Apenniini poolsaar ning sõdida efektiivselt ka kaugemalt pärit vaenlastega. Rooma armeest oli kujunemas sõjajõud, mille abil vallutati järgnevalt nii hellenistlikud kuningriigid kui ka ülejäänud Vahemere ääres elanud rahvad.