Sõnasäuts

Võldas on kalaliik meripuugiliste seltsi võldaslaste sugukonna perekonnast võldased.

Võldas on jässaka, tagakehalt veidi külgedel lamendunud kehaga kala. Pea on lai ja lame, suu on suur ning tihedate peente hammastega. 

Võldas on oma huvitava välimuse tõttu vanarahva seas ammu tuntud erinevate nimede all: kivitrull; merihärg, härjapea, rontipea, tölluspea, härjapäts, luts, lodi, lodjapäts, purlak; kont; kondakala; koerakala; kivirull ja järvekurat.

Harilik hink on hinklaste sugukonda, hinkude perekonda kuuluv kala.Hink on kala kohta ebahariliku välimusega. Ta on pikliku, veidi paksu ja lühikest madu meenutava kehakujuga.Eestis on hinku leitud vaid paiguti, sest korraga tabatakse vaid üksikuid isendeid.Rahvakeeles kutsutakse teda ka nimedega vinka-võnka, kivijüraja, kivivingerjas, kivikala, kivikana, kivitrull, kivinärija, liivarull, koerakala ja tigekala.

Linnunimedest põgusalt rääkisime, nüüd on järg kalade käes.

Rünt on karpkalaliste seltsi kuuluv väike, rulja ja sihvaka kehaga mageveekala, kelle selg on pealt rohekaspruun ja küljed hõbedased, kaetud sinakate või mustade laikudega. Suunurkades on poised.

Rünt on levinud üle kogu Eesti. Inimesed hindavad teda maitsva liha tõttu, kuid erilist tööstuslikku tähtsust tal ei ole.

Ründi kohta on rahvakeeles kasutatud ka nimesid liivarull, pess, penijüri, "hürrül" ja koerakala.

Ainiti (harilikult mõttetühjal pilgul) vahtima; tegevusetult istuma või seisma, konutama.

Tuiutas mind oma suurte silmadega. Haige istub aknal ja tuiutab uniselt möödujaid. Tuiutas sõbrale sõnatult otsa. Olin juba hulk aega pimedusse vaadata tuiutanud. Vahel jäi ta tükiks ajaks ühte punkti, enda ette tuiutama. Tuiutab niisama televiisori ees.

Kuid sõnal on ka teine tähendus: tuiama, tuigerdama.

Õllesõbrad tuiutasid joogikoha ümber (ringi). Tuiutas jalga järele vedades suuri vaevu koju. Laps tuiutab kõndida.

Maikuu on oma nime saanud kreeka jumalanna Maia järgi.

Mai rahvapärased nimetused on lehekuu ehk lehehakkamise kuu, mahlakuu, õiekuu, rõõmukuu, toomekuu, meiukuu (kaskede ehk meiude toomise järgi), laulukuu, elukuu, sugukuu, külvikuu, kesakuu, suvikuu ja nelipühakuu.

Maikuu on oma nime saanud kreeka jumalanna Maia järgi.

Mai rahvapärased nimetused on lehekuu ehk lehehakkamise kuu, mahlakuu, õiekuu, rõõmukuu, toomekuu, meiukuu (kaskede ehk meiude toomise järgi), laulukuu, elukuu, sugukuu, külvikuu, kesakuu, suvikuu ja nelipühakuu.

Täna on volbripäev, mis on oma nime saanud püha Walburga järgi, kes oli 8. sajandil elanud kristlik naispühak ja kelle mälestuspäev on 1. mail.

Volbripäeva nimetatakse ka nõidade ja tarkade päevaks. Volbripäevale eelneb volbriöö, mida tähistatakse 30. aprillil. Rahvasuu räägib, et sel ööl lendavad ringi nõiad.

Haljalas öeldi, et kui volbripäeval sajab vihma, siis vanad nõiad vihtlevad.

Täna on volbripäev, mis on oma nime saanud püha Walburga järgi, kes oli 8. sajandil elanud kristlik naispühak ja kelle mälestuspäev on 1. mail.

Volbripäeva nimetatakse ka nõidade ja tarkade päevaks. Volbripäevale eelneb volbriöö, mida tähistatakse 30. aprillil. Rahvasuu räägib, et sel ööl lendavad ringi nõiad.

Haljalas öeldi, et kui volbripäeval sajab vihma, siis vanad nõiad vihtlevad.

Mänsak on vareslaste sugukonnast mänsaku perekonda kuuluv lind.

Mänsak on mõnevõrra väiksem kui hakk ning peenema ja pikema nokaga. Ta on väga tüüpiline metsalind, kes hüpleb osavasti mööda okaspuude oksi ja ripub vahel kuusekäbide küljes. Ta on taiga iseloomulikumaid linde, kes Eestis on levinud eelkõige Saaremaal, Lääne-Eestis ja Vahe-Eestis. 

Mänsaku rahvapärased nimetused on  pähklirääk, pähkliraag, pähklikull ja pähkliähk.

Mänsak on vareslaste sugukonnast mänsaku perekonda kuuluv lind.

Mänsak on mõnevõrra väiksem kui hakk ning peenema ja pikema nokaga. Ta on väga tüüpiline metsalind, kes hüpleb osavasti mööda okaspuude oksi ja ripub vahel kuusekäbide küljes. Ta on taiga iseloomulikumaid linde, kes Eestis on levinud eelkõige Saaremaal, Lääne-Eestis ja Vahe-Eestis. 

Mänsaku rahvapärased nimetused on  pähklirääk, pähkliraag, pähklikull ja pähkliähk.