Tervisekassa podcast

Eestis on kolm riiklikku sõeluuringut: emakakaelavähi, soolevähi ja rinnavähi sõeluuring. Tänavu novembris käivitavad Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tervisekassa neljanda, rinnavähi personaliseeritud sõeluuringu. See on esimene riiklik vähiennetusprogramm, milles kasutatakse geeniandmeid. Seetõttu keskendumegi seekordses Tervisekassa taskuhäälingus vähiennetusele, geneetika mõjule vähki haigestumisel ja geeniandmete kasutamisele tervishoius.
 
Neid teemasid ja ka nii mõndagi muud olulist vähiennetuses aitavad selgitada meditsiinigeneetik ja Tartu Ülikooli kaasprofessor dr Sander Pajusalu ning Tervisekassa ennetusteenuse juht Krista Kruuv-Käo. Saadet juhib Kadri Kirikal Tervisekassa avalikest suhetest. 

Saateosas kuuled veel:

Mida tähendab sõeluuringu personaliseerimine?

Mille poolest on uus sõeluuring innovaatiline?

Mis on personaliseeritud ennetuse eelised senise sõeluuringu ees?

Missugune roll on geneetikal vähki haigestumisel?

Keda uuele sõeluuringule kutsutakse?

Lapse tervis ei ole must-valge - see on tasakaalu leidmine tavapäraste haiguste ja tegeliku murekoha vahel. Selles saates arutavad perearst dr Kristi Särgava ja kahe lapse ema Mari-Leen Treimann, kuidas infoajastul rahu säilitada ja teha teadlikke otsuseid. 

Juttu tuleb nii igapäevastest viirushaigustest kui ka olukordadest, kus lapse tervisega tuleb tegeleda välismaal. Arutleme ka ennetuse, tervisekontrollide ja reisimisega seotud ettevalmistuste üle. 

Saadet juhib Evelin Kruusalu Tervisekassast.

Tervisekassa uues taskuhäälingu osas tuleb taaskord juttu südametervisest ja eelkõige kõrgvererõhutõvest. Need on probleemid, mis kimbutavad ka järjest nooremaid inimesi.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog prof Margus Viigimaa ja peremeditsiini arst-resident Johanna Ruus selgitavad, kuidas südame- ja veresoonkonnahaigused kujunevad ning millist rolli mängivad seejuures näiteks geneetika, elustiil, ärevus, toitumine ja liikumine. Saateosas tuleb juttu ka kroonilisest stressist, vähesest unest, liigsest soola söömisest ja ekraaniajast ning teistest alahinnatud riskiteguritest, mis aitavad kaasa haiguse kujunemisele. Mõistagi on juttu ka ennetusest ehk sellest, kuidas oma südametervist jälgida, kus mõõta vererõhku ning millised märgid viitavad sellele, et aeg oleks pöörduda arsti poole.

Saadet juhib Sander Rajamäe, Tervisekassa tervisekommunikatsiooni osakonnast.

Eesti vähiregistri andmetel sai 2023. aastal vähidiagnoosi rekordarv inimesi: 9 843 vähi esmajuhtu, neist meestel 5 014 ja naistel 4 829. “Vähk tekib siis, kui keha enda rakud kaotavad kontrolli ja hakkavad pidurdamatult paljunema. Selle puhul ei ole tegemist ainult ühe haigusega – tegemist on paljude erinevate haigustega, mille põhjused ulatuvad vananemisest ja juhusest kuni eluviisi ja viirusteni nagu HPV,” märgib dr Sandra Kase. Ent vähk ei ole ainult bioloogia – tegemist on ka hetkedega, mis panevad elu teise pilguga vaatama. 

Tervisekassa uues podcasti osas vestlevad vähi ennetusest, müütidest ja sellest, mis päriselt loeb Ida-Tallinna Keskhaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog ning Tartu Ülikooli nooremteadur dr Sandra Kase ja Onkoloogika kogukonna üks eestvedajatest Kristel Leif. Saadet juhib Evelin Kruusalu, Tervisekassa avalikest suhetest. 

Saateosas kuuled ka: 

• Millised riskitegurid on meie kontrolli all? 
• Mida tohiks või ei tohiks vähipatsiendile öelda? 
• Milliseid hirme ja müüte vähihaigusega kaasneb? 
• Kuidas vähk mõjutab välimust? 
• Mis on vähikriis?

Diabeet on haigus, mis mõjutab Eestis kümneid tuhandeid inimesi, ent mille olemus ja vormid jäävad sageli täielikult mõistmatuks. Uues Tervisekassa taskuhäälingu episoodis räägime sellest, miks diabeet tekib, millised on esimesed sümptomid, mida märgata ning mida saab igaüks meist teha, et oma tervis hoida ja haigust vältida. Arst ja toitumisterapeut dr. Kristel Ehala-Aleksejev selgitab, miks on oluline eristada diabeedi eri tüüpe ning kuidas näiteks elustiil, stress ja pärilikkus võivad mõjutada haiguse avaldumist.

