Äripäeva arvamusliider

Lõppev nädal lõhkas Eesti poliitikas tõelise tuumapommi, kui pealtnäha üleöö lagunes EKRE kahte leeri. Helmete perekond on tõrjunud välja kõik konkurendid ja läheb nüüd kongressile vastu ilma oma kindralite, eurosaadiku kui ka kunagise riigikogu esimehe Henn Põlluaasata.

"EKRE jääbki selliseks tigedaks, nurgas kõikide peale haukuvaks marginaalseks erakonnaks, mis iialgi ei saa enda aateid, ideid, ettepanekuid, lubadusi ellu viia," ei hoia Põlluaas end "Äripäeva arvamusliidrile" antud intervjuus tagasi.

Tema sõnul on degradeerunud partei paranoilisesse äärmusesse, kus tõde on üksnes "perekonna" käes. Põlluaasa sõnul on tal ja kaasvõitlejatel nüüd otsustuskoht: kas luua uus poliitiline partei.

Saate teises pooles räägib eurovolinik Kadri Simson, kui pöördelised on olnud viimased viis aastat ja mida toob lähemal kümnendil rohepööre. Mõistagi selgitab ta, mida teeb pärast ametiaja lõppu. Koduerakond on ju kriisis ja kõik lähemad võitluskaaslased keskparteist lahkunud.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Fotol: Henn Põlluaas, foto autor: Liis Treimann.

Euroopa valimised juba käivad ja peagi on selge, kes kuuluvad järgmisesse Euroopa Parlamenti ja kes hakkab juhtima Euroopa Komisjoni. Suuri ja julgeid otsuseid on vaja rohkem kui kunagi varem.

Suurte küsimustega tegeleb ka selle nädala "Äripäeva arvamusliider". Suursaadik Matti Maasikas võtab lahata Euroopa suurt pilti: mis meist muutuvas maailmas saab ja mis rolli mängib selles Eesti.

Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas analüüsib aga seda, mida tõotab järgmise viie aasta Euroopa majanduspoliitika.

Ning Euroopa Komisjoni Eesti esindaja Vivian Loonela teeb puust ja punaseks, kuidas see kõigi elu mõjutav Euroopa Komisjon õieti kokku saab.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Pildil: Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto autor: AFP/Scanpix.

Äripäeva kirjeldatud seosed erakonna Isamaa ja mittetulundusühingu Ühiskonnauuringute Instituut vahel jätab vähe tõlgendamisruumi muuks, kui järeldada kahe organisatsiooni tihedat koostööd.

"Kui sa hakkad erakonna kandidaatide pingeridasid looma, siis see on puhas parteikampaania töö, mis parteidele kättesaadavuse korral on küll kindlasti erakonnaseaduse rikkumine," ütles saates "Äripäeva arvamusliider" poliitikavaatleja ja meediaasjatundja Erik Moora.

Tema sõnul on Ühiskonnauuringute Instituudil huvi end erapooletu teadustöö läbiviijana näidata, sest vastasel juhul ei pääseks nende küsitlustulemused sama lihtsasti ajakirjandusse.

"Sümptomaatiline on see, et väga suur osa muust poliitikameediast pole seda seni üles võtnud. Eriti on see küsimus rahvusringhäälingule, aga mingil määral ka Delfile. Postimehe puhul on juba selge," lausus Moora.

Saate teises pooles selgitas poliitilise ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert ning konsultatsiooniettevõtte Miltton New Nordics juht Annika Arras, mida teevad parteid teistmoodi seekordsetel Euroopa valimistel ning kelle valitud strateegia tõotab olla edukas.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Fotol: Isamaa laualipp. Foto autor: Andras Kralla.

Kuidas saada riigieelarve tasakaalu ja riigirahandus korda? Sellele keskendus seekordne "Äripäeva arvamusliider", koondades ülesande lahendamiseks Äripäeva enda ajutrusti.

