Vaba Akadeemia

16. oktoobril jätkub Vabas Akadeemias antiikaja sõjandusele pühendatud avalike loengute sari. Seekord räägib Siim Sõkkal Pyrrhose sõjast ning esimesest ja teisest Makedoonia sõjast. Ajavahemikul 281 kuni 197 eKr tõusis Rooma vabariik Apenniini poolsaart domineerinud jõust Vahemere lääneosa valitsejaks. Periood algas sõjaga roomlaste ja Lõuna-Itaalias asunud Kreeka linnriikide vahel, keda toetas Aleksander Suure sugulane ja Epeirose kuningas Pyrrhos, ning lõppes Rooma leegionide esimese suure võiduga Makedoonia kuningriigi armee üle. Loengu teemaks on antud perioodil aset leidnud sõjad ja lahingud.

2\. oktoobril on Vabal Akadeemial külas Andres Nõmmik, kes jätkab loengut Egiptuse tsivilisatsiooni eelloost. Jätkuloengu teemaks on Egiptuse riigi eellugu neljandal aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Sellel ajal Egiptuse aladel esile kerkinud Nakada kultuur levis lõpuks kogu hilisema Vana-Egiptuse riigi aladel. Käsitletava ajastu lõpuks viivad poliitilised protsessid ka võimsamate riigikeste ja see omakorda ühtse Vana-Egiptuse riigini.

Loengus käsitletakse neljanda aastatuhande olustikku suuresti arheoloogilise materjali põhjal, mis Egiptusele omaselt on seotud peamiselt matustekombestikuga.

25. septembril on Vabal Akadeemial taaskord külas astronoom Tõnu Viik, kes seekord räägib küsimusest, kas päikesesüsteem peab vastu Päikese kustumiseni.

See küsimus on ammusest ajast kõiki huvitanud, kuigi teadlased on öelnud, et Päikese kustumiseni läheb veel mõni miljard aastat. Huvi suurust näitab jutt selle kohta, kuidas keegi astronoom oma loengus olevat ütelnud need miljardid välja ja kohe kostis tagant reast ehmunud hääl, et kui palju see oli? Astronoom vastas, et mõned miljardid aastad. "Jumalale tänu," kostis tagant reast, "ma kuulsin, et mõned miljonid aastad."

Kohe on selge, et selline terav huvi otse nõuab lähemat selgitust meie süsteemi kestvusele.

18. septembril jätkub Vabas Akadeemias antiikaja sõjandusele pühendatud avalike loengute sari. Seekord räägib Silver Sooväli hellenistlike kuningriikide sõjavägedest.

Aleksander Suure suurriik jagunes tema väepealike vahel suurteks ja omavahel konkureerivateks kuningriikideks, kes pärisid faalanksil põhineva sõjaväe ja sõjapidamisviisi. Kuigi Aleksandri käes oli see süsteem tõestanud oma efektiivsust, siis uues olukorras pidid kuningriikide väed võitlema üksteise samasuguste vägede vastu. Selles loengus vaatame seda süsteemi ja selle arenguid suuremalt ning kuningriike ja nende eripärasid lähemalt. Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama 18. septembril kell 18.15 Jakobi kultuurikotta (Jakobi 41).

Seekordne loeng esitab loo sellest, kuidas soov lugeda ainult (sola) Jumala Sõna (“Ma tahan kuulda, mida Jumal, Issand, räägib” (Ps 85:9)) tõrjus keskaja lõpul piiblitest kõrvale kõikvõimaliku paratekstuaalse materjali (s.t kommentaard ja lisad), ent kuidas tõlgendust suunavad hermeneutilised abivahendid hiilisid tasahilju siiski tagasi erinevatesse piibli väljaannetesse. Peamaterjaliks on Wyclifi ja Lutheri piibliväljaanded.

Sellel reedel, 28. augustil on Vabal Akadeemial taas külas Arvo Tuvikene. Juttu tuleb sellest, mis juhtub kaladega kuumenevas ja hapnikuvaeses keskkonnas.

Liiga kõrge veetemperatuur ja madal hapnikusisaldus on kaladele sageli koosmõjus eriti ohtlikud. Vee soojenedes suureneb kalade ainevahetus ja seega ka hapnikuvajadus, samal ajal kui soojas vees lahustub hapnikku vähem. Tulemuseks on olukord, kus kala vajab rohkem hapnikku ajal, mil seda on keskkonnas vähem.

