Mitte päris iga päev ei ole võimalust teatada uuest saavutusest maadeavastuse alal. Kuid täna just üks niisuguseid päevi on.

Nii nagu Eesti ala on pärast jääaega aeglaselt kerkinud, sest jää raskus on ta pealt ära läinud, nii kerkivad praegu aeglaselt mõnedki maailma piirkonnad natuke teiselgi põhjusel – seetõttu, et üleilmse kliimasoojenemise toimel on polaarjääd vähemaks sulanud.

Kaks astronoomi on vanades andmetes sobrades avastanud tervelt pool miljonit senitundmata asteroidi.

Kliima soojenemine ja merede saastumine on tekitanud muret korallide kahjustamise pärast, kuid korallrahudel kasvavad merekarbid tunduvad tänapäeval hoopis endisest paremini kasvavat.

Hiljuti avastatud kilomeerise läbimõõduga taevakeha teeb tiiru ümber Päikese vaid 113 päevaga. Tegu on seega kõige lühema teadaoleva tiirlemisperioodiga asteroidiga.

Maakoores on peidus hiigelsuures koguses vett. Rahvusvaheline teadlasrühm väidab arvutusliku mudeli põhjal, et maasügavustes on vett palju rohkemgi kui meie planeedi polaaraladel jääd. Maapõu varjab neid soolase vee varusid juba iidsetest aegadest peale.

Töö tegi ahvist inimese, ütles Friedrich Engels, ja ses mõttes ehk liikuski selle 19. sajandi kommunismiteoreetiku mõte õiges suunas, et tööriistade kasutus on üks põhilisi oskusi, mis inimesest inimese teeb.

Päikesele lähim planeet Merkuur on kivise pinnaga taevakeha, kuid täpsemalt vaadates on selgunud üllatav tõsiasi — suuremat sorti kivirahne leidub Merkuuril hämmastavalt vähe.

Hiiglasliku gaasplaneedi Saturni sügavas sisemuses loksuv aine levitab võbelusi üle kogu planeedi, need omakorda panevad gravitatsioonivälja vahendusel kergelt lainetama isegi Saturni kuulsad rõngad.