Veel mullu Tartu Ülikool Maks & Mooritsaga Eesti korvpalli meistriliiga finaalseerias mänginud Rain Veideman on nüüd mõneks ajaks eliitseltskonnast taandunud. Nii on ta üle võtnud esiliigas mängiva kodukandiklubi Haljala NGU (kes ei tea, siis Veideman avaldab NGU tähenduse!), kus ta on nii mängija kui asjaajaja. Karjääri värvikamaid lugusid käis legendaarne koondislane meenutamas Õhtulehe saates „Viies veerandaeg“.

34aastane Veideman sõnas, et praegu on ta küll Haljala mees, aga on pidanud Andres Sõbraga maha omajagu vestluseid. Kui tal peaks tekkima soov Eesti-Läti liigasse naasta, piisaks ühest kõnest. Samuti on ta endiselt saanud pakkumisi välismaalt.

Karjäärile tagasi vaadates meenutas Veideman 17aastaslet Kuremaa ridades Viktor Sanikidzelt saadud koppa, mis oli tema „welcome to the league“ moment. Samuti rääkis ta kuldsetest Rakvere Tarva aegadest, kus ta sai suisa seitsmelt õpetajalt dabroo tundidest puududa.

Samuti rääkis Veideman lugusid, kuidas sai Indrek Visnapuu Tartu meeskonnast kinga ja millised magusad karistused mõtles mängijatele välja Rostockis treenerina töötanud Dirk Bauermann.

Lisaks avaldas ta paiga, kus teenis karjääri parimat palka ning mis on tema suurimad kahetsused ja parimad tööandjad.

Kohustuslikus meene segmendis tõi Veideman meile ilmselt kogu kogu kõige tähendusrikkama eseme, kui saabus stuudiosse sisetallaga. Nii rääkisime saate lõpus pikemalt tema kuulsast Nunnust ehk vasakust jalast.

Viimasel kahel hooajal Rapla Avis Utilitase Eesti meistrivõistlustel medalini aidanud Tormi Niits on nüüd maandunud Keilas. Klubivahetusest, põnevast uuest mängupaigast ja kõigest muust käis ta rääkimas Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg".

Alustuseks rääkis Keila kapten meeskonna raskest hooaja algusest ja avaldas hämmingut, et teda pandi suvel nii kindlalt paari Pärnuga. Läbirääkimised küll olid, kuid temast polnud kordagi kindlalt saamas Pärnu meest.

Lisaks võrdles ta treenereid, kelle käe all on õnnestunud mängida. Pärnus sai ta end proovile panna noore Heiko Rannula käe all, Rakvere Tarvas juhendas teda praegu Riia Zelli eest suuri asju tegev Juri Umbraško, Raplas võitis ta medaleid Brett Nõmme näpunäidete järgi ning nüüd juhendab teda legendaarne Andres Sõber.

Niits sõnas, et tema kindel eesmärk on mängida tulevikus välismaal. Seejuures avaldas ta senised võimalused ja tuleb välja, et neid on olnud mitmeid.

Kohustuslikule meene segmendile lähenes Niits originaalselt ja tõi meile peotäie tammetõrusid ja -lehti. Põhjuseks kuulus Orissaare tamm, mis talle lapsepõlves noore jalkakutina pidevalt jalgu jäi ja just seetõttu ta korvpalli juurde jõudiski.

Erik Makke on järjekordne hea näide noorena välismaale läinud korvpallurist, kes ei häbene vajadusel tulla tagasi Eestisse, et siinse meistriliiga kaudu end suurelt pildile mängida. Tänu Keila Coolbetile ja Kalev/Cramole on see tal ka õnnestunud.

Makke käis külas "Viienda veerandaja" taskuhäälingul, kus rääkis oma senisest karjäärist. Selgub, et tema teekond Itaalias oli nii keeruline, et isegi guugeldades pole võimalik täit pilti ette saada. Õnneks suutis ta ise selles siiski kuidagi orienteeruda ja kaasa aitasid kindlasti ka Itaaliasse talvituma sõitnud vanavanemad.