Saates rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, et kui eelarvearutelu on üks osa, siis laiemalt on jama majas selle pärast, et ettevõtjate ja valitsuse suhted on seisus, kus nad pole ilmselt aastakümnete jooksul olnudki.

"Kui ma mõned nädalad tagasi sattusin rääkima ühe päris suure ettevõtte juhiga, siis ta küsis, kas peaminister Kaja Kallas esineb [Äripäeva Äriplaani konverentsil]. Traditsiooniliselt seal peaminister esimese ettekandega esineb, kui räägib riigi äriplaanist järgmiseks aastaks. Ja ma ütlesin "jah", mille peale ütles ta kategooriliselt, et tema sinna saali ei tule," rääkis Mandel.

"Küsisin "miks" ja ta ütles, et teda vihastas ja solvas see, kuidas Reformierakond eesotsas praeguse peaministriga enne valimisi teda imbetsilliks pidas. Et ei öelnud enne valimisi, et riigirahanduse seis on selline, mis eeldab pärast valimisi valusaid otsuseid."

Millised need suhted õieti on ja kuidas neid parandada, sellest Mandel rääkiski. Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk tõi aga lauale faktid: mis seisus on riigirahandus päriselt ja kuidas sellises olukorras üldse eelarvet teha. Ning teemaveebi Finantsuudised juht Villu Zirnask pakkus ajaloolist perspektiivi, kuidas me üldse praegusse olukorda jõudnud oleme.

Saatejuht on Indrek Lepik. Saate aitasid teha arvamustoimetajad Karl-Eduard Salumäe ja Neeme Korv.

Fotol: Kaja Kallas. Foto autor: SIPA/Scanpix

Euroopa Liidu uus tööstuspoliitika vähendab konkurentsipiiranguid ja loob suuremad eeldused tõeliste tööstusgigantide tekkeks. Vähemasti selline on Euroopa Komisjoni plaan.

Ehkki euroliidu väikeriikides tekitab see perspektiiv kohatist kõhedust, rõhutab Komisjoni tööstuspoliitika asejuht Maive Rute, et alternatiive õieti pole.

"Kas meil Eestis oleks siis elu parem, kui sakslased või prantslased ei tee neid investeeringuid? Tahame, et investeeringud teeb siis Hiina?"

Rute sõnul on Euroopa Liidu konkurentsi- ja vabakaubandusreeglid pärit ajast, mil Euroopa oli maailma kese nii rahvaarvu kui ka majanduse suuruse poolest.

"Me peame aru saama, et mäng on vahepeal oluliselt muutunud. Me pole enam maailma kõige suurem turg," ütleb Rute. Ja just seepärast peavad saama ka Euroopa ettevõtted kasvada nii suureks nagu seda on USA ja Hiina megakorporatsioonid.

Saate teises pooles hoiatab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, et Gruusia pöördumine Kremli poole on üksnes süvenemas ja ka suurtest meeleavaldustest hoolimata ei paista, et rahva tahe suudaks seda kurssi muuta.

Teedeehitusettevõtte TREV-2 juht Sven Pertens kuulutab aga oma sektorile lõppu, kui riik tõepoolest lähiaastatel teedeehitusse piisavalt raha ei suuna.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Fotol: Hiina riigipea Xi Jinping. Foto autor: AP/Scanpix.

Võrdse konkurentsiolukorra loomine – ka ravimiäris – on raske, aga sugugi mitte võimatu, rõhutab riigikontrolör. Lisaks: Järvani küsimus tuli Tallinna linnavalitsuses päevakorda ja lollus pole poliitikast otsa lõppenud.

