Äripäeva arvamusliider

Valitsuse energeetikakava lendas ootamatult ja suure pauguga sel neljapäeval vastu taevast. On selge, et üks osa sellest oli üledimensioneeritud.

"Mulle ütles aasta tagasi üks keskkonnaministeeriumi ametnik, et pole mingit mõtet teeselda, nagu me oskaks öelda, milline on seitsme aasta pärast elektri hind," selgitas "Äripäeva arvamusliidri" saates Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul. "Aasta hiljem püütakse aga meeleheitlikult teeselda, et me teame, milline on seitsme aasta pärast elektri hind."

Meretuuleparkidele mõeldud miljardeid esialgu ei tule ning seda lihtsal põhjusel, et kui keegi ka need valmis ehitaks, pole näha, kuhu see energia kõik pista.

"Tarbimist on vaja juurde rohkemgi kui tootmist," ütles Pruul.

Delfi Meedia uuriva toimetuse juht, politoloogia ja energeetika taustaga Erik Moora selgitas aga, et suures plaanis on pilt ikkagi endine. Euroopas on konsensus, kuidas uut energiasüsteemi välja ehitada ning taasuvenergeetikal on selles kandev osa.

Omaette probleem on Moora sõnul poliitiline element. Esmalt Reformierakonnale.

"Reformierakonna majanduslikult tugeva ja kompetentse juhtimise kuvand on ammugi, aga nüüd ka selles asjas pihta saanud," ütles Moora. Samas rõhutas ta, et oma panuse – lisaks äriliselt huvitatud osapooltele – on andnud tohuvabohusse ka sotsid.

"Sotsiaaldemokraatidele on see [meretuuleparkide] teema olnud täielik a ja o," rõhutas Moora.

Saates tuli juttu, mis nüüd juhtus ja juhtuma hakkab. Ning kas ja kes sellest kõigest võidab.

Saate teises pooles rääkis ajaloolane Kaarel Piirimäe, miks pöörab USA isolatsionismi ning mis on selle ajaloolised põhjused.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto autor: Liis Treimann

Donald Trumpi ja Vladimir Putini omavaheline telefonikõne ja planeeritav tippkohtumine tõstatas taas perspektiivi, et Ukraina sõda lahendatakse üle eurooplaste peade. Washingtoni plaan on veel ebaselge, käsikäes käivad nii piits kui ka präänik.

"Minu meelest pole need toimivad taktikad, aga see on parem kui see, mis oli varem," ütles saates julgeolekuekspert Rainer Saks. "Enne toimus kogu aeg mingi heietamine ja halamine, see ka ei aita, vaid motiveeris Venemaad sõda jätkama."

Ehkki Saksa sõnul on praegu sõja lõppu raske näha, usub ta, et Venemaa sõjaline võimekus ja seekaudu soov Euroopat laiemalt ohustada on lahingutegevuse ja suurte kaotuste tõttu piisavalt väike, et seepärast und mitte kaotada.

Majandusasjatundja Raivo Vare on aga kindel, et üle Euroopa pea USA seda asja kindlasti ajada tahab. Kuid tema sõnul pole selge, kas Ühendriigid ja Venemaa ise saavad aru, mida kumbki pool päriselt taotleb.

„Relvarahu võib tekkida päris kiiresti, aga sealt edasi minnakse mitmekuuliste läbirääkimistega," prognoosis saates Vare.

Saate teises pooles selgitas Sirbi peatoimetaja ja erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aseesimees Kaarel Tarand, miks poliitiliste konkurentide soov taas kriminaalkaristuse saanud Keskerakonnalt riigipoolset rahastust ära võtta on oportunistlik ning mis lahendaks tegelikult stagneerunud parteimaastiku mured.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto autor: AP/Scanpix

"Äripäeva arvamusliidri" juubelisaade lahkas igavikulist teemat: miks ei saa Eestisse midagi ehitada, miks kõigele vastu võideldakse?

Võiks ju arvata, et kui poliitiline kultuur on paranenud ja kohalikele üha rohkem selgitatakse, mis ja miks toimub, oleks projektide elluviimine kergem, mitte raskem.

