Äripäeva arvamusliider

Üsna pea neli tuhat päeva kestnud Venemaa sõda Ukraina vastu – koos rohkem kui tuhat päeva kestnud täiemahulise sõjaga – on muutnud surma ja hävingu ühelt poolt rutiiniks, teisalt urgitsenud inimestesse sügavad hingehaavad, mis on vastuvõtlikud kõiksugu jamale.

Ka eestikeelsete inimeste seas on neid, kes usuvad, et riigi kaitsmine ei peaks olema meie prioriteet.

"Oli inimesi, kel on pärismuresid, aga neidki, kes riigi peale kurjad, kiitsid Vene sõjaväge ja rääkisid lihtsalt öeldes hullu juttu," rääkis "Äripäeva arvamusliidri" saates kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni juht, kolonelleitnant Uku Arold, meenutades hiljutist Pärnu kaitsetööstuspargi rajamise arutelu.

Aroldi sõnul on Venemaa käsitlus olnud juba üle kümnendi, et rahu pole olemas – eksisteerib üksnes permanentne sõda. Ja kõigis kohtades, kus on võimalik piiride taga pingeid tekitada, tulebki seda teha. Aroldiga tuli juttu sõjanarratiividest Eesti ühiskonnas.

Saates rääkis ka Thbilisis Eesti saatkonnas poliitika- ja majandusdiplomaadina töötav Peeter Pals, kui tõsised on protestiva rahva ja venemeelse valitsuse kokkupõrked.

Ning Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse juht Peeter Luikmel arutles selle üle, millest bitcoini väärtuse kasv õieti kõneleb.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto autor: Liis Treimann

Ilmselt mõtleb keskkonnaamet Eesti Energia erikontrolli raportis sisalduvaid rikkumisi menetledes ka sellele, mida näiteks Auvere jaama töö peatamine endaga kaasa tooks, usub energeetika teemasid kattev ajakirjanik Kristjan Pruul.

Nimelt tähendaks see Eesti Energia tütarfirma Enefit Poweri pankrotiteele minekut ning Eesti energiakindluse ohtusattumist, ütles Pruul raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“.

„Ma ei tea, et keskkonnaamet väga tahaks kelleltki põlevkivisektoris lube ära võtta,“ märkis Pruul. Ta viitas Kiviõli Keemiatööstusele, kellele amet tuli koos kliimaministeeriumiga keskkonnanõuete täitmise osas samuti vastu, sest vastasel korral terendanuks rohkem kui poolele tuhandele inimesele töökaotus.

Samas nentis ajakirjanik, et riikliku energiafirma rikkumistest kumab läbi juhtumust ja see annab keskkonnaametile põhjust olla trahvide kirjutamisel karm. Pruul leiab, et oma seni üpris pehme lähenemisega on keskkonnaamet mõneti niisugusi rikkumisi ise soodustanud.

Intervjuus sai ühtlasi lahti räägitud see, mida erikontrolli raport siis Eesti Energiale ikkagi ette heidab ning mida esitatud süüdistused tähendavad.

Saate teises pooles arutleti Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhi, uuest aastast Euroopa Liidu välisministri Kaja Kallase meeskonnaga liituva Indrek Kannikuga selle üle, mida oodata seitsmelt nädalalt, mis lahutab meid Donald Trumpi ametisse asumisest. Jalgpalliklubi FC Flora president Pelle Pohlak andis aga aru, miks otsustati klubi peatreeneriks palgata Ukrainas toimuva sõja suhtes ambivalentseid mõttelõngasid veeretav Konstantin Vassiljev.

Saate tegid Indrek Lepik, Neeme Korv ja Karl-Eduard Salumäe.
Fotol Auvere elektrijaam, autor Andras Kralla.

Narvas on sündinud võimuliit, millega Mihhail Stalnuhhini juhitud poliitilised jõud on taas pukis. Endise keskerakondlase tõusu taga on sotside juhatuse liige Katri Raik, kes on suure tõenäosusega peagi Narva linnapea.

"Isiklike ambitsioonide realiseerimiseks reeta Eesti Vabariik. Põhimõtteliselt reeta. No ma ei tea… mida me veel tahame, Viktor Kingisepa saatus on kerge selle kõrval," ei hoidnud "Äripäeva arvamusliidri" saates tagasi end Indrek Tarand, kes oli 31 aastat tagasi Ida-Virumaal valitsuse erisaadik – ülesandeks hoida ära kohalike venelaste separatismi.

