Saates "Tugitoolis sportlane" käis külas tippujuja Kregor Zirk, keda küsitles Deivil Tserp. 20aastane tartlane rääkis pikalt ja põhjalikult sportlaste elust Türgis baseeruvas profiklubis, mille tingimusi peavad paljud maailma parimateks.

Samas pajatas Kregor, kuidas ta on avastanud Türgi vaatamisväärsusi ja nautinud sealseid loodusvaateid. Suure rallifännina võttis ta ette 500kilomeetrise teekonna Türgi rallile ning kohtus seal Ott Tänaku ja Martin Järveojaga. Saates on luubi alla ka Kregori sirgumine imelapsest tippujujaks. Noorte ja juunioride klassis pütitas ta rohkem kui 200 Eesti omaealiste rekordit ja astus tiitlivõistlustelgi poodiumile.

Kregor peab eriti oluliseks, et läks 2015. aastal Inglismaale õppima ja treenima. "Olen rahul, et 15aastaselt endale jalaga tagumikku lõin!" meenutab ta murrangulist otsust, tänu millele jätkub tema areng siiani. Saates on veel mitu põnevat teemat. Head kuulamist!

Õhtulehe raadiosaadet „Tugitoolis sportlane“ külastas legendaarne judotreener Aavo Põhjala, kellegi vaadati otsa spordiala viimasele poolele sajandile.

Kuidas jõudis Aavo Põhjala judo juurde? Miks valiti ta vaid 27aastaselt koondise peatreeneriks? Milline medal on treeneri enim hinges? Kuidas tekkis judo kuldne põlvkond, millega korjati kolm olümpiamedalit? Kuidas Põhjala läks päästma rahalises kriisis judoliitu ja sattus ootamatult liidu presidendiks? Milline on spordiala tänane päev? Kuidas mõjutab koroonaviirus Eesti judokate olümpiavõimalusi?

Need ja paljud teised küsimused saavad saatest vastuse.

Head kuulamist!

Selle nädala saates oli külas legendaarne ja ühtlasi kurikuulus kulturist Marek Kalmus. Mees, kellele on kolmel korral doping tarvitamise eest karistus määratud, ent kes omaks võtab ainult ühe juhtumi.

Kalmus rääkis avameelselt oma dopingusaagast ning avaldas sügavat kahtlust mitme seni puhtaks jäänud sportlase üle. Lisaks kutsus Kalmus oma vana rivaali, Eesti tuntuima kulturisti Ott Kiivikase avalikule debatile.

Kalmus rääkis ka kulturismist kui spordialast, õigest toitumisest ning oma iidolist Arnold Schwarzeneggerist, kelle tõukel ta kulturismiga üldse tegelema hakkas.

Seekord oli saates "Tugitoolis sportlane" külas Kaarel Zilmer, kelle kohta võib öelda, et mees nagu orkester.

Tema karjäär, mille lõppu pole veel näha, on olnud heas mõttes pöörane. Valgamaalt tuule tiibadesse saanud Zilmer on ülikoolides õpetanud sada semestrit ehk 50 aastat, ta on kirjutanud raamatuid, tegutsenud Eesti suusaliidu peasekretärina ja utsitanud inimesi elama tervislikult. 72aastane Zilmer peab oma blogi, mis on populaarne, sest sealt saab asjalikku teavet.

Zilmer on näinud Eesti suusatamise kehvemaid ja kõige paremaid aegu. Tema õpilaste hulka kuuluvad ka Mati Alaver ja Kristjan Port. "Mati oleks pidanud ühel hetkel peatuma," ütleb Zilmer.

Saates on juttu paljudest huvitavatest inimestest, kellega ta on kokku puutunud.

Küsimusi esitas Deivil Tserp.

Õhtulehe raadiosaadet „Tugitoolis sportlane“ külastas sel nädalal legendaarne laskesuusatreener Tõnu Pääsuke (70), kellelt Mart Treial uuris nii päevakajaliste kui ka ajatumate teemad kohta.

Milliste emotsioonidega ootab Pääsuke järgmisel nädalal Anterselvas algavat täiskasvanute MMi? Milliste tulemustega jääks tema süda rahule? Kuidas ta suhtub Meril Beilmanni ootamatusse karjääri lõppu ja Raido Ränkeli alavahetusse?

Mis MK-sarja tulemus on väärt rõõmustamist? Mis seisus on meie laskesuusatamise järelkasv? Millises suunas Eesti laskesuusatamine liigub? Kuidas mõjutab lumepuudus Pääsukese tööd? Kuidas on võimalik lasketiiruta linnast ehk Tallinnast nii palju tublisid laskesuusatajaid kasvatada?

Millised on treeneritöö rõõmuhetked peale heade tulemuste? Kuidas ta käitub, kui keegi tema trennis viilib?

Juttu tuleb nendest ja veel mitmest põnevast teemast. Saate lõpetuseks räägib Pääsuke kaks kurioosset lugu Nõukogude ajast. Hüva kuulamist!

"Tugitoolis sportlane" on seekord viiekordne Eesti rallitšempion Margus Murakas, kellega koos kihutame läbi kolme erinäolise aastakümne. Küsimusi esitab Kaarel Täll.

