Paljudes ettevõtetes motiveeritakse töötajaid parendusideid esitama rahalise preemia abil, kuid see võib parenduskultuuri loomisele hoopis negatiivselt mõjuda, leiab protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg.

Sageli tunnevad töötajad, et neid ei kaasata piisavalt ja nad ei saa rääkida olulistes arenguprotsessides, rääkis Äripäeva Akadeemia koolitaja, juhtimiskonsultant ja protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg saates „Fookuses: tark tööstus“.

Seda olukorda aitaks lahendada süsteemne parenduskultuur, mille loomisesse on kaasatud nii juhid kui tootmismeeskonnad.

„Ma ütleksin, et motivatsiooni vaates otsitakse alati mingisuguseid preemiaid ja preemiasüsteemi, et „ma tegin parendusettepaneku ja nüüd saan rahalise preemia“, aga see preemia peaks just olema see, et saame rollid selgeks, töövoo lihtsamaks, osaleda ettevõtte ümberkujundamise projektides ja suurendada väärtust lisava töö osakaalu,“ usub Klettenberg.

„Parenduskultuur tähendab mõttelaadi muutust, aga kui me otsime seda, et parendusprojektist saaks kohe kätte mingisuguse prääniku – olgu siis rahalise või mõne muu boonuse –, siis see tekitabki initsiatiivi, et tegemist on ühekordse projektiga,“ tõi ekspert välja põhjuse, miks tasub kiirete boonuste andmisel ettevaatlik olla.

Ta selgitas, et parendusprojekti tulebki alati vaadate kahe pilguga. „Ehk milline on võit organisatsioonile ja töötajale. Töötaja võit on selgus rollides, vastutusalades, lihtsamates töövoogudes. See on võimalus rääkida kaasa selles, mida paremaks muuta,“ selgitas ekspert, et just nendest väärtustest peaks kujunema motivatsioon.

Ettevõte saab aga kaasamise abil suurendada oma meeskondade motivatsiooni, mis omakorda aitab luua ühekordse projekti asemel luua pikaajalist parenduskultuuri.

Saadet juhib Harro Puusild.

Saadet toetab Leanest.

Pildil Helen Klettenberg. Foto autor: Rain Jüristo