"Ma arvan, et see ei pruugi sugugi nii olla," ütleb aga suhtekorraldaja Põim Kama, kes veab Kagu-Eestis – seal, kus kõige vastu võitlemine justkui kõige suurem on – kohalikel teemadel vestlusringe.

Kama sõnul on probleem äraspidine: rahvakoosolekud, kus aina selgitatakse ja põhjendatakse, üksnes kasvatavad umbusku.

"Mida rohkem uuringuid, infot, fakte, teiste riikide lugusid, uusi kõneisikuid esitame, seda suurem on inimestel tunne, et me ei saa kõigest aru, midagi jääb varjatuks – "miks nad nii palju vaeva näevad, et seda ideed meile maha müüa?" – ehk seda rohkem jätab see kommunikeerijast mulje, et ta ise pole veendunud selles, et plaan on hea."

On aga olemas viise, kuidas päriselt oma sõnum kohale viia. Ja sellele on ka vastus, miks just Kagu-Eestis kõigele nii vastu ollakse. Saates Põim Kama sellest rääkisiki.

Saate teises pooles selgitas Microsoft Eesti juht Tanel Erm, miks ta pole nõus nende ettevõtjatega, kes töötajaid tagasi kontorisse kihutavad.

Ning poliitikaajakirjanik Herman Kelomees rääkis, kuidas üldse ajada Ameerika Ühendriikidega asju nii, et midagi saab tehtud, aga samal ajal ei tee enda südametunnistusega liigselt kompromisse.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto autor: Raul Mee

Nädala pärast toimub kaua oodatud desünkroniseerimine. Kliimaminister lubab, et varustuskindlus on tagatud, ent tööandjate sõnul on see vaid pool rehkendusest.

"Eestis pole vastutajat, kes vastutaks elektri lõpphinna konkurentsivõime või taskukohasuse eest," kritiseeris "Äripäeva arvamusliidri" saates tööandjate keskliidu juht, endine Eesti Energia tegevjuht Hando Sutter.

"Soomes on see vastutus selgelt põhivõrguettevõttel Fingrid," selgitas Sutter, kelle sõnul on just konkurentsivõimelise hinnaga varustuskindlus vajalik.

"Soome elektri lõpphind on tööstusele peaaegu kaks korda odavam kui Eestis. Kusjuures Eestis läheb see kallimaks, Soomes odavamaks," lisas ta.

Saates selgitab Sutter, mida ootab desünkroniseerimiselt, kuidas peaks liikuma elektrifitseerimist toetav aktsiisipoliitika ja kui hästi toimib valitsuse ja ettevõtjate koostöö energeetika vallas.

Saate teises osas räägib tehisintellekti konsultant Indrek Seppo, kuidas mõista turge raputanud hiinlaste DeepSeeki esiletõusu. Ning politoloog Tõnis Saarts arutleb, kas 21. sajand on tõepoolest rahvuskonservatiivide päralt.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Fotol: Hando Sutter. Foto autor: Liis Treimann

"Äripäeva arvamusliider" keskendus sel nädalal Donald Trumpi teisele ametiajale. Trumpist sai esmaspäeval taas president, kuid tema ametissevannutamist jäi varjutama suurrahastaja Elon Muski žest.

Saate esimeses pooles selgitas Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse juht Peeter Luikmel, mida toovad kaasa Trumpi tollitariifid, milliseks kujuneb maailmamajanduse uus ajastu ja mis rolli mängib selles kõiges tehisintellekt.

Teises pooles rääkis aga semiootikaprofessor Daniele Monticelli fašistlikest sümbolitest, millest kurikuulsaim ehk nn natsitervitus paistis lendavat esmaspäeval ka otse-eetrisse, kui Elon Musk mitmel korral sellega Trumpi toetajaid tervitas. Saatejuht Indrek Lepik arutas Monticelliga, kuidas neisse sümboleisse ja žestidesse suhtuda, kui neid kasutatakse justkui süütu trollimisena.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja Indrek Lepik.

