Oleme nelja-viie ettevõttega ja eriti aktiivselt kahega jõudnud disainiprotsessi, nii et meile tulevad varsti oma kiibid, on möödunud aasta kevadel loodud kiibikeskuse programmijuht Andres Mellik tulemustega rahul.

Eesti kiibikeskuse programmijuht Andres Mellik selgitab, et kiibid on nüüdseks aastakümneid olnud meie ümber ja see valdkond muutub aina olulisemaks.

„Tegemist on aina rohkem ülikriitilise valdkonnaga, milleta oleks raske teha näiteks droone, mis on Ukraina jaoks olulised,“ ütleb Mellik. Kiipidest sõltuvad ka andmekeskused, tehisintellekt ja isegi igapäevane elektroonika, mida kodudes kasutame. 

„Seda tähtsust on üsna keeruline alahinnata, Euroopa on siin Taiwanist kõvasti maha jäänud,“ tõdeb Mellik.

Mullu kevadel käivitasidki Metrosert, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning Eesti Elektroonikatööstuse Liit kiibikeskuse, et arendada kohalikku kiibivaldkonna kogukonda, ühendada teadus ja ettevõtlus, vahendada olulisi uudised, rahastusvõimalusi ja rahvusvahelisi projekte. Tegemist on Euroopa Liidu algatusega, mille tulemusel on kõikidesse liikmesriikidesse loodud 30 kiibikeskusega ökosüsteem. Kõigil keskustel on omad võimed ja võimalused, mida ettevõtted kasutada saavad. Näiteks Eesti kiibikeskus keskendub kiipide disainimisele.

„Hea on mainida, et Eestis on meil kuskil juba 20 ettevõtet, kellega oleme suutnud teha esmased konsultatsioonid,“ on Metroserdi rakendusuuringute keskuse juurde kuuluva kiibikeskuse programmijuht Andres Mellik seniste tulemustega rahul.

„Nelja-viie ettevõttega – ja kahega neist eriti aktiivselt – disainiprotsess juba sisuliselt käib, nii et meile tulevad varsti ka oma kiibid,“ sõnas Mellik. „Kuna kiibindus on selline lai ja teistpidi sügav teema, siis meie keskendumegi võib-olla konkreetsemalt disainile.“

Jaanuaris käivitati koostöös Taltechiga ka kiibidisaini mikrokraad. Mellik selgitas, et paar nädalat tagasi toimus ka 30 Euroopa kiibikeskuse kohtumine Brüsselis, kus avalikustati Eesti õppekava ka teistele keskustele. „Mitu Euroopa kiibikeskust tuli küsima ja õppekava võrdlema. Tundub, et me olimegi selles (mikrokraadi õppe käivitamises – toim) esimesed,“ sõnas Mellik.

Mellik selgitas, et kiibidisainer võib Eesti teenida korralikku töötasu. „See võib olla kõrgema suurusjärgu tarkvaraarendaja palk ehk kogenud tegijal võiks olla 8000 euro juures,“ usub ta.

Küsimusele, kas Euroopa pinnale võiks kerkida kunagi maailma suurima kiipide tootjaga TSMC-ga (Taiwan Semiconductor Manufacturing Company) sarnane tehas, vastab Andres Mellik, et võiks ja peaks.

Saadet juhib Harro Puusild.

Pildil Andres Mellik. Autor: Harro Puusild