TalTech / Alexela peatreener Alar Varrakut on kritiseeritud, et ta pole nelja aasta klubis veedetud aasta jooksul suutnud meeskonda medaliteni mängida. Nii kutsusimegi Varraku Õhtulehe taskuhäälingusse "Viies veerandaeg", et TalTechi asjadest ja plaanidest täpsemalt rääkida.

Tuleb välja, et aastate eest töötati välja korralik arengukava, millest on tänaseks täidetud sisuliselt kõik punktid peale selle ühe ehk medali. Varrak lubas, et küll peagi saab ka see tehtud, sest uueks hooajaks ootab meeskonda päris tummine eelarve kasv.

Kuidas see arengukava valmis? Mis on sealsed punktid ja millest üldse TalTech meeskonna komplekteerimisel lähtub?

Lisaks rääkis Varrak mõistagi 2015. aasta EMist ja sellest, millest jäi toona koondisel puudu ning kuidas võiks minna seekord.

Lõpetuseks kohustuslik segment, kus saate külaline toob meile mõne meene, mis aitab teda põneva tahu alt avada. Nii tõi Varrak enesega kaasa grilltangid, sest - tuleb välja - ta on kõva grillmeister!

Rumeenia kõrgliigaklubis Galati Otelul karjääri esimese välishooaja lõpetanud korvpallur Gregor Ilves koges aasta jooksul nii ekstreemseid tingimusi, et siit saab ainult paremaks minna. Kõigest käis ta lähemalt rääkimas Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“.

Ilves kirjeldas detailselt, kuidas ta paigutati elukaaslasega elama ühetoalisesse korterisse, mille aknaid kaunistasid trellid. Seal sai ta muu hulgas nautida ka elu esimest maavärinat, mille ulatuseks mõõdeti üle kuue magnituudi.

Sportlikult oli Ilvesel aga individuaalses plaanis kõik hästi – tema roll oli mängujuhina Galati rünnakuid ohjes hoida ning peatreener usaldas teda kõvasti. Tasuks viis korvisöötu mängus ja koht Rumeenia liiga vastava tabeli esikümnes.

Pallisaalis jooksid aga ringi kassid, ühel pool platsi oli kolmepunktijoone taga suur lohk, kus ei saanud korralikult põrgatada ning ega linnas see korvpall ka kedagi ei huvitanud. Ilves tunnistas, et keskmiselt käis meeskonna kodumänge jälgimas umbes 200 pealtvaatajat, aga kui hooaja lõpus mängiti play-off'is välja kõik kohad, siis olid kohati tribüünidel umbes kümme (!) spordisõpra.

Vaatamata sellele ja tõsiasjale, et osad kohalikud mängijad käisid treeningute ja koosolekute eel/järel duširuumis suitsu tõmbamas, jäi Ilves kogemusega rahule. Ta soovib ka järgmisel aastal end proovile panna piiri taga ja loodetavasti mõnes muus liigas. Esimesed aimdused, kus see võiks juhtuda, on tal juba olemas.

Loomulikult võttis Ilves kaasa ka meene, milleks oli Galati klubi vabaajasärk. Juttu tuli ka Eesti koondisest ja korvpallur kinnitas, et annab endast kõik lootuses pääseda augusti lõpus EM-finaalturniiril koondise lõplikusse nimekirja.

Äsja Cantuga Itaalia esiliiga võitnud Joonas Riismaa ei jõudnud veel õieti puhkuserežiimile minna, kui sattus ootamatult libauudiste keerisesse. Väidetavalt olla ta sõlminud lepingu esiliigas palliva Livornoga, selmet minna Cantuga kõrgliigasse.

Olgu siis üle kinnitatud, et mingit lepingut Riismaa allkirjastanud ei ole ja kõigest sellega seonduvast räägib Eesti koondislane ise lähemalt värskes Õhtulehe taskuhäälingus "Viies veerandaeg". Samas pole sugugi kindel, et ta järgmisel hooajal kõrgliigas Cantu särki kannab, kuigi tal on klubiga kehtiv leping.