Fotol: Elon Musk Trumpi ametissevannutamisel. Foto autor: AFP/Scanpix

Donald Trump vannutatakse esmaspäeval USA presidendiks. Pöördunud pole üksnes Ühendriikide poliitika, vaid ka ärieliit.

"20 aastat tagasi sündinud tehnoloogiafirmad on saanud nii suureks, et nende jaoks on see vältimatu," selgitas "Äripäeva arvamusliidri" saates meedia- ja turundusasjatundja Tarmo Virki. See vältimatu osa on häbitu lipitsemine Trumpi ees – Jeff Bezos, Mark Zuckerberg, rääkimata Elon Muskist.

"See näitab, et tehnoloogiasektor on vanaks saanud. Mõnikümmend aastat tagasi olid presidentide toetajate seas naftahiidude juhid ja kinnisvaramagnaadid," ütles Virki.

Saates tuli juttu, kuidas reageerivad kultuurimuutusele nende ettevõtete – Facebook, Amazon jt – reatöötajad, kelle seas on seni domineerinud pigem progressiivsem ilmavaade.

Saate teises pooles arutles saatejuht Indrek Lepik Õhtulehe peatoimetaja ja juhatuse esimehe kt Martin Šmutoviga selle üle, et Postimees võttis ajakirjanikuna tööle Isamaa parteipiletiga mehe, kes mullu andis erakonnale ligi 27 000 eurot.

Ning liiklusekspert ja advokaat Indrek Sirk selgitas, miks on liikluses jälle rohkem surmasid.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Fotol: Facebooki juht Mark Zuckerberg. Foto autor: Reuters/Scanpix

Lennundusettevõtja Ken Koort arvab, et kui ka Eesti pärast muret tunda, siis mitte Air Baltic lendude tühistamise, vaid meie üleüldise kuvandi pärast.

„Ma absoluutselt ei dramatiseeriks üle mõne liini kadumist," ütles Diamond Sky juht Koort "Äripäeva arvamusliidri" saates, kommenteerides Läti lennufirma otsust lennuliine sulgeda ja paljusid lende ära jätta.

Koorti sõnul käivad sedasorti tõrked lihtsalt lennunduse juurde. Märksa rohkem on ta aga mures selle pärast, et Eesti pole suutnud strateegiliselt siia reisimist soodustada – ei maineliselt ega ka logistiliselt.

„Kaunasest käib neli rahvusvahelist liini päevas, meil on arenguruumi kindlasti. Pärnust ei saa siiamaani kuskile,“ selgitas Koort. Saates andis ta oma eduvalemi, kuidas umbtee-staatusest lahti saada.

Saate teises pooles selgitas Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu, miks päriselt Euroopas gaas kallimaks läks ja kas selle üle on tarvis ka muret tunda.

Ning Delfi poliitikaajakirjanik Herman Kelomees rääkis, mis mees on USA uus suursaadik Roman Pipko ja kuidas täpselt hakkab ta ellu viima Donald Trumpi ja Marco Rubio välispoliitikat.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto autor: IMAGO/Scanpix

Aasta esimene "Äripäeva arvamusliider" tõi stuudiosse Äripäeva peadirektori, peatoimetaja ja investeerimisvaldkonna juhi, kes sõnastasid oma prognoosid alanud aastaks.

"Esimese kvartali järel näeme väga kurbi numbreid," alustas Äripäeva peadirektor Igor Rõtov. "Maksud tõusevad ja ma ei usu, et euribori langus kinnisvaruturu õhku tõstab. Ei usu ka ekspordinumbrite kiiresse paranemisse. Langeb väga tugevalt sisetarbimine — juba näeme, et ta polegi kuhugi tõusnud —, külmub autode müük."

Siiski on Rõtov positiivne, sest suvi ja sügis toovad kiire kasvu, mis teeb kokkuvõtteks 2025. aasta majanduskasvuks 2 protsenti.

"Kuskil suvel läheb rõõmsaks, harjume uue keskkonnaga ära, välisturud paranevad ja intressimäärad langevad veelgi ning me näeme aasta viimastel kuudel väga jõulist kasvu."

Üpris optimistlikud on ka peatoimetaja Meelis Mandel ja investeerimisvaldkonna juht Juhan Lang, ehkki maksutõus ja palgakasvust kiirem inflatsioon on nende silmis miinusmärgiga areng.