"Nii Pühtitsa igumeenja kui ka Katri Raik võivad ju Stockholmi sündroomi mõjul olla patriarh Kirilli ja Russki Miri pantvangid, aga ükski normaalne Eesti kodanik seda ei luba. Seda ei saa endale lubada ei Eesti 200 ega ka sotsiaaldemokraadid," lisas Tarand.

Tema sõnul ei võta kõike piisavalt tõsiselt ka eelmainitud parteide osalusega võimuliit Toompeal: "Ma olen pisut morjendatud, et ka valitsuse tasandil ilmselgelt ei saada praegu probleemi suurusest aru.“

Milles täpselt probleem seisneb ja mis saab edasi, Tarand saates selgitab.

Saate teises osa räägib aga lennundusekspert Allan Nõmmik, miks läks Nordica pankrotti ja kuidas üldse pidanuks Eesti riik rahvuslikku lennufirmat juhtima.

"Logistikas on väga oluline, et inimesed, kes töötavad valdkonnas, pole üksnes hariduse ja kogemusega, vaid ka tunnevad inimesi," ütles Nõmmik.

Saates kirjeldab ta suuri juhtimisvigasid nii ettevõtte kui ka riigi tasandil ning selgitab, mida terendab Eestile kõige valguses tulevik.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Fotol: Katri Raik. Foto autor: Liis Treimann

Nii Euroopa Liit kui ka Ameerika Ühendriigid valisid endale uue poliitilise võimu, ehkki väga erinevatel alustel. Kui Washingtonis tekitavad otsused üha suuremat hämmingut, siis Brüsselis on valikud märksa konventsionaalsemad, nende seas ka euroliidu välispoliitikajuht Kaja Kallas.

„Kaja Kallas ja Ursula von der Leyen uues Euroopa Komisjonis saavad aru, et see aeg on möödas, mil Euroopa tervikuna või riigid eraldi võiksid rahus olla Ühendriikide laia selja taga. See aeg ei tule enam kunagi tagasi," rääkis seekordses "Äripäeva arvamusliidri" saates riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson.

Nimelt on pärast Donald Trumpi valimisvõitu üsna segane, milliseks kujunevad USA ja ELi omavahelised suhted, rääkimata kõigest muust.

Trumpi valikud oma uude administratsiooni tekitasid veel nädala alguses teatavat kergendust, kui välisministri ametisse nomineeriti Florida senaator Marco Rubio. Seevastu nädala teises pooles oli selge, et administratsiooni hakkavad kuuluma isegi USA praegust poliitilist maastikku silmas pidades tõelised ekstsentrikud – juhul kui vabariiklaste enamusega Kongress seda ei takista.

Delfi poliitikaajakirjanik Herman Kelomees ei usu, et rahvasaadikud Trumpile kätt ette paneks. „Kui me hakkame lootma sellele, et Kongressis on piisavalt palju mõistust, siis selle aluseks saab olla ainult amneesia Trumpi eelmise ametiaja suhtes. Vabariiklased on vägagi võimelised oma presidendi taha joonduma.“

Mis puudutab finantsturge ja globaalset kaubandust, siis ehkki turud rallivad praegu pea püstloodis ülessse, usub Redgate Capitali investeerimisjuht Peeter Koppel, et Euroopa neil valimistel selgelt kaotas.

„Me tahaks ju kangesti Ameerikasse müüa, aga eurooplased saavad kaitsetollid peale olukorras, kus majandusel pole konkurentsivõimega niikuinii juba mõnda aega eriti pistmist," ütles Koppel.

Saates räägivad Mihkelson, Kelomees ja Koppel täpsemalt, milliseks need suhted kujunevad ja mida võib tuua tulevik.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto autor: Reuters/Scanpix

Donald Trump on taas USA president. Ehkki isikuna on ta tülgastav, ei pruugi tema poliitika olla ei Eestile ega Euroopale tervikuna teab mis halb, usub "Äripäeva arvamusliidri" ajutrust.

