Äripäeva arvamusliider

Urmas Sõõrumaa meenutab, et kui esimeste Eesti ettevõtjate väärtuseks hinnati sada miljonit, nähti neid avalikkuse poolt kui pahalasi. „ Miljardimehed sedalaadi pahameelt ja kadedust ei ole saanud,“ ütles Sõõrumaa.

Saates „Äripäeva arvamusliider“ räägime ettevõtja ja Rikaste TOPi paikse asuka Urmas Sõõrumaaga rikkusest ja rikastest. „Mul on uhke tunne, et meil on miljardärid, olgu neid rohkem,“ nentis ettevõtja. Ta sõnas, et tal endalgi on olnud ambitsioone miljard kokku saada. Neist on ta nüüd loobunud, aga ütleb, et rikkusel on oma võlu.

„See ikka annab enesekindlust, kui kontol on raha, aga liiga palju vaba raha ma jälle pelgan,“ sõnas Sõõrumaa ja lisas, et vaba raha paneb teda lolluseid tegema ja ostlema. Šoppab Sõõrumaa ostes ärisid ning vahendite olemasolul kipub ta neid asjatult kokku ostma. Ta meenutab, et karjääris on olnud ka ajad, kui kallid villad ja autod tundusid vajalikena. „Ma olen isegi ühe lennuki omanik, aga täna on ta kiviks kaelas. Tahaks maha müüa. Eesti üks paremaid lennukeid,“ rääkis Sõõrumaa.

Kuigi politoloogi Tõnis Saartsi hinnangul pole erakondade üles seatud Tallinna valimisnimekirjades suuri üllatusi, väärib tähelepanu siiski nii mõnigi aspekt.

Näiteks tekitas Saartsil veidi küsitavusi Parempoolsete nimekiri, kuna seal on tuntud nimesid suhteliselt vähe. “Tundub, et nad lähevad välja päris paljudes omavalitsustes, isegi rohkemates kui mõned vanad erakonnad,“ rääkis Saarts.

Reformierakonna puhul on Saartsi sõnul küsitav või isegi veidike piinlik et peaministripartei pole suutnud 20 aastaga pealinna üles ehitada tugevat munitsipaalpoliitikute kaadrit.

Ajakirjandus, inimese loodud kontrollitud sisu, oli, on ja jääb ülioluliseks, tehisaru ajastu esitab meediaärile uue suure väljakutse, rääkis aasta lõpus Ekspress Grupi juhi kohalt lahkuv Mari-Liis Rüütsalu.

Rüütsalu, kes tuli Ekspress Gruppi juhtima 13 aastat tagasi, on meediaäris näinud nii mõndagi: klikimeedia tõusu ja langust, paberlehtede vaikset hääbumist ning digitellimuste kaudu megakasvuni jõudmist.

Räägime, millised on meediaäri ajas teisenenud tululiigid, kuidas peab ettevõte kohanema kiiresti muutuvas keskkonnas, sellestki, millised omadustega peaks olema hea meediamaja juht, ja milline peaks olema tema suhe ajakirjanikega. 

Pildil Urmas Sõõrumaa, autor Andras Kralla

Lõppenud nädalal kohtusid Shanghai organisatsiooni võtmeriikide ehk Hiina, Venemaa ja India liidrid. Euroopa jaoks on otsustav lüli sellest kolmikust India.

Kaitseuuringute keskuse nooremteadur Toomas Hanso ütleb kolmiku dünaamikat kirjeldades, et Hiina ja Venemaa vahel on suhted tugevad, samuti Venemaa ja India vahel. Aga paksu verd on suhetes India ja Hiina vahel.

„India ja Hiina vaidlevad omavahel üle 125 000 ruutkilomeetrise ala üle, see on kolm korda suurem kui Eesti,“ nentis Hanso ja tõi välja, et kahe riigi vahel on palju probleeme ning nende vahel ei lenda senini ka otselende.

„Euroopa saab pakkuda Indiale alternatiivi, et ta ei peaks sõltuma Hiinast ega Venemaast,“ kirjeldas Hanso.

Teisalt pole Indiale asu andnud ka USA, kelle suhted India suunas on olnud kaootilised. Hanso avaldabki lootust, et Euroopa saaks olla Indiale stabiilseks partneriks, sest võimalik kolmiktelg valmistaks probleeme meie julgeolekuhuvidele.

„Me ei peaks neid kolme suurt kokku suruma,” ütleb Hanso Hiina, Venemaa ja India kohta.

Reservkolonelist riigikogu liige, Eesti 200 poliitik Peeter Taliga räägime riigikontrolli viimasest auditist. Sellest selgus, et kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ei käi hüpetega kasvavast kaitse-eelarvest üle – miljoneid eurosid kantakse üle ekslikult, dokumendid on puudulikud või ei õnnestu neid kätte saada. Intervjuus sai Peeter Taliga ühtlasi arutletud, kes vastutab ja kuivõrd avatud on kaitsevaldkond väljastpoolt tehtava kriitika suhtes.