An-Marlen jagab saate jooksul oma teekonda 1. tüüpi diabeediga – kuidas mõjutab haigus tema igapäevaelu ning tegemisi laval ja millist rolli mängivad tänapäevased meditsiiniseadmed kui ka teadlik toitumine veresuhkru jälgimisel. Ühtlasi jõuame vestluse käigus selleni, kuidas diabeediga mitte ainult toime tulla, vaid elada täisväärtuslikku ja rõõmsat elu.

Saadet juhib Sander Rajamäe, Tervisekassa tervisekommunikatsiooni osakonnast.

Enesevigastamine on miski, mis võib toimuda meie ümber sagedamini, kui arvata oskame, kuid millest räägitakse endiselt vähe. Oluline on mõista, et probleem ei peitu mitte enesevigastamises endas, vaid neis tunnetes ja muredes, millega inimene püüab toime tulla.

Tervisekassa taskuhäälingu uues episoodis tõstame teadlikkust ajenditest ja riskifaktoritest, mis võivad enesevigastamiseni viia, ning soovime vähendada stigmat ja suurendada mõistmist.

Saates on külas Peaasi.ee kogemusekspert ja chat-nõustaja Hedvig Madisson ning kliiniline psühholoog Anna Nõmmik.

Arutleme, kuidas märgata lähedast, kes võib end vigastada – olgu selleks füüsilised märgid või peenemad ohusignaalid. Jagame soovitusi, kuidas sellises olukorras toetada, milliseid käitumisviise vältida ning kust leida professionaalset abi. Samuti toome välja praktilisi eneseabivõtteid ja alternatiivseid toimetulekuviise.

Saadet juhib Epp Kõuhkna, Tervisekassa tervisekommunikatsiooni osakonnast.

Tervisekassa taskuhäälingu uues osas räägime laste hambumusanomaaliatest, nende tekkepõhjustest, ennetamisest ja ravist.

Miks tekivad hambumusanomaaliad? Millal vajab lapse hambumus ortodontilist ravi? Kuidas pääseda ortodondi vastuvõtule? Millistel juhtudel tasub ravi eest Tervisekassa? Mida saab lapsevanem hambumusanomaaliate vältimiseks ise ära teha?

Need on vaid mõned küsimused, millele otsime vastuseid koos saatekülalistega, kelleks on ortodont ja Eesti Ortodontide Seltsi president dr Katri Herman ning Tervisekassa hambaravi teenusejuht Tiia Zeigo. Saadet juhib Tervisekassa avalike suhete spetsialist Ave Jüriöö.

Kõigis Eesti maakondades on juba veidi üle aasta tegutsenud haridusasutuste tervisedendajad. Selles vestluses uurime, millised on kujunenud tervisedendajate igapäevased tegevused, roll ja fookus.

Vestlevad Tartumaa haridusasutuste tervisedendaja Allan Hallik, Ida-Virumaa haridusasutuste tervisedendaja Helen Piirsalu ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi kooliõde Getter Nuut. Vestlust juhib Evelin Kruusalu Tervisekassa avalike suhete portfellist.

Iga reisi jaoks, olgu see Eestis, Euroopas või väljaspool Euroopa Liitu, tasub teha ettevalmistusi. Üks väga oluline tähelepanu vajav teema on see, kuidas saada asukohariigis vajadusel arstiabi.

Tervisekassa taskuhäälingu uues osas arutatakse, millised on reisimisega seotud terviseriskid ja kuidas neid ennetada, millist abi saab Euroopa ravikindluskaardi alusel ja miks on tarvilik era reisikindlustus nii Euroopas kui ka kaugemal reisides.

Saatekülalisteks on Tervisekassa Euroopa Liidu teenuste juht Tiina Toming ning arst ja aktiivne reisija Saara Arulaane. Saadet juhib Sander Rajamäe, Tervisekassa tervisekommunikatsiooni osakonnast.

Suitsiid on teema, millest räägitakse sageli liiga vähe, kuid mille mõju ulatub kaugele – iga suitsiidijuhtum puudutab keskmiselt sadat inimest. Selles episoodis uurime, kuidas märgata lähedast, kellel on raske ning millised on võimalused abi saamiseks.

Vaimse tervise mure märkamise ja suitsiidiennetuse teemasid aitab avada psühholoog ja Eesti Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi nooremteadur Rainer Mere. Saates võtab sõna ka Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anne Randväli.

Räägime suitsiidi ja vaimse tervise probleemidega seotud häbimärgistamise erinevatest kihtidest ning sellest, miks on ekslik arvata, et suitsiidist rääkiv inimene seda tegelikult ei soorita. Samuti arutleme nii kogukonna olulisusest ja inimese heaolu toetamisest kui ka sellest, kust saada tuge, kui ise enam ei oska või ei jaksa.

Saadet juhib Epp Kõuhkna, Tervisekassa tervisekommunikatsiooni osakonnast.