“Kui otsida positiivset, siis on vana tõde, et innovatsioon sünnib ikkagi siis, kui on jama majas," selgitas saates Äripäeva investeerimisvaldkonna juht Juhan Lang.

Äripäeva peadirektor Igor Rõtov tunnistas, et ta on Euroopa suhtes küll pessimistlikum kui Lang, ent kui vaadata asja kitsamalt Eesti ettevõtja pilgu läbi, võiks Atlandi tagant paista ka võimalusi. “Trumpi lubatud tollid on nii või teisiti juba eksisteerinud. Üks tee on USAsse mitte kaupu vedada, vaid investeerida.”

Rääkides kaitsetollidest, lausus ka Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, et kui ebaausalt mängivat Hiinat karistatakse, tulebki talle koht kätte näidata.

Vahetult suurim küsimus on aga mõistagi Trumpi Vene-poliitika, mis võib hõlmata endast mingit sort diili Ukraina üle. Saatekollektiiv arutles eri stsenaariumide üle, ent saatejuht Indrek Lepik rõhutas, et uut olukorda ei saa võrrelda ideaaliga, vaid ikkagi viimaste aastate kogemusega.

"Kui ma vaatan Joe Bidenit ja tema julgeolekunõunikut Jake Sullivani, siis ma ei vala pisaraid, et nemad ei vastuta enam Ameerika Ukraina-poliitika eest," ütles Lepik, kelle hinnangul on teinud Washington praegu ikkagi täpselt nii vähe kui võimalik, et aidata Ukrainal seda sõda võita.

Emotsioone ja hüpoteese on kolmapäeva hommikust olnud palju, ent Langi sõnul tuleks ka Euroopa perspektiivist vaadata, mida arvavad kõige targemad: "Kui me küsime maailma kõige targemalt ja informeeritumalt arvamusliidrilt, härra turult, siis seesama Euroopa haige mees Saksamaa ei tee teist nägugi Trumpi tagasivalimise peale. Aasta algusest on aktsiaindeks DAX kallinenud üle 15 protsendi, nädalaga veel poolteist juurde visanud. Saksa börsile investeerijad pole selle näogagi, et tahaksid kapituleeruda."

Mis täpselt Trumpi tagasivalimine endaga kaasa toob ja kuidas peaks Eesti käituma, saatekollektiiv arutas ja sõnastas.

Saatejuht on Indrek Lepik.

Fotol: börsikaupleja Wall Streetil. Foto autor: AFP/Scanpix

Ettevõtjad, kellele võib Donald Trump sümpatiseerida oma maksupoliitiliste ideedega, ei tohiks unustada, et majandus ja ettevõtlus toetuvad õigusriigile, millest vabariiklaste presidendikandidaat lugu ei pea, ütles Toronto ülikooli professor, ajaloolane ja politoloog Andres Kasekamp Äripäeva raadios.

Kasekamp rääkis saates “Äripäeva arvamusliider”, et USA seekordsete presidendivalimiste üks eripära on suurärimeeste vahetu sekkumine kampaaniasse. Tema sõnul on suurettevõtjad seni mõjutanud valimisi pigem kaudselt, läbi kandidaatidele suunatud toetuste. Seekord on aga infotehnoloogiaettevõtja, Tesla ja SpaceXi juht Elon Musk esinenud Trumpiga koos laval ja sekkunud avalikku debatti, kasutades talle kuuluva sotsiaalmeediakanalit X (endine Twitter).

“Varem pole ärimehed USA poliitikas sellises rollis olnud. Muski võib nimetada oligarhiks, rikkuriks, kes püüab üheselt poliitikat mõjutada ja ta loodab saada ka mingi positsiooni Trumpi tulevases valitsuses,” ütles Kasekamp. 

Tema sõnul kurb näha ärimehi toetamas kandidaati, kes ei pea lugu õigusriigist – kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud, nimetanud oponente sisevaenlaseks ja lubanud nendega arved klaarida. Kasekamp leiab, et see on lühinägelik, sest ka äri toetub lõppeks õigusriigile.

Jeff Bezos peatas Washington Posti omanikuna väljaande traditsioonilise valimiseelistuse juhtkirja, soovides Kasekampi hinnangul mitte riskida sellega, et Trump maksaks presidendiks saades kätte Bezose firmadele.