Reede õhtul kohtub Eesti jalgpallikoondis Itaaliaga. Mängu eel räägime Martin Reimiga, kes 30 aastat tagasi Itaalia rahvuskoondise värava sahisema pani. Räägime, mis meil jalgpallis suursaavutustest seni puudu jääb ja miks on Reimil korvpalli vaadates kade meel.

Saate panid kokku Lauri Leet, Neeme Korv, Karl-Eduard Salumäe ja Eget Velleste.

Pildil India peaminister Narendra Modi, Venemaa president Vladimia Putin ja Hiina president Xi Jinping, allikas: reuters/Scanpix

Uue hooaja esimeses „Äripäeva arvamusliidri“ saates räägitakse Eesti kaootiliseks muutunud maksukeskkonnast, kooliõpilaste tehisaru kasutamise juhtimisest ja sõjahirmust.

„Ma mõtlesin, et mu aju plahvatab,“ ütleb saates jäätmekäitlusfirma Ragn-Sellsi juht ja tööandjate keskliidu volikogu eestseisuse liige Kai Realo, rääkides sellest, kuidas valitsus mängib pärast maksurallit ühtäkki mõttega makse taas vähendada. Niisugune heitlikkus mõjub ettevõtjate kindlustundele laastavalt, rõhutab Realo, ja märgib, et samasugune rapsimine käib Euroopa Liidu korralduste vastuvõtmisega.

Sihtasutuse TI-hüpe tegevjuht Ivo Visak räägib septembri ehk kooliaasta alguse kättejõudmise puhul lähemalt sellest, mismoodi presidendi algatusel ellu kutsutud haridusprogrammiga koolilaste tehisaru kasutamist suunatakse. Muu hulgas saab teada, et õpilaste tarbeks on välja töötatud ChatGPT versioon, mis noori vaimse tervise teemadel nõustama ei hakka ning välistatud on ka vene propaganda esitamine.

Ja viimaks: Eesti inimesed panevad isegi koduremondi sõjahirmu tõttu ootele, aga oma hirmust nad rääkida ei taha, sest niisugust tunnet peetakse reeturlikuks ja argpükslikuks. Nii ütleb Delfi Meedia uuriv ajakirjanik Holger Roonemaa, kes on Eesti Ekspressi sõjahirmu-teemalise artiklite sarja üks autoritest. Vestleme Roonemaaga ajakirjanduse rollist sõjahirmu levimisel ja leevendamisel.

Saate tegid Eget Velleste, Lauri Leet, Neeme Korv ja Karl-Eduard Salumäe.

Fotol on Reformierakonna esimees Kristen Michal ja Eesti 200 juht Kristina Kallas koalitsioonilepingu allkirjastamisel (autor Liis Treimann)

Jalgpalliliit jätkab endisel kursil, aga pealinna poliitikas võib tuua suvi järske pöördeid.

"Mõtle, sulle tuleb külla Eesti edukaim jalgpallur, hästi tore inimene. Ta istub teisel pool lauda, räägib oma plaanidest ja küsib siis, kelle poolt hääletad. Kuidas sa ütled talle, et ei hääleta?"

Just sellise stsenaariumi maalis "Äripäeva arvamusliidri" eetris telemees ja endine jalgpallifunktsionäär Toomas Vara. Ehk kuhu kadusid Ragnar Klavani tagant hääled?

Vara arvab, et Klavani meeskond tõepoolest uskus oma võiduvõimalusse, ent nendib samuti, et küllap oli ka Aivar Pohlak oma võidus kindel. Tõsi, temagi mõistab, et väljaspool üldkogu on seis teine.

"Ta võib ju teha näo, et jalgpallikogukond on tema selja taga, aga tegelikult adub ta seda fooni, saab aru, et midagi on õhus."

Saates tuli Eesti Ekspressi poliitikaajakirjaniku Urmas Jaagantiga juttu sellest, mida toob poliitikasuvi. Ning saate lõpetuseks rääkisid Karl-Eduard Salumäe ja Indrek Lepik sellest, mis muutub "Äripäeva arvamusliidri" saates sügisel.

Fotol Aivar Pohlak, foto autor: Liis Treimann.

Iisraeli mastaapne rünnak Iraani vastu lokustab veelgi enam paigast Lähis-Ida geopoliitilist tasakaalu. Ja mis saab edasi, pole võimalik ajaloo põhjal enam öelda.