Riismaa rääkis saates veel kõigest Itaalia eripäradest ja uskumatutest lugudest. Näiteks tõmbas kõrgliigaklubis Pistoia mullu niite klubi omanik, kes palkas endale marionettidest peatreenereid.

Raplamaal üles kasvanud Riismaa tõdes, et äsjased uudised Rapla meistriliigast taandumise kohta on ka teda kurvastanud. Omal ajal oli tema Raplamaa KK võistkond ilma liialdamata üks Euroopa tugevamaid.

Loomulikult rääkis Riismaa ka eesootavast koondiselaagrist ja mõtetest seoses EM-finaalturniiriga.

Lõpetuseks tavapärane segment, kus külaline tutvustab enda kaasa võetud kingitust. Selgub, et Riismaa oli noorena males kibe käsi ja tuli lausa Raplamaa noortemeistriks. Nii võttiski ta kaasa malelaua ja -nupud ning rääkisime sellest spordialast.

Kalev/Cramo tegevjuht Ramo Kask käis Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“ rääkimas, milline on klubi tervis ja missugused on plaanid tulevikuks.

Kask avaldas, et raskes majanduslikus olukorras on pihta saanud ka nemad ja sugugi mitte kõik lõppeva hooaja maksed pole veel tehtud ning palkade tasumine on natuke veninud. Ta leiab, et ka klubid peaks Eesti korvpallikoondise edu najal natuke rohkem pingutama, et toetajaid saada, aga on tõsi, et mõned suured sponsorid on üksikute klubide asemel valinud alaliidu.

Millal sai tema Heiko Rannula lahkumisest teada ja kuidas sellega hakkama saadi? Mis moodi käisid ühinemise teemadel läbirääkimised Prometeiga? Kus faasis on potentsiaalne koostöö Helsingiga?

Kask avaldas, et Kalev/Cramo sättib praegu paika viie ja kümne aasta plaani, mille sees on oma stabiilne baas ja mängimine tugevas eurosarjas stabiilselt play-off'is. Mis saab aga järgmisest hooajast?

Lõpetuseks tavapärane segment, kus külaline tutvustab enda kaasa võetud kingitust. Kask võttis endaga ühes kunagise võistlusnumbri, millega ta lõi kaasa Eesti-Soome-Rootsi maavõistlusel kergejõustikus ning mõned Kalev/Cramo brändimuutust sümboliseerivad helkurid.

Seekordne episood tuli logistiliste probleemide tõttu salvestada ilma Tiit Liblikuta, kes on järgmisel korral kindlasti tagasi puldis.

Viimased neli hooaega Pärnu Sadamas mänginud Ivo Van Tamm kinnitas Õhtulehe taskuhäälingus "Viies veerandaeg", et vaatamata vastakatele signaalidele pole muretsemiseks põhjust: Johan Kärp ja Pärnu jätkavad kõrges mängus.

Tamm võttis kokku Pärnu lõppenud hooaja ja mõtiskles, miks läks nii nagu läks. Ühe puudusena tõi ta välja, et Pärnu oli ainus meistriliigas mängiv meeskond, kus polnud spetsiaalset füsioterapeuti. Oli küll vigastusest taastuv Kevin Parts, kes tegeles enda ravi kõrvalt aga saja erineva ülesandega.

Lisaks arutles Tamm Pärnu korvpalli teemadel üldisemalt: mida on Kärp klubi juhtides teinud hästi ja mida halvasti? Mis valdkondades on Heiko Rannula lahkumise järel järgi antud? Kas Vitali Stepanovski sai teenimatult palju kriitikat ja talle oleks võinud rohkem aega anda?

Loomulikult räägib Tamm ka enda värvikirevast karjäärist. Nii avab ta oma vigastuste tagamaid ja räägib noore korvpalluri seiklustest Ukrainas. Järgmisel hooajal on tema selge soov panna end proovile piiri taga.