„Paari kuu pärast saab 55 aastat sellest, kui inimene käis Kuul. Aus ja läbipaistev ettevõtluskeskkond ei tohiks olla midagi kättesaamatut.“

Nii ütleb riigikontrolör Janar Holm, teemaks lõppeva nädala üks suuremaid uudiseid – Äripäeva paljastatud boonused, mida ravimitootjad siinsetele juhtivatele hulgimüüjatele varjatult maksavad. Kickback’ideks nimetatavad boonused puhuvad rohtude hinnad üles, kaotajaks jäävad kõik peale hulgimüüjate. Inimesed maksavad ravimite eest üle nii kassas kui maksumaksjatena, lisaks halveneb nende valik.

Janar Holm ei salgagi raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“, et konkurentsiküsimused on väga keerulised pureda, kuid lõppude lõpuks taandub kõik ikkagi tahtmisele või selle nappimisele. Konkurentsiameti praegusel juhil Evelin Pärn-Leel paistab riigikontrolöri hinnangul igatahes indu jaguvat, ehkki seni tema kasutada olevad tööriistad jäävad viletsaks.

Holm rõhutab saates, et ausa ja läbipaistva ravimiäri saavutamiseks tuleb mitmel riiklikul instantsil teha koostööd. „Kui keegi ütleb, et teine teeb, siis see on juba vale vastus,“ märgib ta.

Holm leiab, et Eesti riigiametites valitseb laialt levinud valearusaam, nagu päädiksid reformid ja muud muudatused nende jõustumisega. Tegelikult tuleks muudatused ka jõustada. Apteegireformi puhul polegi selleni jõutud, nendib riigikontrolör.

Saate teises pooles selgitas alles värske Tallinna abilinnapea, Eesti 200 poliitik Aleksei Jašin, kas Tallinnas Keskerakonnalt võimu võtnud poliitilised jõud ongi Tallinna kärajad, millisena paistab autojuhtide süsteemsest kiusamisest jmt jutlustav isamaalasest abilinnapea Kristjan Järvan. Poliitilised sõnumid ja linnajuhtimine on eri asjad, rõhutas Jašin, ja avaldas muu hulgas, et Järvani personaalküsimus tuli linnavalitsuses päevakorda.

Näitleja ja humoristi Peeter Ojaga arutlesime selle üle, miks puudub poliitiliselt laetud ajal pildilt teravmeelne satiir. Materjalist ei tohiks puudust olla, sest lollus ei ole ju kuhugi kadunud, arvas Oja, lisades, et pigem ei leidu lihtsalt tegijaid.

Foto: Raul Mee

"Eesti suhe teiste Euroopa rahvastega on väga asümmeetriline," ütleb endine poliitik, riigiametnik ja ajakirjanik Hannes Rumm. Me tahame, et meile olulistes asjades oleks Euroopa ühtne, ent teiste muredest me suurt ei hooli. Näiteks sellest, et Lõuna-Euroopa on hädas migratsiooniga.

Kui tahame, et mõistetaks meie muresid, peame mõistma ka neid, kes meist geograafiliselt kaugel.

Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga möödus äsja 20 aastat ja sestap arutaski "Äripäeva arvamusliider", kas oleme selle ajaga eurooplasteks saanud ja kas me suudame enda seisukohti Brüsselis kaitsta

"Kui mingi Eesti poliitik siin kurdab, et meid ei kuulata või meist sõidetakse üle, siis mu sõnum on lihtne: võta kätte ja kehtesta ennast," on Rumm resoluutne.

Saates tuleb juttu nii liitumisloo algusest kui ka viimaste kümnendite olulisematest sõlmpunktidest.

Teises pooles räägib politoloog Tõnis Saarts EKRE käekäigust ja saatusest. Ning Martin Palmiste, kelle essee pälvis äsja Eduka Eesti konkursi eripreemia, selgitab, kuidas roherevolutsiooni päriselt läbi viia.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Fotol: meeleavaldus Ukraina toetuseks. Foto autor: AP/Scanpix

Riina Sikkut nahutab kärpimismantra kuulutajaid. Lisaks: mida teeb Ukraina uute relvadega ja kas Aivar Pohlaku juhitud jalgpalliliitu ähvardab Edgar Savisaare järgse Keskerakonna saatus.