Neli aastat Itaalias veetnud Makke tuli mullu tagasi kodumaale ja lõi käed kodulinnaklubi Keila Coolbetiga. Seal mängis ta end kõigest kuu ajaga nii tugevalt pildile, et juba tuli uksele koputama vihane linnarivaal Keila KK eesotsas Andres Sõbraga. Loomulikult lahkasime saates ka Keila kossutüli ja Makke rolli selles.

20aastane mängujuht avaldas, et kui ta poleks pidanud suvel parema õlaga operatsioonile minema, oleks ta tõenäoliselt praeguseks juba mõnes USA ülikoolis ja kaasa teinud ka pika koondisesuve. Paraku soovis tema keha ja erakordselt painduvad liigesed teisiti.

Kohustuslikule meene segmendile lähenes Makke omamoodi, sest esimese külalisena tegi ta saatesse tuleku nimel ka arvestatava väljamineku ja ostis (!) meile raamatu!

EM-finaalturniiril Eesti korvpallikoondise eest korralikku mängu näidanud Kregor Hermet oli sarnases kohas ka kolme aasta eest: siis jäi ta ühena esimestest koosseisust välja, nüüd pääses aga ühena viimastest sisse. Sellest, vaimsest tervisest, Kalev/Cramo hetkeseisust ja paljust muust käis Hermet rääkimas Õhtulehe korvpallisaatele „Viies veerandaeg“.

Saate alustuseks võtsime EMi finaali ja turniiri tervikuna pulkadeks lahti ning arutlesime teemal, kumb on Saksamaa koondisele väärtuslikum, kas Dirk Nowitzki või Dennis Schröder.

Seejärel siirdusim mõtetes juba järgmisesse nädalasse, sest värskelt Vladas Garastase turniiri võitnud Kalev/Cramo läheb Bulgaariasse mängima meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiri. Selgub, et uued mehed tunduvad lubavad ja üks neist on lausa kõige jõhkram tööloom, keda Hermet kunagi näinud. Jah, kuuldavasti isegi veel hullem kui Kristjan Kangur!

Saate põhiteemaks oli mõistagi EM-finaalturniiri kokkuvõte, Henri Drelli rappimine ja sportlaste töö mentaalse poolega. Hermeti sissevaade sellesse kõigesse - eriti just spordipsühholoogiasse - on kindlasti kohustuslik kuulamine igale spordisõbrale.

Kohustuslikus meene segmendis saabus Hermet stuudiosse lausa kahe esemega: esiteks rääkis ta oma õpingutest Tallinna Tehnika Kõrgkoolis ja pärandas meile oma kaustiku ning teisena võttis ta kaasa golfipalli ning rääkis oma uuest hobist.

TalTech / Alexela mängujuht Siim-Markus Post on vigastusest paranenud ja valmis Eesti korvpallikoondisega EM-finaalturniirile sõitma, kui Heiko Rannula selleks vaid käsu annaks. Koondisest, trashtalk'ist, esimesest pealtpanekust, oma karjääri keerdukäikudest ja kõigest muust käis Post rääkimas Õhtulehe korvpallisaates „Viies veerandaeg“.

Viimati pool aastat tagasi raske põlvetrauma eel päriselt korvpalli mänginud Post on terve koondisesuve vapralt kaasa löönud, aga platsile pole veel pääsenud. Nii ei käinud ta koondisega kaasas ka Rootsis, aga kuulub endiselt Rannula valikusse. Seega oli Post õige inimene, kelle käest küsida, mis parasjagu koondises toimub, kui rasked trennid on olnud ja milline on Eesti valmisolek.

Lisaks koondisejuttudele rääkis Post sellest, mis tunne on mängida pea kõikvõimalike Eesti tipptreenerite käe all - ta on saanud näpunäiteid nii Indrek Visnapuult, Andres Sõbralt, Heiko Rannulalt, Valdo Lipsult, Gert Kullamäelt kui ka Alar Varrakult.

Lisaks saavad vastuse põletavad küsimused: kas Post on kunagi Kalev/Cramo või Tartuga läbirääkimistes olnud? Miks pole ta välismaal mänginud? Millal tuleb esimene pealtpanek?