Mullu Eesti meistriliiga veerandfinaalis Viimsi kasuks 3,7 punkti toonud Jorgen Rikberg vedas tänavu sama meeskonda juba keskmiselt 17,8 punktiga. Nii käiski Rikberg Õhtulehe taskuhäälingule „Viies veerandaeg“ rääkimas, mis on selle korvpallihooaja ühe suurima arengu taga?

Rikberg võttis hooaja kokku ja tõi välja nii õnnestumised kui altminekud. Sarnaselt Stefan Vaaksile usub ka tema, et kui meeskond püsinuks lõpuni koos ja terve, siis oleks olnud tänavu võimalik medalitele vähemalt konkureerida kui mitte neid ka võita.

Lisaks meenutas Rikberg kaht esimest hooaega meistriliigas, kui klubil oli suurem eelarve. Mida õppis ta Rain Veidemanilt? Kes olid kõige erilisemad leegionärid? Miks tuli lätlasest Rolands Zakisest alati ringiga mööda minna?

Loomulikult saab vastuse ka küsimus: mis ootab Rikbergi ees järgmisel hooajal?

Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatasime, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Rikberg võttis kaasa 3x3 koondise särgi, sest suvisel ajal hoiab ta end vormis kõrgel tasemel tänavakossu mängides.

On üpris tõenäoline, et vastu kevadet USAst naasnud ja TalTech / Alexelaga liitunud Simm-Marten Saadist sai esimene eestlane, kes korvpalli meistriliigas debüteerinud põhiturniiri asemel play-off'is. Vaatamata 19 eluaastale on Saadil rääkida rohkem kui mõnel karjääri lõpetaval kogenud veteranil ja Õhtulehe taskuhääling "Viies veerandaeg" oli selle jaoks suurepärane paik.

Alustuseks rääkisime Saadiga päevakajalisest ehk Eesti meistrivõistluste veerandfinaalseeriast Keila Coolbeti vastu ning Peep Pahvi skandaalist. Seejärel vaatasime tagasi Saadi korvpallitee algusaegadele ning läksimegi sujuvalt Sunrise'i akadeemia juttudele.

Tuleb välja, et Saadi on Eestis ilmselt üks parimaid inimesi, kes oskab lihtsale korvpallisõbrale selgeks teha, mida need nn prep-schoolid ehk ettevalmistuskoolid endast kujutavad ja milline on täpselt USA kossusüsteem? Lisaks rääkisime loomulikult ka NCAA uskumatutest palkadest.

Ta on kahe aastaga saanud uskumatu kogemuste pagasi ning mänginud esimese eestlasena ka järgmise LeBron Jamesi ehk Cooper Flaggi vastu. Lisaks on ta end proovile pannud ka endast 30 sentimeetrit pikema ehk 2.36 pika Olivier Roux vastu.

Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatasime, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Kajupank võttis kaasa võrkpallis kasutatavad põlvekaitsmed, sest kuni Covidi ajani teenis ta korraga kaht jumalat. Muidugi ei pääsenud me üle ega ümber ka tema ikoonilistest prillidest, millest loobumine võis kahandada tema NIL-väärtust.

Indrek Kajupank mängis mullu esiliigas, aga otsustas sel hooajal naasta Rapla Utilitase ridadesse. Oma värvikirevast karjäärist ja teekonnast korvpallis käis ta rääkimas Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“.

Saate esimeses pooles ei saanud me üle ega ümber päevakajalisest ehk mida arvab kogenud Rapla ääremängija sellest, et Optibet liigas pääsesid veerandfinaali kuus Läti ja vaid kaks Eesti klubi. Teiste seas jäi napilt play-off'i ukse taha ka Rapla.

Seejärel rääkis Kajupank pikemalt oma teekonnast. Millised olid Tiit Soku surmalaagrid Triobet/Dalkias? Kuidas oli Kalev/Cramos mängida koos John Linehani, Nate Foxi ja Bamba Falliga? Mis moodi Aivar Kuusmaa tema karjääri justkui ära lõikas? Kuidas sai temast Rapla legend?

