Jüvä Sullõv kõnõlõs uman Navi võro keelen, kuimuudu võro kiil om puutrihe pantu ja mille tuu tähtsä om. Sõnastu, massintõlgõ, kõnnõmassin ja kõik muu, minkast Sullõv kõnõlõs, om egäütele valla, kiä puutrit vai nutitelehvoni mõist pruuki. Pääle tuu saa Jüvä Sulõvi jutust mõttit, kuimuudu puutri võissi võro kiilt opada.

Jüvä Sullõv om Võro Instituudi tiidrü ja Tartu Ülikooli lõuna-eesti keele ja kultuuri lektri.

Juttu ai Uguri Kadri, üles võetus sai 2023.aastaga lõpun.

The post Võro kiil puutrin – kuis ja mille? appeared first on Helüait.

Plado Helen om Võro Instituudi tiidrü, kiä vidä iist võro keele grammatiga kokkopanekit. Kuimuudu tuu tüü käü ja kunas valmis saa? Ja midä Plado Helen muist asjust arvas? Heleniga ai juttu Uguri Kadri.

The post Kuis tetäs võro keele grammatikat? appeared first on Helüait.

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja jakkas Mari-Liisa Parder, kiä om Tarto Ülikooli eetigäkeskusõ tiidüstüütäjä. Tä kõnõlõs tõisildõarvamiisist (eesti keeli lahkarvamus) vai väärtüsdilemmadest, kon meil tulõ valli katõ vai viil inämbä hindäle tähtsä asja vaihõl. Kuis tuud tetä – kuis oppi väärtüskonflikte är tundma ja naid lahendama?

Foto: Lauri Kulpsoo

The post Mari-Liisa Parder: Tõisildõarvamisõ’ egäpääväelon – kõrvalõ hoita vai klaari? appeared first on Helüait.

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja vahtsõn võrokeelitsen loengun kõnõlõs Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeletiidüse instituudi eesti keele lektor Plado Helen. Tä tuu vällä tähtsämbä ja esierälidsembä võro keele erijoonõ ja võrdlõs võro kiilt eesti keelega. Foto: Lauri Kulpsoo

The post Helen Plado: Ku lähkü’ omma’ võro ja eesti kiil? appeared first on Helüait.

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sari põikas kõrras lähembiide naabriide mano: vahtsõ tiidüsjutu kõnõlõs kodavere keelen Treffneri gümnaasiumi abiturient Imre Nõmm. Tä and teedüst Kodavere kandist, kodavere keelest ja taa keele päämäidsist tunnussist. Foto: Elina Kalme

The post Imre Nõmm: Kodavere kiäless appeared first on Helüait.

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja edimädsen setokeelitsen loengun kõnõlõs Eesti Vabaõhumuuseumi tiidüstüütäjä ja näütüste kõrraldaja Nassari Elvi. Tä kirjeldäs süüke ja süümisekombit vanast aost täämbädsehe aigu vällä ja arotas, mille naa muutunu omma. Foto: Jaanus Heinla.

The post Elvi Nassar: Vanõmbast seto söögist appeared first on Helüait.

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja vahtsõ võrokeelitse loengu kõnõlõs Talna Ülikooli ütsikunnatiidüisi instituudi doktorant, Tarto Ülikooli ütiskunnatiidüisi instituudi külälislektri ja sotsiaalse innovatsiooni entusiast Kadri Kangro. Tä näütäs, kuis omma köüdetü sotsiaalnõ kapital ja maaelo ja saami teedä, miä om sotsiaalnõ innovatsiuun.

The post Kadri Kangro: Sotsiaalnõ kapital tege maaelo mõnusas appeared first on Helüait.

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja vahtsõn loengun kõnõldas võro keelen ilmast, kliimast ja tuust, midä om võimalik ette nätä ja midä ei. Tiidüsjuttu aja atmosfäärifüüsik Piia Post, kiä om Tartu Ülikooli meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofesri. Saami teedä, kuis ilma ja kliimat uuritas ja määndse asja naid mõotasõ. Palutav küsümüs, määnest ilmateedüst sõs usalda, saa kah kõrralidsõ vastussõ. Foto om peri eräkogost.

The post Piia Post: Kost na kurja ilma tulõva? appeared first on Helüait.

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja edimäne mulgikeeline loeng om ülekaehus Mulgimaast, mulkõst ja mulgi keelest. Kõnõlõja Kristi Ilves om Tartu Ülikooli mulgi keele ja kultuuri lektri ni Mulgi Kultuuri Instituudi mulgi keele ja kultuuri spetsialist ja aolehe Ütsainus Mulgimaa toimõndaja. Tä alostas umma loengut Mulgimaa aoluu lühkü kirjeldusega muinasaost pääle, kõnõlõs Mulgimaa kihlkundõst, süükest ja mulgi keele pääjuunist. Eräle tähelepanu saa tuu, kost Mulgimaa inemiisi mulkes nimetämine peri om. Foto: Taavi Bergmann.

The post Kristi Ilves: Mulgimaast, mulkest ja mulgi keelest appeared first on Helüait.

Lõunõeestikeelitside tiidüsjutte sari jakkus tartokeelitse loenguga Lõunõ-Eesti sünnükombist vanõmban perimüsen. Kõnõlõs Tarto Ülikooli Villändi Kultuuriakadeemiä projektikõrraldaja Marit Külv. Aastil 2017-2021 uursõ Külvi Marit kuun Rebase Marjuga Harglõ kihlkunna saajakombit ja Lõunõ-Eesti sünnüperimüst 19. aastagasaa lõpust kooni täämbädse pääväni. Vanõmbas perimüses loetas taan loengun materjali, miä om peri 1880ndist aastist kooni 1930ndini, kukki kimmähe näütäs tuul aol kirja pant perimüs viilgi varatsõmba ao uskmiisi.

Seo loengu materjali omma põhjalikumbalt kirja pantu Valga Muuseumi aastaraamatuhe “Lõuna-Eesti pulma- ja sünnipärimus 20. sajandi algusest tänapäevani”. Valga Muuseum korjas õks edesi sünnü ja sünnütüsega köüdetüid mälestüisi Lõunõ-Eestist. Viide küsütlüsele om muuseumi päälehel.

Loengut pidäden laul Külvi Marit teemaga köüdetüid rahvalaulõ. Perrä laulva Kati Taal ja Tea Hook Vahtsõliina laulutsõõrist.

The post Külvi Marit: Sünnikombe vanemban perimüsen appeared first on Helüait.