„Aga aasta lõpuks me ei räägi enam Leedu imest. Pole lihtsalt põhjust, sest me oleme ise paremas seisus," sedastas Mandel.

Langi sõnul on makronäitajaist veelgi olulisem subjektiivne hinnang. „Kõige olulisem on see, mida tunnetab inimene ise. Kedagi ei huvita ilmselt, milline on keskmine tööpuudus või euribor, vaid see, kuidas neil endil läheb.“

Koos saatejuht Indrek Lepikuga prognoosis stuudiotiim alanud aasta väljavaateid ja väljakutseid Eesti majandusele, samuti globaalseid perspektiive, nende seas sõja kulgu Ukrainas ja suuriikide börse.

Saates kõlas nii ennustusi Vene riigirahanduse väljavaadetele kui ka suuremate börsiindeksite ja tehnoloogiaktsiate hinnasihte. Seejuures usub Meelis Mandel, et euribor jõuab tasemele, mida prognoosivad praegu vähesed.

Fotol: Meelis Mandel ja Igor Rõtov. Foto autor: Liis Treimann

Kunstiakadeemia otsus lõpetada koostöö Iisraeli partnerülikooliga on musternäide läbikukkunud kommunikatsioonist, nentis selle nädala "Äripäeva arvamusliider".

"Kas oleks saanud seda kõike ära hoida? Siis oleks tulnud see otsus jätta tegemata," ütles saates kommunikatsiooniekspert, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras.

Tema sõnul on mõeldamatu, et ülikool saanuks seda teemat lahendada üksnes "tehnilisena", nagu seda kirjeldas nädala jooksul kommentaaris rektor Mart Kalm. Laiem ühiskondlik arutelu jättis aga peagi konkreetse juhtumi selja taha ja laskus sügavatesse kaevikutesse, kust enam väljuda polnud võimalik.

"Kui me toome käiku sõnad nagu genotsiid või antisemiit, siis peale seda on väga raske oodata, et toimuks veel tasakaalustatud arutelu," nentis Arras.

Mida sellest kõigest järeldada ja õppida, saates juttu tuligi.

Saate teises pooles selgitas Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, mida oodata uuelt aastalt majanduses. Ja investor Lev Dolgatsjov pakkus sama perspektiivi turgude kohta.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Järgmine "Äripäeva arvamusliider" on eetris juba uuel aastal 3. jaanuaril.

Fotol: EKA rektor Mart Kalm. Foto autor: Liis Treimann

Kliimaseadus jääb veel mõneks ajaks üksnes eelnõuks, sest ei valitsuse sees ega ka suhtluses ettevõtjatega pole üksmeelt, kuidas kaitsta keskkonda nõnda, et oleks võimalik ka seejuures rikkust luua.

"Kui me ütleme näiteks põllumehele, et ära kasuta rohkem väetist, siis see pole ju tegelikult põllumehe probleem, vaid meie oma, kes me ei saa enam ühel hetkel kodumaist või Euroopa Liidus kasvatatud toodet," ütles "Äripäeva arvamusliidri" saates tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo.

Ta kinnitab, et asi pole üldse selles, nagu ei usuks ettevõtjad kliimamuutusse või tööstuse osaliselt kahjulikku kõrvalmõjusse. Probleem seisneb selles, kui regulatsioon nõuab midagi, mida olemasoleva tehnoloogiaga pole võimalik ära lahendada.

"Selge on see, et midagi tuleb teha ja ettevõtjatena me ka tahame teha. Aga ühiskonnal on õigus teada saada, mida see kaasa toob," rõhutas Realo.

Saate teises pooles rääkis majandus- ja transiidiekspert ning geopoliitika asjatundja Raivo Vare, mida toob kaasa mässuliste võit Süüria kodusõjas Euroopale ja Venemaale.

Ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni sihtasutuse välisinvesteeringute juht Joonas Vänto selgitas, mida tõi kodumajandusse lõppev aasta ja mida prognoositakse järgmiseks.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto autor: Liis Treimann