"Me näeme, et riigid, mis on mõjunud ähvardavalt, rääkinud sellest, kuidas nende ründamisele on enneolematud tagajärjed – nende jutt on õõnes, seal on palju õhku. Seda õhku lasevad ukrainlased välja Venemaast ja Iisrael Iraanist," nentis saates Lähis-Ida asjatundja Peeter Raudsik, selgitades et Iisrael näeb praegu ajaloolist võimalust "Iraani küsimus" ära lahendada.

Saates selgitas Raudsik, mis võiks saada edasi ning milline on muuhulgas ka majanduslik mõju Euroopale.

Teises saatepooles rääkis kinnisvarafirmade liidu juhatuse liige Tõnu Toompark, miks ei nõustu hüpoteesiga, et Tallinna kinnisvara on kallis.

Ning jaanide eel rääkis Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, kes riisub kaubanduses koore ehk mispärast on poes toit sedavõrd kallis.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto: AFP/Scanpix

Eesti Posti erikontroll on juba kolmas omataoline viimastel aastatel. Riigikontrolör Janar Holm arvab, et välisauditi sisseostmise asemel võiks vaadata ministrid omaenda ametnike otsa.

"Need küsimused tunduvad sellisena, mida minister peaks oma majalt küsima," sõnas Holm "Äripäeva arvamusliidri" saates, kommenteerides erikontrolli lähteülesannet.

Riigikontrolöri kinnitusel on riigi huvi ka üleüldisemalt oma äriühingute vastu leige.

"Noridcas nägime, et ministeeriumil puudub informatsioon ettevõtte seisundi kohta. Uurisime, kuidas on see teistes riigile kuuluvates transpordiettevõtetes ja sealt oli näha omanikutunde leigust. Info olemasolu sõltus sellest, kas äriühingu juhatus ise oli seda saatnud või mitte."

Holmi sõnul tähendab see, et erikontrollist saab tõhusa valitsemise aseaine: "Kui riik käitub korraliku omanikuna, ei peaks tal seda vaja olema ... See meenutab valitsusteenuse tagantjärele sisseostmist."

Saates rääkis Holm täpsemalt, kuidas riik peaks oma äriühingute eest hoolt kandma ning mida arvab sellest, et neist ettevõtetest osa börsile tuua.

Saate teises pooles selgitas Delovõje Vedomosti börsiajakirjanik Dmitri Fefilov, milles seisneb pensioniarutelu päriselt. Ning Eesti Panga rahapoliitika juht Peeter Luikmel kirjeldas, mis saab eurost edaspidi.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto autor: Liis Treimann

Eestit valitsetakse taas uue koalitsioonileppe järgi. Selles on küll mitusada lubadust, aga prioriteetides siiski vähe konkreetsust.

Lubatuste ellu viimist tuleb Reformierakonnal ja Eesti 200-l planeerida nüüd kahe üliolulise protsessiga paralleelselt: ühelt poolt riigieelarve, mis neid lubadusi võimaldaks ellu viia, teisalt kohalikud valimised, mis ähvardavad poliitilisi kaarte taas segada. See teine perspektiiv on juba koalitsioonileppesse sisse kirjutatud, arvab Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.

"Koalitsioonikõneluste ajal oli juttu, kas muuta pensioni teine sammas jälle kohustuslikuks. Aga praegu jäi paindlikum variant, kusjuures eluaseme laenu võtmisel saab ka kuidagi tagatiseks seda panna," selgitas Hundimägi "Äripäeva arvamusliidri" saates.

"See oli selle mõttega pandud, et kui vaja, saaks Isamaa võimukõnelustele kutsuda. Sest kui sa teise samba jõuga kohustuslikuks teed, siis on selge, et Isamaa valitsusse enne järgmisi riigikogu valimisi ei lähe."

Saates tuleb juttu sellest, millal ja kuidas võib Eesti endale taas uue võimuleppe või lausa uue koosseisuga koalitsoooni saada.

Teises pooles räägib aga Redgate Capitali investeerimisjuht Peeter Koppel, miks kõigist tururaputustest hoolimata on USA teistest peajagu üle. Ja mis järeldusi võiks Euroopa sellest teha.

Saate tegid Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Fotol: Kristen Michal vastse valitsusjuhina, taamal Urmas Reinsalu. Foto autor: Andras Kralla

Kui ka Donald Trump ei huvitu liitlaste julgeoleku kindlustamisest, muretseb ta kindlasti USA maine pärast, rääkis USA poliitika asjatundja Andreas Kaju Äripäeva raadio saates "Äripäeva arvamusliider“.

“USA ei saa endale lubada, et Ukraina kokku kukub,” selgitas Kaju, meenutades Trumpi esimese ametiaja lõpul läbiräägitud tehingut Talibaniga ehk siis kiirustatud lahkumist Afganistanist, mille elluviimine jäi president Joe Bideni kätte ja kuidas see mõjus Bidenile, demokraatidele ja USA tõsiseltvõetavusele löögina.
“Isegi kui Trump ei huvituks oma liitlaste või siis Ukraina puhul sõprade julgeoleku tagamisest või sellele kaasa aitamisest, siis ta kindlasti muretseb USA reputatsiooni pärast,” argumenteeris Kaju.

