Viljajutud: maailma viljaturust ja -kaubandusest

Käes on Viljajuttude viimane episood! Aitäh kõigile kuulajatele. Oleme jõudnud perioodi, kus hinnad püsivad surve all. Kogu maailm on saanud väga suurt saaki, sest peaaegu kõik kohad sel aastal õnnestusid. Mäng käib endiselt Ukraina viljakoridori jätkumise ümber ning räägitakse ka mõnest uuest sadamast ja väetistest. Kuula kohe!

Mida on MATIF vahepeal teinud? Euro muutus järsku nõrgemaks kui dollar, mis mõjutas ka MATIFit tagasi üles tõusma. Täna jätkame ajaloolises mõttes väga kõrgete hindadega. Välja on kujunenud ka huvitav olukord: sadamad on täis ja teedel liigub hunnik vilja, kuid on tekkinud vastupanu müügile. Räägitakse ka toidunisust, selle nõudluse ja pakkumise kujunemisest. Euroopa väetisetootmine on suures osas halvatud ja 3 kuu projektsioon on väga halb. See aga kergitab viljahinda. Mõju ei pruugi olla ühe aasta lõikes nii drastiline, kuid kannatavad need piirkonnad, kes väetavad kõige rohkem. Head kuulamist!

Seekordses osas vaatavad Indrek ja Timo üle MATIFi taseme ning räägivad Musta mere äärsetest uudistest. Juttu tuleb nii nisu, kaera, rukki kui rapsi kvaliteedist ning ka riskide juhtimisest.

Lisaks: Indreku eelmise osa sõnavõtt sai palju tagasisidet. Mida vastavad nüüd omakorda Viljajutustajad – kuula kohe!

Viljapodcast soovib kõigile kuulajatele ilusat suve! Viljahindu vaadates kõigi tuju aga nii hea olla ei pruugi.

Eelmise saatega võrreldes on hinnavahe pea 100 eurot. Kuidas on hind nii palju alla tulnud, kuigi sõda ju läbi ei ole?

Arutelu tekitab ka Eesti põllumeeste käitumine hindade fikseerimise osas. Kuula kohe!

Seekordses osas on Viljajutud külas Sadala Agros Ahtil ja Üllel. Juttu tuleb Eesti põldudest ja sellest, kuidas põllumees peaks toimetama olukorras, kus nii sisendi kui väljundi hinnad on pidevas suures muutumises. Saate teises pooles tuleb juttu suurte turgude seisundist. Head kuulamist!

Seekordses Viljajuttude osas jätkavad Indrek ja Timo sealt, kus eelmises osas pooleli jäid – taaskord on teemaks Ukrainas toimuv ja selle mõju.

• Positiivne üllatus on, et Ukraina suudab järjest rohkem eksportida – kui märtsis eksporditi 300 00 t, siis aprillis juba natuke alla 600 000 t.
• Surve vana saagi hindadele on olnud päris tugev, sest seda on palju kätte jäänud.
• Rapsi hinna kukkumine – peamiseks põhjuseks see, et Ukrainast on rohkem välja tulnud, kui loodeti.

Head kuulamist!

Järjekordne viljapodcast on eetris. Oleme pigem positiivsel noodil - MATIF on korralikult plussis, võib-olla mitte endistes kõrgustes, aga siiski plussis. Jätkame Ukraina teemadel:

• Ukrainast tuleb välja 300-400 000 tonni kuus. Tarnijad näevad, et aprilli jooksul võib 600 000 peale saada, mis tundub optimistlik, aga ideaalsetes käitlemistingimustes saavutatav.
• Uue saagi prognoos on pessimistlikumaks muutunud, kuigi sõjategevus on natuke tagasi tõmmanud. Kui oleks vahendeid, saaks ehk põllutöid ka natuke teha?
• Venemaa pool on olukord uue saagi kontekstis huvitav. Laevad saavad minna ja isegi laevajuhid on olemas, aga protsessis on takistuseks saanud panganduskanalid.

Head kuulamist!

Juubelinumbriga Viljajutu saates on teemaks jätkuvalt kerkivad viljahinnad.
Head kuulamist!

Seekordne saade tähistab peaaegu täpselt Viljajuttude kaheaastast sünnipäeva! Kaks aastat tagasi hakkas Eestis koroonaaegne karantiiniperiood ja alguse sai Viljajuttude podcast.

Küll aga on praeguseks ilmselt kõik näinud, mismoodi hiljutiste maailma sündmuste taustal hinnad kõiguvad. Vana ütlus on, et ärevad ajad viivad nisu hinna üles, kuid täna võib öelda, et hind tuleb samamoodi vahepeal ka alla tagasi. Sarnane lugu on ka rapsiga, mille päevane hinnakõikumine on olnud viimastel päevadel 50 eurot.

Ukraina kaupleb küll üle Poola, Rumeenia ja Ungari piiri, kuid see ei leevenda teraviljaauku Euroopas. Vene sadamates aga laadimine käib ja äri võimalik tegelikult edukalt ajada. Kuhu viljakaubandus edasi liikumas on, kuula uuest podcastist. Head kuulamist!

Viljajuttudes on jäänud pikem paus sisse – uuel aastal aga uue hooga! Kahjuks on teemad tõsised ning ka viljamaailm elab kaasa Musta mere äärsetele sündmustele. Võtmekohaks saab kindlasti konflikti kestus.

• Mitmed suured viljalaadimised jäävad ära, sest sadamad pandi seisma. Ees on ootamas väga raske periood, kus tuleb välja selgitada, kas ja millist kaupa üldse saab laadida.
• Peagi tekib küsimus – kas lõppostjal tuleb kvaliteedis hakata järeleandmisi tegema? Oodatakse, kuidas hakkavad käituma tarbijad ehk suured importijamaad.
• Ukraina ja Vene nisule on vaja asendust – kas oodata on nisu hinnatõusu?

Head kuulamist!