
Sign up to save your podcasts
Or


Adum. Mis see veel on? Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane sõnul on tegemist uudissõnaga enam kui aasta eest meteoriidina avalikkuse huviorbiiti sööstnud tehisintellekti, tehisaru või lühendi AI kohta. Soraineni meditsiini ja tervishoiu valdkonna juhi Lise-Lotte Lääne sõnul ei saa adumit kitsalt selgitada. Seepärast ongi uues tehisintellekti määruses jäetud adumi definitsioon üsna lahtiseks. Nii on ka kümne aasta pärast võimalik selle mõiste alla erinevaid tehnoloogiaid paigutada. „Võtmesõnad adumi definitsiooni osas on infer (järeldama) ja autonoomia,“ räägib Lise-Lotte Lääne. „Kõige lihtsam vastus küsimusele, mis on adum, on see, et tegemist on tehnoloogiaga, mis suudab ise järeldusi ja soovitusi välja mõelda, kui nüüd väga julgelt öelda.“
Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates räägitakse adumi ehk AI seostest tervishoiu ja meditsiiniteenustega. Saadet juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp. Saatekülalised on Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane ning Soraineni meditsiini ja tervishoiu valdkonna juht Lise-Lotte Lääne.
„Eestis on ehk lootust suurprojekt ellu viia minimaalselt viie aastaga, samas kui Soomes ja Rootsis saadakse hakkama ühe aastaga. Sealjuures pole Soome oma olukorraga rahul – nemad tahaksid, et menetlus kestaks maksimaalselt 6—8 kuud,“ joonistab advokaadibüroo Sorainen kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht, partner Paul Künnap reljeefselt välja Eesti kehva halduspraktika seisu.
Kõrgema lisandväärtusega investeeringute Eestisse meelitamiseks testib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) välisinvesteeringutele nn Rohelise Koridori loomise võimalust. „Sisuliselt on Roheline Koridor kompaktne teekaart investorile, milles on määratletud kõik vajalikud menetlusprotsessid koos menetlusaegadega. Riik aitab ettevõtja protsessist läbi, st liigub koos temaga algusest lõpuni kaasa. Esialgu oleme alles pilootprojekti loomise faasis,“ kirjeldab riigi plaani MKMi äriarenduse ja ekspordi valdkonnajuht Indrek Kaing.
Märtsikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik selle üle, kuidas välisinvesteeringuid riiki meelitada ja menetlusi tõhusamaks teha, et investorite raha Eestist välja ei voolaks. Saatekülalised on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi äriarenduse ja ekspordi valdkonnajuht Indrek Kaing ning advokaadibüroo Sorainen partner ning kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht Paul Künnap. Soraineni ehitus- ja kinnisvaraõiguse tiim analüüsis hiljuti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Eesti haldusmenetluste protsessi ja esitas ettepanekud menetluste tõhustamiseks.
„Investeeringute (uute ettevõtete ja üksuste rajamise) teostamiseks vajalike menetlustoimingute tõhustamise” analüüsis käsitletakse nn Rohelise Koridori loomise võimalusi, et soodustada kõrge lisandväärtusega investeeringuid bürokraatia vähendamise kaudu, lühendades projekti elluviimiseks vajalike kooskõlastustega seotud menetlusaega. Loe analüüsist pikemalt siit: https://www.sorainen.com/et/kogemus/sorainen-aitab-riigil-luua-investeeringute-kiirendamiseks-nn-rohelist-koridori/
Eesti kaitsetööstuse seis on hea. 2022. aastal oli valdkonna müügitulu 250 miljonit eurot – ligi poole võrra rohkem kui 2021. aastal. Suur osa toodangust läheb ekspordiks ning mitme Eesti kaitseettevõtte tegevus on ühel või teisel moel seotud Ukrainaga, st et väärtust luuakse reaalses konfliktikoldes. Eesti edulood on kõrgtehnoloogilisel tasemel – sensoorikas, küberkaitses, robootikas. Klassikalist pommi- ja tankitootmist meil pole. Selgelt on aga riigil vajadus kohaliku laskemoona- ja relvatootmise järele ning uuendamist vajab ka meie relvaseadus, arutlevad advokaadibüroo Sorainen riigikaitse valdkonna nõustajad Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp ning Kaitseministeeriumi nõunik Indrek Sirp saates „Soraineni sagedus“.
2022. aasta statistika järgi jõudsid töövaidluskomisjoni ligikaudu 1800 töövaidlust, millest ligi 90% oli algatatud töötajate poolt. Rahaliste nõuete kogusumma oli 9 miljonit eurot ja 31% vaidlustest lõppes kompromissiga.