Kajupank tunnistas, et tema elu tähtsaimad mängud olid Eesti koondises ja ta oli väga pettunud, kui jäi 2015. aastal napilt EM-koondisest välja.

Kajupank rääkis lisaks ka Eesti Mereakadeemia õpingutest ning treeneritööst.

Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatame, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Kajupank võttis kaasa 2023. aasta Saarte mängude särgi, kus ta Saaremaa koosseisus korvpallis võidutses.

Keila Coolbeti tagamängija Margus Pahv on vastu võtnud kindla otsuse pürgida profikorvpallurina nii kõrgele kui võimalik. Varuvariandina on tal alati võimalus spordist taanduda ning jätkata tippfotograafina. Kõigest korvpalli ja fotograafiaga seonduvast käis Pahv rääkimas Õhtulehe korvpallisaates „Viies veerandaeg“.

Mõistagi polnud Pahviga vesteldes võimalik üle ega ümber saada Keila meeskonna 13mängulisest kaotusteseeriast, millele nad proovivad reedel kohtumises Viimsi vastu punkti panna.

Vaatasime tagasi ajale, kuidas Margus isa Peebu käe all noorte seas tippu suunas liikus ja vanade kamraadidega koos esiliigast meistriliigasse tõusis. Noore poisina sai ta esimese meistriliiga karastuse aga TLÜ/Kalevis Martin Müürsepa juhtimisel, kus sai näha profispordi tormilisemat poolt, sest meeskonnast käis hooaja jooksul läbi kahekohaline arv leegionäre.

Kui saates on Pahv, siis tuli rääkida ka Keila korvpallitülist ja isa käe all treenimisest.

Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatame, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Pahv tegi rekordi, kui otsustas endaga kaasa võtta lausa kaks eset: TLÜ/Kalevi mängijasärgi ning oma esimese fotovesti 2019. aasta Rootsi rallilt!

Eesti korvpallikoondislane Artur Konontšuk käis Õhtulehe saates „Viies veerandaeg“, kus ta rääkis lähemalt vaimse poole olulisest korvpallis.

Tänavu Saksamaa kõrgliigas Oldenburgis suurepärast mängu näidanud Konontšuk meenutas alustuseks enda esiletõusu BC Kalev/Cramos ja enese väljaostmist mõne tuhande euro eest. Seejärel sõlmis ta lepingu Hispaania kõrgliigaklubi Granadaga, kuhu läks tagantjärele targana vale suhtumisega.

Kui Konontšuk lootis, et talle antakse sisseelamiseks teatud aeg, siis reaalsuses hakkas karm olelusvõitlus pihta juba esimesel päeval. Nii ei saanudki ta Hispaanias korralikult jalgu alla ja lõi aasta eest käed Oldenburgiga.

Konontšuk rääkis, kuidas ta on viimastel kuudel võtnud fookusesse enda vaimse poole. Ta tõdes, et aktiivsus- ja tähelepanuhäire tõttu kipub tal fookus kiirelt kaduma ja nii proovib ta sellega teadlikult tegeleda. 24aastane korvpallur tutvustas erinevaid viise, mis teda aitavad ja rääkis lähemalt ka koostööst mindset coachiga.

„Mul on keskendumisega probleeme. Kui treener seletab mingit harjutust – loodan, et Heiko [Rannula] seda ei kuule –, siis alguses suudan 10 sekundit kuulata ja kaasa mõelda, aga siis võib mõte rändama minna. Järsku käib vile ja peab hakkama harjutusega pihta, aga ma ei teagi, millest treener täpselt rääkis,“ seletas Konontšuk ja tunnistas, et tal oli kooli ajal ka raamatute lugemisele raske keskenduda. Nii oligi 12 aasta jooksul tema ainsaks läbi loetud raamatuks „Sipsik“, aga nüüd on ta enda vigu parandanud.