Kohustuslikus meene segmendis saabus Post stuudiosse autogrammiga mängijakaardiga, mida Eesti koondislased fännidele jagasid.

TalTech / Alexela peatreener Alar Varrakut on kritiseeritud, et ta pole nelja aasta klubis veedetud aasta jooksul suutnud meeskonda medaliteni mängida. Nii kutsusimegi Varraku Õhtulehe taskuhäälingusse "Viies veerandaeg", et TalTechi asjadest ja plaanidest täpsemalt rääkida.

Tuleb välja, et aastate eest töötati välja korralik arengukava, millest on tänaseks täidetud sisuliselt kõik punktid peale selle ühe ehk medali. Varrak lubas, et küll peagi saab ka see tehtud, sest uueks hooajaks ootab meeskonda päris tummine eelarve kasv.

Kuidas see arengukava valmis? Mis on sealsed punktid ja millest üldse TalTech meeskonna komplekteerimisel lähtub?

Lisaks rääkis Varrak mõistagi 2015. aasta EMist ja sellest, millest jäi toona koondisel puudu ning kuidas võiks minna seekord.

Lõpetuseks kohustuslik segment, kus saate külaline toob meile mõne meene, mis aitab teda põneva tahu alt avada. Nii tõi Varrak enesega kaasa grilltangid, sest - tuleb välja - ta on kõva grillmeister!

Rumeenia kõrgliigaklubis Galati Otelul karjääri esimese välishooaja lõpetanud korvpallur Gregor Ilves koges aasta jooksul nii ekstreemseid tingimusi, et siit saab ainult paremaks minna. Kõigest käis ta lähemalt rääkimas Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“.

Ilves kirjeldas detailselt, kuidas ta paigutati elukaaslasega elama ühetoalisesse korterisse, mille aknaid kaunistasid trellid. Seal sai ta muu hulgas nautida ka elu esimest maavärinat, mille ulatuseks mõõdeti üle kuue magnituudi.

Sportlikult oli Ilvesel aga individuaalses plaanis kõik hästi – tema roll oli mängujuhina Galati rünnakuid ohjes hoida ning peatreener usaldas teda kõvasti. Tasuks viis korvisöötu mängus ja koht Rumeenia liiga vastava tabeli esikümnes.

Pallisaalis jooksid aga ringi kassid, ühel pool platsi oli kolmepunktijoone taga suur lohk, kus ei saanud korralikult põrgatada ning ega linnas see korvpall ka kedagi ei huvitanud. Ilves tunnistas, et keskmiselt käis meeskonna kodumänge jälgimas umbes 200 pealtvaatajat, aga kui hooaja lõpus mängiti play-off'is välja kõik kohad, siis olid kohati tribüünidel umbes kümme (!) spordisõpra.

Vaatamata sellele ja tõsiasjale, et osad kohalikud mängijad käisid treeningute ja koosolekute eel/järel duširuumis suitsu tõmbamas, jäi Ilves kogemusega rahule. Ta soovib ka järgmisel aastal end proovile panna piiri taga ja loodetavasti mõnes muus liigas. Esimesed aimdused, kus see võiks juhtuda, on tal juba olemas.

Loomulikult võttis Ilves kaasa ka meene, milleks oli Galati klubi vabaajasärk. Juttu tuli ka Eesti koondisest ja korvpallur kinnitas, et annab endast kõik lootuses pääseda augusti lõpus EM-finaalturniiril koondise lõplikusse nimekirja.

Äsja Cantuga Itaalia esiliiga võitnud Joonas Riismaa ei jõudnud veel õieti puhkuserežiimile minna, kui sattus ootamatult libauudiste keerisesse. Väidetavalt olla ta sõlminud lepingu esiliigas palliva Livornoga, selmet minna Cantuga kõrgliigasse.

Olgu siis üle kinnitatud, et mingit lepingut Riismaa allkirjastanud ei ole ja kõigest sellega seonduvast räägib Eesti koondislane ise lähemalt värskes Õhtulehe taskuhäälingus "Viies veerandaeg". Samas pole sugugi kindel, et ta järgmisel hooajal kõrgliigas Cantu särki kannab, kuigi tal on klubiga kehtiv leping.

