Kas järelevalvet peaks kartma või on nad koostööpartnerid? Võtsime stuudiosse mõnusalt soojad teetassid, et koos kvaliteediosakonna järelevalve talituse peaspetsialistidega* müüte murda. Aasa Harjak ja Kristel Vallsalu räägivad, kuidas käib järelevalve lasteasutuste ja täisealiste hoolekandeasutuste üle ning miks järelevalve on justkui peegel. Kuula saadet, et teada, mis kõik veel nende tööülesannetesse ära mahub ja kuidas muutus eriolukorras järelevalve töö.

Saatejuhiks on ikka Sirle Blumberg ja saadet monteerib Mona Sõukand.

*alates 1.10.21 on Aasa ja Kristel järelevalve juhtivspetsialistid

Mida tähendab akronüüm MARAC? Saates on MARAC-i tutvustamas selle projektijuht Hannaliisa Uusmaa ja võrgustikutöö koordinaator Anne Klaar. Kuula saadet, et lisaks MARAC-i sisule teada saada, milline Eesti kuulus punkbänd aitab Annel tööemotsioone kontrolli all hoida ning kes on see sotsiaalkindlustusameti töötaja, kellega Hannaliisa on oma kasseti välja andnud!

Saatejuhiks on ikka Sirle Blumberg ja saadet monteerib Mona Sõukand.

MARAC-i kohta saab rohkem lugeda: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-huvitis/marac-juhtumikorralduse-mudel

Mis on kuritegevuse nõiaring? Kas ja kuidas on võimalik nõiaringist pääseda? Mida tähendab kinnipeetavale vanglast vabanemine ning mis tuge nad saavad? Seekord räägime vangide vabanemisjärgsest kogemusest ja jätkutoe võimalustest. Enda kogemusi jagavad Lootuse Küla tegevjuht Raiman Kukk, Avo Üprus ja Andrei. Saatejuht Sirle Blumberg.

Lisainfo: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kriminaalpoliitika-valdkonnad/vanglast-vabanenute-jatkutugi

Mitte keegi meist pole sündinud koos paketiga kõikide muredega üksi hakkama saada ja päris kindlasti ei tee abi küsimine ühtki olukorda hullemaks. Hoopis paremaks võib teha! 

Vaimse tervise vabatahtlikud nõustajad on valmis kuulama ja toetama kõiki abivajajaid mistahes mure korral. Vaimse tervise nõustamistelefon 6604500 on kättesaadav kella 10–24 ja vabatahtlikud nõustajad vestlevad nii telefoni, chat’i kui videosilla vahendusel. Vaimsest tervisest, selle hoidmisest, nõustamisliinist ja muust – Sirle Blumbergiga vestlevad ohvriabi ennetustalituse teenuse juht Simone Epro ja nõustaja Kersti Kinks.

Kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) on mõeldud viimase abinõuna lastele, kelle käitumine ohustab tõsiselt lapse enda või teiste elu ja tervist. Teenuse käigus piiratakse lapse liikumisvabadust kui ühte kõige olulisematest põhiõigustest ja last on võimalik teenusele suunata ainult kohtu kaudu.

Sirle Blumbergi vestluskaaslasteks on kinniste lasteasutuste teenuse juht Enelis Linnas ja Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna analüütik Kätlin Piho, kes räägivad nii KLAT-i suunamisest üldisemalt kui ka KLAT-i suunamise tsiviilkohtupraktika analüüsist.

Kinnisesse lasteasutusse paigutamise kohtupraktika analüüs: www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/Kinnine_lasteasutus.pdf

Meie tänane saade on pühendatud lastele ja sõna saavad vaid lapsed. Oma mõtteid jagavad Lee (6), Piia Bianca (6), Kipp Oskar (8), Jaan (9), Andra (10), Laureen (10) ja Silver (11). Vestlust juhib Sirle Blumberg.

#mulonhääl

Vägivallal on mitu nägu ja ka tugiliinile pöördujate seas on nii mehi kui naisi, kes on mingil hetkel oma elus kasutanud vägivalda. Milline on olnud tugiliini esimene aasta, mis teemadel helistati ja millised on tulevikuplaanid - sellest räägivad Sirlega juba lähemalt vägivallast loobumise tugiliini juht Heldi McCaskill ning tugiliini nõustajad Tõnis Palgi ja Roman Krõlov.

Abi saamiseks pöördu vägivallast loobumise tugiliinile 660 6077, lisainfo: www.palunabi.ee/tugi-vagivallast-loobumiseks.

Sel korral räägivad Sirlega asendushooldusest meie asendushoolduse talituse peaspetsialistid Aasa Rohtla ja Eve Mänd. Eestis on ligi 800 last, kes ei saa kasvada oma sünniperes. Põhjused on erinevaid. Õnneks on meil palju hoolivaid peresid, kes on sellisel juhul avanud oma südame ja koduukse lastele. Ometi on asendushooldust vajavaid lapsi kordades rohkem. Aasa ja Eve jagavad ka enda kogemust hooldusperedega ja hoolduspereks saada soovijatega. 

Uuri lisa hoolduspere.ee

Kuni 15-aastastel (kaasa arvatud) lastel hinnatakse puude raskusastet kõrvalabi ja toetuse järgi, mida nad võrreldes eakaaslastega igapäevaselt rohkem vajavad. Tervisekahjustus üksi veel puue ei ole. Mis on puue ja mis mitte? Mis on puude raskusastme määramisel muutunud ning mis on taotlejais siiani segadust tekitanud? Sellest ja veel teistest teemadest, mis lapse puude raskusastme tuvastamisel esile kerkivad vestlevad Sirle Blumbergiga ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juht Leila Lahtvee ja juhtivekspertarst Aune Tamm.

Juba juunikuus (2021. aastal) saavad alguse esimesed riikliku perelepitajate baaskoolitusprogrammi koolitused. Miks tulla koolitusele, kellele need on mõeldud ja milline saab olema tulevik pärast koolituse läbimist, sellest räägib Sirle Blumbergiga lastekaitse osakonna perelepituse projektijuht Rea Uudeküll.