Sel korral võtame päevakajaliselt aruteluks e-hääletamise süsteemi toimimise. Kuna sellega käib kaasas palju kuulujutte ja linnalegende võtame selle süsteemi tehniliselt lahti ja vaatame kuidas ta töötab ning mil moel erinevad riskid on maandatud. Saates külas süsteemi algusaegadest tuttav Tarvi Martens ning täna sellega tegelev Tõnis Lepik (RIA).

Seekord võtma ette Kanadas värskelt loa saanud tuumajaama kompleksi ning selle välja käidud hinna. Kas tegemist on kõrgema hinnaga kui prognoositud? Millest üldse hind koosneb? Kuidas see transleerub Eestisse ning kas meil on üldse pädevat tööstust, kes suudaks panustada tuumajaama ehitusse. Kõigest sellest Kalev Kallemetsaga arutamegi.

Seekordses osas vaatame mida on eestis ja mujal lennunduses tulemas või tegemisel ning millega tegeleb ka lennuakadeemia. Aga arutame ka seda, et kuidas on lood sellega kui me automatiseerituse poole rohkem liigume. Täna juba kasutatakse irdtorni ehk lennujuhtimise torn on digitaalne ja konkreetset torni väiksemate lennujaamade juures pole. Mida aga arvata kui piloot ka kodunt töötaks? Kas COVIDi aegsed meemid võivad saada reaalsuseks.

Vaatame seekord Montessori haridusse sisse. Tegemist on ühe maailmas enim kasutatud õppe metoodikaga, mis käsitleb endas täielikku metodoloogiat alates sünnist kuni täisealiseni. Ka eestis on lasteaia rühmasid juba loodud mitmeid ning ka esimesed kooliklassid aga mis siis on täpselt see Montessori metoodika, kas me kasvatame piirideta lapsi või just iseseisvaid, kes suudavad ka võtta vastutust oma vabaduste eest.

Seekordses osas on külas Bo Mynett, kes on Eestis külas koolitamas Montessori 6-12 juhendajaid mistõttu on ka episood ingliskeelne.

Sadakond aastat oleme kasutanud vahelduvvoolu. Sellel on olnud palju hüvesid aga tegelikult on tal ka mitmeid puuduseid. Neid viimaseid me tihti aga ei tea ega märka, aga iga elektriseade tegelikult suuresti siseselt kasutab alalisvoolu ja see igas seadmes alaldi ja teisendamine on erineva efektiivsusega. Arutame kas saaks seda teha kuidagi paremini ja kuidas oleks kui süsteem oleks alalisvoolu põhine.

Viimasel ajal on olnud suured arutelud teemal, et kas riikide vaheliste ühenduste pudelikaela tõttu kogunenud ülekoormustasu peaks hoidma uute ühenduste jaoks, selle võrra vähendama tariifi või veel muud tegema. Samuti on hiljuti avanenud sagedusturg, mis palju segadust tekitanud. Et saada asjad selgemaks võtsin kokku Kalle Kilk (Elering) ja Marti Hääl (Alexela) ning arutasime asjad selgemaks!

Traditsiooniliselt on tööõpetus koolides puutöö ja heegeldamine. Kas see aga valmistab meie noori ette uueks keskkonnaks kuhu nad tööturul sisenevad peale kooli? Äkki oleks aeg see üle vaadata ja moderniseerida. Mitte, et puutöö või heegeldamine halb oleks, aga äkki peaks see olema laiema vaatega. Saates külas teemas kaasa mõtlemas Taavi Kotka

Võtame fookusse elektriautode laadimistaristu. Kus me oleme, kuhu liigume. Kas meil on juba piisavalt laadijaid, et võib julgelt elektrika osta ja ei pea muretsema või on veel hõredaid kohti. Kuidas on lood eri laadijate pakkujate vahel koostöös ning kuidas saab olema raskeveokitega. Saates külas Alan Vaht (Terminal) ning Jaanus Riiner (Enefit Volt).

Seekordses osas arutame erineva skaalaga salvestuste koostoimest ja konkurenstis. Kuidas nad turule sobituvad ja mis osi sellest katta saavad. Kas siis suuremahulise salvestuse loomine on vajalik, kas seda on vaja ilmast sõltuvale või ka sõltumatule tootmisele? Küsimustele aitab vastuseid leida Paldiski vesisalve üks asutajaid Peep Siitam.

Tänapäeval on järjest muutumas kanalid mille kaudu brandid oma turundust teevad ja mille kaudu tuntuks saavad. Kui nn influencerid väiksel määral asju mõjutavad, siis aeg-ajalt on võimalik teatud isikutel ikka väga suurelt asju mõjutada. Ühe näitena võtamegi ette Tesla brandi kujunemise Elon Muski isiku kaudu ning viimastel kuudel selle ootamatu suur imago kahju, mis on tekkinud Eloni poliitikasse suundumisest ja sõnavõttudest. Kuidas selles navigeerida ja mida teha ja mitte teha aitab arutada Olesija Saue, persoonibrandingu ekspert.