Kairit on täiega lahe kaassõltuvusnõustaja, kellel on oma elust kihvt näide, kuidas kaassõltuvussuhe võib hoopis värskema pöörde võtta. Kaassõltlane on inimene, kes keskendub liigselt mõnele teisele inimesele (kellel võib olla mõni sõltuvus, aga ei pruugi) ja see toob kaasa olukorra, kus inimene ennast hülgab. Mina, Liisi, olen elule tagasi mõeldes päris tihti kaassõltlase rollis olnud ja täna on tore tõdeda, et ma hakkan sellele pihta saama ja sellest rollist välja ronima. Tuli väga sisukas saade ja usun, et kuulaja saab enda eluga palju paralleele tõmmata.
Häid mõtteid saatest:
Kaassõltuvuse juures on oma roll päritoluperes. Laps jääb väiksena ilma emotsionaalsest hoolest.
Kaassõltuvusest on võimalik terveneda, jäädes samasse suhtesse.
Klassikaliselt on kaassõltlane pigem naisterahvas.
Probleem pole selles, et mees joob, vaid selles, miks ma vajan seda kogemust oma ellu.
Kui üks osapool hakkab muutuma, siis on ainult kaks varianti: kas suhe läheb katki või te kasvate hästi lähedaseks ja suhe läheb kordi paremaks. Endiseks see ei jää.
Nii kaua, kuni sa oled ohvrirollis, nii kaua ei ole sul võimalust kaassõltuvusest terveneda.
Ülitundlikkus on mingil määral geneetiline.
Kaassõltlane reeglina ennast esikohale ei sea.
Kaassõltlane ei tervene, vaid taastub.
Me oleme nagu sassis lõngakerad, mis on vaja korda tagasi kerida.
Kaassõltuvusest väljumine on nagu uuesti käima õppimine.
Kaassõltlasel mina osakaalu pole, on ainult meie.
Võtke endale aega ja märgake iseennast.
Kogu meie ühiskond on kaassõltuv. Meid on õpetatud, et kui sa iseendale mõtled, siis sa oled egoistlik.
Kes otsustab, see ka vastutab.
Naised, andke oma meestele munad tagasi.
Raamatusoovitus: Laura Doyle ,,Julgus alistuda.''
Koduleht: https://kairit.ee/
Facebook: https://www.facebook.com/KairitKrummTeenused
Kairiti abikaasa blogi: https://olenkaine.home.blog/