Pikki aastaid USA poliitikat jälginud Toronto ülikooli professor tõi kampaaniast kokkuvõtet tehes esile ka tõsiasja, seekord ei paista makromajanduse soodsal seisul olevat varasemat mõju valimistulemusega. “Üks näitaja, mis mõjutab, on hinnatõus, mida inimesed tajuvad toidupoodi minnes; teisi näitajaid inflatsiooni kõrval on raskem tajuda ja ka hinnatõus on tilu-lilu näiteks Eestiga võrreldes,” rääkis Kasekamp.

Foto: Elon Musk esinemas New Yorgis kampaaniaüritusel.
AP/Scanpix

Sotsiaaldemokraadid ei taha kõigilt nn kolmandate riikide kodanikelt valimisõigust ära võtta ning esitasid palju kära tekitanud alternatiivse ettepaneku. Ent ka sotsid tõdevad, et ühiskondlik tellimus Putini-meelsed valimistelt eemale tõrjuda on selgesti olemas ja täiesti arusaadav. Küsimus on selle tegemise viisis.

„Valdav osa parlamendis esindatud poliitilistest jõududest on minu hinnangul läbimõtlematult ja ühiskondliku hurraa pealt tegemas suurt viga, nõudes tegelikult väga suure ühiskonnagrupi ilmajätmist ühest demokraatlikust põhiõigusest, mille mõju Eesti riigile võib olla positiivse asemel negatiivne,“ ütles raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“ Tallinna linnapea ja sotside aseesimees Jevgeni Ossinovski.

Ossinovski kinnitusel ta ei arvagi, et tema koduerakonna ettepanek kehtestada kolmandate riikide kodanikele valimistele registreerumise tingimus ning nõuda selle käigus ka Venemaa agressorriigiks tunnistamist on geniaalne ega kuulu kritiseerimisele. Selle puuduste üle tulekski konstruktiivselt arutleda, ent plaanile osaks saanud valju kriitikaga ta ei nõustu.

„Meie pakume viisi, mis ei võta kelleltki automaatselt valimisõigust ära ega tekita negatiivset tunnet neis mittekodanikes, kes on meiega koos ja lojaalsed,“ selgitas Ossinovski.

Saate teises pooles kuuleb Toronto ülikooli professorit Andres Kasekampi rääkimas USA seekordsete presidendivalimiste eripärast: suurärimeeste, nagu Elon Musk ja Jeff Bezos, vahetust sekkumisest kampaaniasse. Kasekampi sõnul on rikkurid varem andnud panuse annetuste kaudu, aga midagi sellist, nagu Muski soov teha ühest kandidaadist – Donald Trumpist – president ja mõjutada tulevase administratsiooni poliitikat, pole varem nähtud.

„See, mis 1994. aastal võis tunduda okei, ei ole seda enam 2024. aastal,“ ütleb saates kaubandus-tööstuskoja teenuste direktor Piret Potisepp. Tema Äripäevas ilmunud ning tuhandete lugejate tähelepanu pälvinud artiklist selgus, et meil on ettevõtteid, kes annavad värbamisfirmadele töötajate leidmisel eeltingimuseks mitte kvalifikatsiooni ja kogemuse, vaid vanuse ja soo. Potisepp peab kummaliseks, et osa ettevõtjaid ei pea ilmset diskrimineerimist töösuhetes üldse diskrimineerimiseks, vaid tingimuste seadmiseks.

Saate tegid Neeme Korv ja Karl-Eduard Salumäe.

Foto autor: DPA/Scanpix

Moldova hoidis üle noatera oma Euroopa Liidu suunalist kurssi, kuid laupäeval võib sellest lõplikult ära pöörata Gruusia. Jõud, mille vastu kumbki võitleb, on Kreml.

"Vene propaganda vastu ühe-kahemiljoniline riik sama jõu ja materjaliga mitte kunagi ei saa," rõhutas aga "Äripäeva arvamusliidri" saates kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.

Kreml kulutas kümneid kui mitte sadu miljoneid eurosid, et Moldova suunaks oma kursi taas itta, ning Gruusiaga on venelaste plaan veel palju põhimõttelisem.

Rebase sõnul ei maksa aga veel meelt heita, sest grusiine-moldovlasi aitaks see, mis on aidanud ka eestlaseid. "Moldova suurim nõrkus pole välisrünnak, vaid sisemise tugevuse küsimus ehk baasnarratiiv."