Saate teises pooles kuuleme, mida arvab eelmine rahandusminister Mart Võrklaev Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) maksusoovitustest ning saame teada, mida hakkab Henry Kõrvits ehk Genka peale kurikuulsast Nõmme Raadiost vabanenud sagedusega, kuhu ta oma raadiojaama kolib.

Saate panid kokku Eget Velleste, Lauri Leet, Karl-Eduard Salumäe, Indrek Lepik ja Neeme Korv.

Foto: Sipa/Scanpix

Rahuperspektiiv Ukrainas sai taas tagasilöögi, kui Istanbuli jätsid suurmehed tulemata. Mis saab edasi diplomaatilisel rindel, sõltub ühelt poolt küll Volodõmõr Zelenskõist, ent ilmselt veelgi rohkem Vladimir Putinist ja niisamuti Donald Trumpist.

President Kersti Kaljulaidi sõnul on ilmne, et kui eelmisel ametiajal leidis veel Trump õigustusi ja põhjuseid, miks ta kannapöördeid tegi, siis nüüd ei hooli ta isegi sellest – vajadusel teeb ta 180kraadiseid pöördeid järjest ja ilma igasuguse koherentse selgituseta.

"Kõik ütlesid, et Trump tuleb, tal on plaan. Ei olnud! Tal oli personaliplaan. Aga eesmärke tal ikka polnud," lausus Kaljulaid "Äripäeva arvamusliidri" saates.

Ehkki paistab, et Trump ise ei oska Putiniga läbi rääkida, andsid ameeriklased juba 1990. aastatel Eestilegi üheainsa näpunäite, kuidas venelastega asju ajada.

"Mart Laar väitis seda – ma ei tea, kas see ka kirjalikult kuskil on –, aga ta ütles, et ameeriklased andsid neile käsiraamatu, kuidas venelastega läbi rääkida ja seal oli põhimõtteliselt üks lause: otse lõuga, muu ei aita.“

Saates selgitas Kaljulaid, kuidas mõista Trumpi tegevust, Euroopa lähenemist üksteisele ja ka seda, kuidas Venemaa juba praegu NATO vihmavarju alla jääva Euroopa vastu sõda peab.

Saate teises pooles kõlas intervjuu Lennart Meri konverentsi peakorraldaja Helga Kalmuga, samuti Eurovisioni teemaline vestlus Eesti 2001. aasta võiduloole "Everybody" laulusõnad kirjutanud Maian Kärmasega.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto autor: Imago/SNA/Scanpix

75 aastat tagasi deklareeris Prantsuse välisminister Robert Schuman, et Euroopal on tulevikku ainult ühtsena. Kui toona oli küsimus Saksamaa ja Prantsusmaa leppimisest ja koostööst, siis kolmveerand sajandit hiljem on pilgud Ukrainal.

"Kui kõik läheb nii, nagu praegu tundub, et võiks minna — Ukraina teeb usinasti oma kodutööd ja Euroopa Liidu toetus on samasugune —, siis Ukraina liitumine enne selle kümnendi lõppu on täiesti realistlik," lausus "Äripäeva arvamusliidri" saates Euroopa Liidu välisteenistuse kõrge ametnik Matti Maasikas.

27-liikmeline ühendus on mitme tule vahel: ajalooline partner USA vastustab vabakaubandust, Venemaa lõhub julgeolekut ja Hiina õõnestab demokraatiat. Äraspidiselt on see aga Euroopa Liidu väärtust veelgi tõstnud.

"Euroopa Liidul on üks tohutu pluss — ennustatavus," selgitas Maasikas. "Meilt ei tule seda, et ühel hetkel teatatakse uute tollide sisseseadmisest, järgmisel hetkel nende edasilükkamisest ja nii edasi.“

Maasikas selgitas, miks ta usub Ukraina liitumise perspektiivi, miks aitas just Kiiev taaselustada euroliidu laienemispoliitika ning kuidas lõpuks hakatakse Washingtonis aru saama, kes päriselt vastutab sõja eest Euroopas.

Saate teises pooles aitas ajakirjanik ja ettevõtja Tarmo Virki seada ajaloolisse konteksti Eesti IT-eduloo Skype'i, mis sel nädalal ametlikult teenusena töö lõpetas.

Ning lõpetuseks selgitas kirjanik ja stsenarist Birk Rohelend, miks vingude pole mitte üksnes mõttetu, vaid lausa kahjulik.

Saate tegid Eget Velleste, Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto: dpa/Scanpix