“Kui me soovime kõige efektiivsemat viisi vaesuse suurendamiseks, siis tuleks minna pensione kärpima,” lajatas selle nädala “Äripäeva arvamusliidris” terviseminister Riina Sikkut (SDE). 

“See on niivõrd arusaamatu ja absurdne arutelu. Ja me kulutame selle peale aega, lehepinda, emotsionaalset energiat. See peaks olema midagi sellist, mis on laualt maha võetud.”

Küsimus on mõistagi riigieelarves, mis ka parema tahtmise juures tasakaalu suunas ei tüüri. Eelarvepuudujääk on üle 5 protsendi SKTst ja see tuleb kinni taguda üha värskema laenurahaga. Sestap kõlabki arvukalt hääli, mis kutsuvad riiki usinalt kärpima. Sikkut ütleb aga, et see on pealiskaudne lähenemine.

“Oleks siis kuskil midagi üleliia, üleliigset heldust. Näeksime, et inimesed pole huvitatud tööle minemisest või lähevad esimesel võimalusel pensionile, sest pension võimaldab maailmale tiiru peale teha – me oleme sellest väga kaugel. Näiteks pensionäride heaolu puhul oleme tõesti Euroopa põhjakiht.”

Seega usub Sikkut, et tuleb makse tõsta – midagi pole teha. Ta viitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe hiljutisele tõdemusele, et andmeid vaadates kuulub kümnendikule rahvast ligi 60 protsenti varadest.

Sikkut leiab, et kui märkimisväärne osa riigiaparaadist töötab just jõukate inimeste heaks, tuleks neil ka sellesse rohkem panustada. “Näiteks äriregistri teenuseid kasutavad madala sissetulekuga inimesed väga vähe.”

Saate teises pooles selgitas julgeolekuekspert Rainer Saks, mis saab nüüd Ukrainast, kellel on peagi sõdimiseks jälle rohkem moona ja relvastust, sest lõpuks ometi võttis USA kongress vastu 61 miljardi dollari suuruse abipaketi.

Ning lõpetuseks mõtiskles jalgpalliajakirjanik Andres Must selle üle, missuguseks kujuneb Aivar Pohlaku pärand jalgpalliliidu eesotsas. Eesti Ekspressist on Pohlak viimastel nädalatel käinud läbi seepärast, et jalgpalliliidu ja Flora jalgpalliklubi ning ka tema isiklik rahakott paistavad olevat taas sassi läinud.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Fotol: Riina Sikkut. Foto autor: Andras Kralla.

Riik on end ise puudujääki indekseerinud. Lisaks: kas riigikogus toimuv viib põhiseadusliku kriisini ja kas ajakirjandust on hakatud kohtu abil vaigistama.

“Praegune [valitsussektori] puudujääk, mis ka möödunud aastal oli üle 3 protsendi SKTst, ei ole suures ulatuses seotud sellega, et majanduses on nõrk periood,” selgitab Rasmus Kattai. Ta vastutab Eesti Pangas majandusprognooside eest ja nende põhjal on selge, et ka hea aeg meid august välja ei tõsta.

“Erinevus tulude-kulude vahel on püsiv, süsteemne. Ja see on tekkinud lihtsalt kulude suurendamise kaudu,” ütleb Kattai, rõhutades, et paljud riiklikud kulutused on majanduskasvu suhtes indekseeritud ehk hakkavad kohe tõusma kui majandus uuesti kasvule pöörab.

Seega oht, et võlakoorem kuhjub – veel rohkem kui pandeemia aja algusest võlgu võetud 5 miljardit eurot – on reaalne. 

“Me ei peaks mõtlema sellest kui tulevasest ohust, sest juba mitu aastat on see, et võlakoorem kuhjub, reaalsus.”