Selgub, kuidas Koeru poisina polnudki Murakal muud valikut, kui terveks eluks automaailma sukelduda. Millistel kummalistel asjaoludel jäi Balti Keti päeval Muraka auto ette lehm? Lisaks selgitab rallitšempion, kuidas riigikorra vahetumine võidusõitjate elu muutis. Muraka karjäär on värvikas: Volga ja Lada asendusid lõpuks tõelise WRC autoga, millega mees sajandi alguses siinseid rallifänne hullutas. Aga miks jäi tegemata suurem läbilöök piiri taga?

Hüva kuulamist!

Õhtulehe spordisaatest „Tugitoolis sportlane“ on möödunud 50 episoodi jooksul läbi käinud terve hulk inimesi, kelle kokkupuude spordiga on keskmisest eriskummalisem. Sel korral minnakse aga totaalselt uuele tasemele!

Saatejuht Sten Kohlmann on külla kutsunud lihast ja luust sõumaadleja, kelle soontes voolab eestlase veri. Mikk Vainula räägib, kas wrestling on päris sport, kuivõrd kurnava alaga on tegemist ning kuidas üks maarjamaalane üleüldse sellise asja juurde tee leidis.

Jutu käigus pajatab Mikk, kuidas ta ühel noorteüritusel kogemata ühe ropu sõna kuuldavale laskis, mil moel kohtus ta oma maadluspartneriga, kes osutus samuti eestlaseks, ning millised on tema tulevikuplaanid maadlusmaailmas.

Head kuulamist!

Tänase podcastis "Tugitoolis sportlane" oli külas filmikriitik Kaarel Kuurmaa, kellega koos võtsime luubi alla parimad Eesti ja välismaa spordifilmid läbi aegade.

Mõistagi ei saanud mööda vaadata fenomenaalseid vaatajanumbreid toonud kassahitist “Ott Tänak: The Movie”. Mõtisklesime, kellele see film loodi, milline on selle kunstilne väärtus ja kas valitsev maailmameister vääriks veel üht linateost.

Rääkisime ka teistest Eesti spordidokumentaalidest ning nentisime, et ühtegi väga head sporditeemalist mängufilmi pole Eestis veel tehtud. Küll aga on lähiajal oodata midagi suurt…

Tegime väikse ülevaate ka maailma spordifilmidest, ent kõike seda võite juba oma kõrvaga kuulata.

Mõnusat elamust!

Seekord oli podcasti "Tugitoolis sportlane" külaline laulja Erich Krieger, kes on luuüdini spordimees. Hiljuti tunnustas Eesti kulturismi- ja fitnessiliit teda teeneteplaadiga ala populariseerimise eest.

Almatõs sündinud 58aastane muusik käib iga päev jõusaalis rassimas ja jälgib aktiivselt kaasmaalaste pingutusi nii kodumaistel kui ka piiritagustel areenidel.

Saates selgus, et ta oli hea kergejõustiklane ja õpetajad kaalusid tema saatmist TSIKi. Krieger on käinud nii korv- kui ka käsipallitrennis.

Samas rääkis ta värvikalt, kuidas kärts kõhutuult aitas maadluses koolinoorte meistriks tulla.

Olgu märgitud, et korvpallitrennis käis Krieger koos Margus Metstakiga ja neid juhendas Jaanus Levkoi.

Põnevaid lugusid ja kilde puistas Krieger nagu küllusesarvest. Saatejuht oli Deivil Tserp.

Õhtulehe raadiosaade „Tugitoolis sportlane“ alustas uut aastat Tartust, sisuliselt sõna otseses mõttes Emajõe kaldalt, kus Eesti parim pikamaasuusataja Mart Kevin Põlluste (25) võttis oma kodus lahkelt vastu saatejuht Mart Treiali koos lindistamisaparaadiga.

Veel paar aastat tagasi sprindile pühendunud Põlluste rääkis, kuidas ta endalegi ootamatult fookuse maratonidele suunas ning tutvustas oma tegemisi maailma mainekaimas maratonisarjas Visma Ski Classics, kus tal on käsil teine hooaeg.

Kui keeruline oli sinna jalga ukse vahele saada? Kuhu suunas see sari liigub? Millised rahad seal ringlevad? Mille poolest on sealne õhkkond mõnusam kui Eesti suusatamises? Arvestades, et tal on Tartu Ülikooli magistrikraad ning kogu Eesti suusaspordi olukorda, miks ta üldse veel tippspordiga tegeleb? Millised on tema ambitsioonid?

Miks klassikamaratone ainult paaristõugetega läbitakse? Kas see ikka on õige klassikatehnika? Kas maraton on pigem võitlus enda või vastastega? Rohkem vaimne või füüsiline pingutus?

Mõistagi ei saanud suusateemalises saates üle ega ümber ka Seefeldi dopinguskandaalist, mis puudutas teda kõige lähemalt vana klubikaaslase Karel Tammjärve kaudu. Mida Põlluste kogu sellest jamast arvab? Mida Tammjärv talle telefonitsi ütles? Kas tal endal pole tekkinud ahvatlust end kuidagi turgutada? Kas temagi jaoks oli nooruspõlves treener Mati Alaver justkui jumalastaatuses?

Lisaks uuris saatejuht Põlluste arvamust Eesti ja maailma suusatamise oleviku ning lähituleviku kohta. Ühesõnaga, juttu jätkus. Hüva kuulamist!