Kõrge temperatuur kiirendab ainevahetust, suurendab südame ja lõpuste tööd ning põhjustab füsioloogilist stressi. Hapnikupuuduse süvenedes väheneb kalade ujumisaktiivsus, toitumine ja kasv, halveneb stressitaluvus ning võib langeda sigimisedukus. Tugeva või pikaajalise hüpoksia korral lähevad kalad üle osaliselt anaeroobsele ainevahetusele, kuhjuvad ainevahetusproduktid ning lõpuks võib tekkida elundite talitluse häirumine ja suremus.

Mõju tugevus sõltub suuresti kalaliigist ja tema evolutsioonilisest kohastumusest. Loengus rändame meie vetest troopikasse – vaatleme, kuidas kalad on kohastunud temperatuuri ja hapnikusisalduse äärmustega.

Kliimamuutuste seisukohalt on oluline, et küsimus ei ole ainult kalade surmavas temperatuuris või hapnikutasemes. Juba märksa mõõdukam soojenemine ja hapnikusisalduse vähenemine võivad muuta liikide konkurentsisuhteid. Seetõttu võivad külmalembesed ja hapnikunõudlikud liigid taanduda ning nende asemele levida soojalembesemad ja hüpoksiat paremini taluvad liigid. Pikemas perspektiivis võib see muuta kogu veekogu kalakoosluse struktuuri.

14. augustil jätkub Vabas Akadeemias antiikaja sõjandusele pühendatud avalike loengute sari. Seekord räägib Siim Sõkkal Rooma armeest lahinguväljal.

Vabal Akadeemial on taaskord külas Kristiina Savin, kes räägib üksindusest ja üksildusest Lääne mõtteloos. Sama teemat käsitles kõneleja eelmise aasta oktoobri lõpus peetud loengus.

Seekordne loeng käsitleb Lääne mõtlejate keskseid ideid üksindusest ja üksildusest 19. sajandi lõpust kuni 21. sajandi alguseni. Lähema vaatluse all on üksildus kui ilukirjanduslik teema ning eksistentsiaalne seisund, mida on püüdnud mõtestada filosoofid ja ühiskonnateadlased.

24. juulil on Vabal Akadeemial külas Juhan Javoiš, kes räägib seekordses loengus evolutsioonist.Kuni päris viimase ajani on teadust tehtud sisuliselt kahel ajendil. Esiteks, kasu "rahvamajandusele", ehk inimeste elu füüsilise mugavuse lühiplaaniline suurendamine. Teiseks, n-ö süüdimatu autopiloot, ehk Hando Runneli sõnastuses: "…kuskil võib ka tarvis minna". Evolutsioonilise vaate kohaselt – mis käsitleb inimest sellena, kes ta praeguse teadusliku konsensuse kohaselt on – elusolendina materiaalses mõttes – on esimesel ajendil tegutsemine näide nn dissipatiivsest adaptatsioonist (sensu Jeremy England). Lihtsamalt öeldes: kiirtee hukatusse. Ja teisel ajendil tegutsemine esimese käepikendus. Alles vägagi hiljaaegu on "pildi nurka" mikroskoopilisel määral kerkinud kolmas ajend: looduskaitse ehk ökosüsteemi jätkusuutlikkus - mis aga halval juhul tihti omakorda moondub esimese kahe käepikenduseks.

Loengus küsitakse: kas ja mis mõistlik roll on sellises olukorras evolutsiooniteadusel (eeldades, et mõistel 'mõistlikkus' leidub siiski ka mingi mõistlikum tähendus peale dissipatiivse adaptatsiooni)?

Seekord räägib Silver Sooväli makedoonlaste falangiitidest. Makedoonia kuningas Philippos II-le omistatakse sõjalisi uuendusi, mis võimaldasid tema suhteliselt tagasihoidlikul ja teisejärgulisel kuningriigil tõusta Kreeka linnriikide ette otsa ning nende üle hegemoonia kehtestada. Veelgi enam, selle sama Philippose poolt loodud armeega läks tema poeg Aleksander Suur sõjakäigule Idamaadesse, mis lõppes Pärsia suurriigi vallutamisega. Selles loengus vaatame, milles see uuendus seisnes ning kuidas see Makedoonia süsteemi sobitus. Aga nagu eelnevalt, siis ka siin on oluline teatav taust.