Saates rääkis Rebane, kuidas saab Euroopa end Venemaa vastu psühholoogiliselt kaitsta ja lõpetuseks ka sellest, mida tõotavad novembrikuised USA valimised.

Saate teises pooles hoiatas filmikriitik Andrei Liimets kinomonopoli eest, mis koos monopolidega muudeski sfäärides sätib üha enam Eesti ühiskonda Margus Linnamäe huvide järgi.

Ning tehnikaajakirjanik Henrik Roonemaa mõtiskles selle üle, kas ja mil määral oleks tarvis piirata nutiseadmete kasutamist koolis.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto autor: Reuters/Scanpix

5. novembri valimiste eel on seis endiselt 50 : 50, kas võidab Kamala Harris või Donald Trump.

Kui Harrise võidu korral oleks raputusi esialgu vähem, kuivõrd Demokraatliku Partei üldine joon kehtib ju praegugi Joe Bideni all, siis Trumpi triumf, pidades silmas üht tema peamist lubadust kehtestada kõigile riikidele lausalised imporditollid, muudaks kurssi juba selgelt ja järsult.

“Kui selline asi [nagu Trumpi lubatud tariifid] peaks juhtuma, hakkab toimuma USA majanduse tohutu suuruse tõttu üle maailma kaubanduse ümberpaiknemine,” selgitas "Äripäeva arvamusliidri" saates Eesti suursaadik Washingtonis Kristjan Prikk.

“Väga tõenäoliselt hakkab Hiinast märkimisväärselt kaupa liikuma Euroopa turule. Mingiks hetkeks Euroopas teatavate kaubaartiklite hinnad tulevad konkurentsi tõttu alla, aga pikemas perspektiivis tähendab see, et senised tootjad ja kaubamärgid satuvad surve alla, kus nad ellu ei jää," selgitas Prikk.

Kui tõenäoline see stsenaarium on, Prikk saates ka lähemalt selgitab. Samuti tuleb juttu välispoliitika rollist valimiskampaanias ning kas ja kuidas valimiste tõttu sõda Ukrainas muutub.

Saate teises pooles avab Eesti Ekspressi poliitikaajakirjanik Urmas Jaagant kohaliku poliitika kuluaarides toimuvat. Nimelt on sahistatakse siit ja sealt, et Isamaa võib püüda lähemal ajal ka Toompeal võimule pääseda. Saates selgitab Jaagant, palju on sel jutul tõepõhja all.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Fotol: Donald Trump. Foto autor: Reuters/Scanpix

Eestis tehakse üha rohkem proovipuurimisi, et saada aru, kui palju ja mis koosluses on Virumaa all fosforiiti. Kui läheb õnneks, võiks olla see ju kogu rahva põlvkondadeülese rikkuse allikaks.

Rutt Hints TTÜ geoloogia instituudist tõmbab aga esimese hooga tuure veidi maha. "Me räägime suhteliselt madala kvaliteediga toormest, mille väärindamine on keeruline – juhul kui tahaksime sealt võtta välja lisaks ka haruldasi muldmetalle," selgitas Hints "Äripäeva arvamusliidri" saates.

Samas ütleb ta, et see pilt saab uurimise käigus märksa selgemaks, ehkki ta usub, et on naiivne unistada, justkui võiks kõigel sellel olla Eestile samasugune mõju nagu Norrale pool sajandit tagasi, kui Põhjamerest kõvasti naftat leiti.

Hints selgitab saates, miks ja kuidas maapõueuuringuid tuleb teha, kuidas maandada sotsiaalseid pingeid ning milline on ajaline perspektiiv, et see kõik miljarditesse ulatuvat kasu hakkaks tooma.

Saate teises pooles avab Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk avaliku sektori "puhkusteskandaali" telgitaguseid ning arutleb selle üle, kuidas üldse mõõta tööd, mitte tööl istutud tunde.

Ning Äripäeva börsitoimetuse värske juht Jaan Martin Raik selgitab, kuidas investeerida nõnda, et tootlust oleks ka keerulistel aegadel.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Fotol: Ida-Virumaa kaevandustest räsitud maastik. Foto autor: Erik Prozes