Seega võlg ei jää mitte meie lastele, vaid näpistab meid juba mõne aasta pärast. Kattai sõnul kulus näiteks Soomel 15 aastat, et paisutada riigivõlg 35 protsendilt SKTst 75 protsendini. Ja nüüd põhjanaabrid kärbivad ja tõstavad makse.

“Mingit müstilist ideaalset aega selleks pole. Need otsused ongi valusad.”

Saate teises pooles diagnoosib riigiõiguse korüfee Jüri Raidla, mis seisus on riigikogu, kus koalitsioon ja opositsioon piltlikult öeldes ühte saali ära ei mahu. Raidla hinnangul on seis väga kehv, aga mõni lahendus ka terendab.

Ning lõpetuseks avab Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Sulev Vedler tausta kurioossel lool, kus maakohus keelas tal avaldada lugu, mis polnud veel valmiski kirjutatud. Kas ajakirjandust on hakatud tõepoolest vaigistama?

“Äripäeva arvamusliidri” tegid valmis Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Fotol: Kaja Kallas ja peegelduses Mart Võrklaev. Foto autor: Andras Kralla

Pealinna uus võimuliit loodab pooleteise aastaga jälje maha jätta. Lisaks: kas e-riik vaagub hinge või pingutab avalik arutelu üle ning kas Nevski katedraali aeg on otsa saanud?

Tallinnas saab lähematel päevadel kokku uus võimuliit, mis jätab esimest korda üle kahe kümnendi valitsemisest kõrvale Keskerakonna. 

Sotsiaaldemokraadid, kelle liige Madle Lippus praegust vahevalitsust linnapea kohusetäitjana juhib, usuvad, et pooleteise aastaga, mis on jäänud järgmiste kohalike valimisteni, võiks omajagu asju ka ära teha. Ent miks pole paljusid vajalikke muutusi juba toimunud?

“Järjepidev ühe partei valitsus ei saa põhimõtteliselt innovatsiooni toetada,” vastas Lippus “Äripäeva arvamusliidri” saates. Tema sõnul on veel omaette küsimus, kes olid linnapead neil aastail.

“Aga pole ju mingit põhjust, miks on pidanud innovatsioon toimuma Tallinnas kuidagi hiljem kui Riias või Vilniuses, mis nii ajaloo kui ka asukoha mõttes on meiega väga sarnased,” lisas Lippus. Tema sõnul on mõlemad lõunanaabrid meist kaasaegse linnaruumi arendamisega ees.

Lippus pole seejuures nõus keskerakondlase Vladimir Svetiga, kes veel abilinnapeana ütles paari nädala eest, et rattateed ja parem ühistransport on jäänud ajalooliselt ühiskondliku tellimuse puudumise taha.

“Poliitilise eestvedamise puudus oli suuresti see, miks seda [ühiskondlikku] tellimust ei tekkinud,” arvas Lippus. 

Saates kirjeldab ta, millal uus võimuliit kokku saab ja mida see päriselt plaanib ära teha. Ning lisaks küsime ka: kes siis uueks Tallinna meeriks saab?

Saates tuleb juttu ka IT-ettevõtja, endise majandusministeeriumi asekantsleri ja tüdrukute koodimiskooli eestvedaja Taavi Kotkaga, kellele ei mahu pähe, kuidas avalikus sektoris asju aetakse. Mitte üksnes see, et eksamite infosüsteem vajalikul hetkel kokku kukkus, vaid üleüldine viis, kuidas tööd tehakse ja prioriseeritakse.

Publitsist Jaak Juske selgitab aga, mida võiks viimaste uudiste valguses teha Nevski katedraaliga, milles toimetav Moskva patriarhile alluv õigeusukirik on poliitilise surve all. Kas eestlastel on aeg võtta ka see okupatsioonimonument lõpuks enda kätte?

“Äripäeva arvamusliidri” saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja Indrek Lepik.

Pildil: võimalikud järgmised linnapead Madle Lippus ja Jevgeni Ossinovski. Pildi autor: Liis Treimann.