Riismaa rääkis saates veel kõigest Itaalia eripäradest ja uskumatutest lugudest. Näiteks tõmbas kõrgliigaklubis Pistoia mullu niite klubi omanik, kes palkas endale marionettidest peatreenereid.

Raplamaal üles kasvanud Riismaa tõdes, et äsjased uudised Rapla meistriliigast taandumise kohta on ka teda kurvastanud. Omal ajal oli tema Raplamaa KK võistkond ilma liialdamata üks Euroopa tugevamaid.

Loomulikult rääkis Riismaa ka eesootavast koondiselaagrist ja mõtetest seoses EM-finaalturniiriga.

Lõpetuseks tavapärane segment, kus külaline tutvustab enda kaasa võetud kingitust. Selgub, et Riismaa oli noorena males kibe käsi ja tuli lausa Raplamaa noortemeistriks. Nii võttiski ta kaasa malelaua ja -nupud ning rääkisime sellest spordialast.

Kalev/Cramo tegevjuht Ramo Kask käis Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“ rääkimas, milline on klubi tervis ja missugused on plaanid tulevikuks.

Kask avaldas, et raskes majanduslikus olukorras on pihta saanud ka nemad ja sugugi mitte kõik lõppeva hooaja maksed pole veel tehtud ning palkade tasumine on natuke veninud. Ta leiab, et ka klubid peaks Eesti korvpallikoondise edu najal natuke rohkem pingutama, et toetajaid saada, aga on tõsi, et mõned suured sponsorid on üksikute klubide asemel valinud alaliidu.

Millal sai tema Heiko Rannula lahkumisest teada ja kuidas sellega hakkama saadi? Mis moodi käisid ühinemise teemadel läbirääkimised Prometeiga? Kus faasis on potentsiaalne koostöö Helsingiga?

Kask avaldas, et Kalev/Cramo sättib praegu paika viie ja kümne aasta plaani, mille sees on oma stabiilne baas ja mängimine tugevas eurosarjas stabiilselt play-off'is. Mis saab aga järgmisest hooajast?

Lõpetuseks tavapärane segment, kus külaline tutvustab enda kaasa võetud kingitust. Kask võttis endaga ühes kunagise võistlusnumbri, millega ta lõi kaasa Eesti-Soome-Rootsi maavõistlusel kergejõustikus ning mõned Kalev/Cramo brändimuutust sümboliseerivad helkurid.

Seekordne episood tuli logistiliste probleemide tõttu salvestada ilma Tiit Liblikuta, kes on järgmisel korral kindlasti tagasi puldis.

Viimased neli hooaega Pärnu Sadamas mänginud Ivo Van Tamm kinnitas Õhtulehe taskuhäälingus "Viies veerandaeg", et vaatamata vastakatele signaalidele pole muretsemiseks põhjust: Johan Kärp ja Pärnu jätkavad kõrges mängus.

Tamm võttis kokku Pärnu lõppenud hooaja ja mõtiskles, miks läks nii nagu läks. Ühe puudusena tõi ta välja, et Pärnu oli ainus meistriliigas mängiv meeskond, kus polnud spetsiaalset füsioterapeuti. Oli küll vigastusest taastuv Kevin Parts, kes tegeles enda ravi kõrvalt aga saja erineva ülesandega.

Lisaks arutles Tamm Pärnu korvpalli teemadel üldisemalt: mida on Kärp klubi juhtides teinud hästi ja mida halvasti? Mis valdkondades on Heiko Rannula lahkumise järel järgi antud? Kas Vitali Stepanovski sai teenimatult palju kriitikat ja talle oleks võinud rohkem aega anda?

Loomulikult räägib Tamm ka enda värvikirevast karjäärist. Nii avab ta oma vigastuste tagamaid ja räägib noore korvpalluri seiklustest Ukrainas. Järgmisel hooajal on tema selge soov panna end proovile piiri taga.