Eesti toetab arengukoostöö ja humanitaarabiga teisi riike juba üle 25 aasta ning pakub tuge kümnetele riikidele. Praegu on Eesti prioriteet Ukraina ülesehitus ning sellega seoses tekib arenguid pea iga päev. Milline on Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi tänapäev, räägib saates välisministeeriumi asekantsler Mariin Ratnik.

Aserbaidžaan on tänaseks Mägi-Karabahhi täielikult enda kontrolli alla saanud, kuid jätkuvalt on piirkonnas palju armeenlasi, keda võib ees oodata tagakiusamine. Olukorda Mägi-Karabahhis selgitab Välisministeeriumi Ukraina, Moldova ja Lõuna-Kaukaasia büroo direktori Gert Antsu.

Kuigi Rahvusvaheline Kriminaalkohus on Venemaa presidendile Vladimir Putinile väljastanud vahistamise käsu, siis pole ta Venemaa juhtkonnaga jätkuvalt agressiooni eest täit vastutust pidanud võtma. Välisministeeriumi juriidilise osakonna direktor Kerli Veski selgitab, miks on selle jaoks vaja luua rahvusvaheline eritribunal.

Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas on kestnud juba üle pooleteise aasta ning Eesti koos Euroopa Liiduga on Putini režiimi mitmete sanktsioonidega pitsitanud. Nüüd veab Eesti üksi eest initsiatiivi, mis lubab Venemaa oligarhide külmutatud vara Ukraina toetamiseks kasutusele võtta. Millal see reaalsuseks saab, analüüb välisminister Margus Tsahkna.

Riigipöörded Aafrikas on viimastel aastatel taas sagedamaks muutunud ning viimased näited selle kohta on Nigeris ja Gabonis aset leidnud sündmused. Kas Prantsusmaa mõjuvõim on piirkonnas lõplikult lagunemas ning mil määral lõikavad sellest kasu näiteks Venemaa või äärmusrühmitus Islamiriik? Olukorda Aafrikas analüüsib välisministeeriumi Lähis-Ida ja Aafrika büroo direktor Andres Unga.