Missuguseid vaidlusi peetakse üldse töövaidlusteks? Advokaadibüroo Sorainen vaidluste lahendamise ja ennetamise töörühma advokaadi Albert Linntami sõnul on need töökohal tekkinud konfliktid, mis on eskaleerunud õigusvaidluseks, enamasti töövaidluskomisjoni vaidluseks, aga pahatihti hiljem ka kohtuvaidluseks. Lihtsam vaidlus võib tekkida näiteks sellest, et tööandja jätab maksmata palga või puhkusekompensatsiooni. Keerulisem vaidlus võib aga alguse saada näiteks puudujäägist sularahakassas või vaieldakse selle üle, kas tööleping sõlmiti seaduspäraselt.
Tööandja peab oma ootusi selgelt väljendama
Üheks suuremaks probleemiks, millest vaidlused tekivad, on tööandja ja töötaja erinevad ootused seoses näiteks töökultuuri ja -eetika ning töötaja rolliga. Riverty personalijuhi Regina Valge sõnul on uue töötaja sisseelamisprogramm ehk onboarding äärmiselt oluline, et vastastikuseid ootusi selgelt väljendada. Tegelikult on võtmetähtsusega juba värbamisprotsess, mille käigus tuvastatakse, kas töötaja sobib oma mõttelaadilt ettevõtte meeskonda või mitte.
Linntam on sellega nõus: „Inglise keeles on selline ütlus „hire for attitude, train for skill“. Selleks, et konflikte ära hoida, on väga oluline, et praktikas oleksid väärtused ja arusaamad küllaltki sarnased või vähemalt omavahel ühildatavad. Vastasel juhul võib peaaegu mitte millestki tekkida esimene konflikt ja hiljem hakatakse otsima ettekäändeid vaidluse alustamiseks.“
Mida teha, kui töötaja meeskonda ikkagi ei sobi? Millal ja kuidas teha töötajale hoiatus? Kuidas töövaidlusi ennetada ja millistel juhtudel neid ei tohikski ennetada? Millal piirduda vaidluse puhul töövaidluskomisjoniga, millal minna kohtusse? Need ja veel mitmed põletavad küsimused saavad vastused saates „ Soraineni sagedus“, kus võetakse sel korral luubi alla töövaidlused. Täpsemalt käiakse algusest lõpuni läbi töösuhte elukaar, juhtides tähelepanu nendele asjadele, mida ettevõtja saab teha töövaidluste ennetamiseks või nende võimalikult hästi lahendamiseks.
Saadet juhivad Soraineni advokaat Oliver Ämarik ning töövaidluste valdkonna juht, vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa. Külas on Soraineni vandeadvokaat Albert Linntam ning Riverty personalijuht Regina Valge.
Millised olid lõppeva aasta suurimad õigusloomelised õnnestumised? Mida oleks saanud paremini teha? Mida põnevat toob õigusloomes kaasa aasta 2024? Detsembrikuu „Soraineni sageduses“ vaatame tagasi 2023. aasta õigusloomele ja piilume juba ka aastasse 2024. Saates on külas justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus ning Soraineni partner ja vandeadvokaat Piret Jesse.
Saates tuleb juttu ka automaksust, seaduste järelhindamisest, EL-i õiguse ülevõtmisest, obstruktsiooni mõjust õigusloomele ja järgmise aasta õigusloome väljakutsetest. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik.
Autoriõigustest rääkides kiputakse silmas pidama artiste ja kirjanikke, kuid tegelikult mõjutavad need enamikke ettevõtjaid, sest autoriõigustega on seotud ka näiteks arvutiprogrammid ja õigused dokumentidele, räägivad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadid Olivia Kranich ja Mirell Prosa saates „Soraineni sagedus“.
Intellektuaalse omandiga seotud probleemide lahendamine on sageli aja- ja ressursikulukas, mistõttu on neid mõistlik ennetada.
Novembrikuu „Soraineni sageduse“ saates tuleb juttu ka intellektuaalse omandi mõistest, kaubamärgi registreerimise aja- ja teinekord ka rahakulukast protsessist, domeeni registreerimisest, autoriõigustega seotud litsentsidest, vabavara komponentide kasutamisest, tehisaru autorlusest ja ühest hiljuti autoriõiguste rikkumise kahtluse tõttu avalikkuse huviorbiiti sattunud fotost. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. Saatekülalisteks on Soraineni vandeadvokaadid ja intellektuaalse omandi valdkonna eksperdid Olivia Kranich ja Mirell Prosa.
Valitsus on saatnud huvigruppide lauale kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega riik tahab seaduseks vormida ELi õigusest tuleneva väga ambitsioonika kliimaeesmärgi, kuid milles täielikult puudub põhimõtteline ettepanek, kuidas seatud sihte saavutada. Seaduseelnõu tahetakse valmis saada 2024. aasta suveks ja seadus ise peaks jõustuma 2025. aasta esimesel jaanuaril.
„Avalöök on tehtud, esmane raamistik kliimaseadusest on VTK dokumendis ära kirjeldatud“, tunnustab Soraineni energeetika valdkonna juht Kaspar Endrikson riiki saates „Soraineni sagedus“, lisades, et samas on kavatsuses puudu sisulised meetmed, mida huvigrupid analüüsima saaksid hakata.
„Hea kliimaseadus hakkab väga selgest eesmärgist. Euroopa rohekokkuleppes on sõna-sõnalt kirjas, et see on majanduskasvu strateegia. Lihtsalt majanduskasvu soovitakse saavutada kliimaneutraalsel viisil ja mitte liigselt loodust koormates. Seda ootaks mina kliimaseadusest ja see on täpselt see, mida seal sees ei ole. Kindlasti on võimalik majandust kasvatada ka kliimaneutraalselt,“ väidab Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann.
Oktoobrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme Eesti kliimapoliitika ning kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse üle. Saadet juhivad partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ja Soraineni nõunik ja vandeadvokaat Kaspar Endrikson, kes jubib büroo Eesti kontori energeetikavaldkonda.
Miks tasub täna endiselt GDPR-ist rääkida? Kes peavad uute arengute osas eriti tähelepanelikud olema? Kuidas on omavahel seotud isikuandmed, tehisintellekt ja innovaatilised lahendused?
Nendele ja mitmetele teistele küsimustele aitab „Soraineni sageduse“ saates vastuseid otsida Soraineni andmekaitse õigusvaldkonna juht Eestis Mihkel Miidla. Saadet juhivad Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp ja advokaat Mario Sõrm.
Eestit on ootamas kopsakas trahv, sest riik pole siiani suutnud seaduseks vormida vilepuhumise direktiivi. Direktiiv jõustus 2019. aasta lõpus ja ülevõtmise tähtajaks oli 2021. aasta lõpp. „Arutelusid on olnud ja ühe versioonina on seaduseelnõu ka valitsuse laualt läbi käinud, kuid võeti tagasi, kuna sinna tuli tohutult muudatusettepanekuid. Praegu on eelnõu leebemas versioonis uuesti valitsuse laual tagasi ja ootab vastuvõtmist. Toimunud on päris palju arutelusid ja kaasatud on erinevaid huvigruppe. Oleme Poolaga kahekesi ainsad ELi riigid, kes pole direktiivi üle võtta suutnud,“ tõdeb advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson saates „Soraineni sagedus“.
paanikat üles keerutatud. Näiteks kardetakse, et sel moel antakse hoogu juurde alusetule pealekaebamisele ning ettevõtjatele tekib palju ebavajalikku lisatööd. Tegelikult puudutab seadus Madissoni sõnul ainult umbes 1% ettevõtetest Eestis ehk enam kui 50 töötajaga ettevõtteid, lisaks omavalitsusüksuseid, valitsusasutusi ja riikliku finantsjärelevalve subjekte ehk pankasid ja teisi finantsasutusi.
Augustikuu „Soraineni sageduse“ saates tuleb juttu ettevõtte vastutustundlikust juhtimisest ehk ESG-st, sellega seotud direktiividest ning ESG eesmärkide täitmisest IT-ettevõttes Tietoevry ja advokaadibüroos Sorainen. Saadet juhib Soraineni advokaat Oliver Ämarik. Saatekülalised on Tietoevry personalispetsialist Jevgenia Lukk ja Soraineni partner Karin Madisson, kes juhib ka büroo ESG-valdkonda.
Valimiste järel selgus, et lähiaastatel ootavad meid ees mitmed maksumuudatused. Enamjaolt on muudatused tingitud valitsuse soovist maksutulu suurendada. Sellest kaugemale, näiteks ettevõtete konkurentsivõime parandamisele, aga ei mõelda, arutlevad saates „Soraineni sagedus” advokaadibüroo Sorainen partner Kaido Künnapas ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Künnapase sõnul on üpriski reaalne, et investorid hakkavad järjest enam vaatama investeerimisotsuste tegemisel Läti ja Leedu poole ning Eesti kukub järgmises globaalses maksusüsteemide konkurentsivõimelisuse edetabelis Lätis tahapoole, teisele kohale.
Eksperdid arutavad, milliste maksude kehtestamist ja milliseid maksumuudatusi tasuks Eesti tugevustest lähtudes tulevikus kaaluda. Näiteks on võimalik maksustada e-kaubandust. „Päris palju on maas raha, mille riik saaks menetlustega üles korjata,” räägib Künnapas. Riigil jääb tema sõnul hetkel saamata umbkaudu 140 miljonit eurot aastas.
Saates tuleb juttu ka mitmetest teistest põnevatest teemadest, näiteks krüpto maksustamisest, automaksust, maksusüsteemide konkurentsivõimelisuse edetabelist, Eesti maksusüsteemi keerukamaks muutumisest ja muust. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik.
From the publisher's feed
Sorainen on rahvusvaheline advokaadibüroo, kes tunneb hästi kõiki Balti regiooni puudutavaid äri- ja maksuõiguse nüansse. Nõustamise kõrval on meile oluline seista hea ettevõtjasõbraliku ja…

5 Listeners

12 Listeners

2 Listeners

0 Listeners

0 Listeners