Novembrikuu esimese saatega läks „Äripäeva arvamusliider“ omaenda saatepealkirja sügavusse ja püüdis aru saada, kuidas kujuneb lõpuks välja see, mille me ühiskonnas üldse suure kella külge paneme.

Saate autorid Neeme Korv, Karl-Eduard Salumäe ja Indrek Lepik arutlesid, miks kõlavad nädalast nädalasse arvamusruumist vastu eeskätt mehised ja keskealised hääled — ning miks selles keegi otseselt süüdi pole — ja kui tihti sõltub avalik arutelu üksnes sellest, kui karismaatilised on mõne seisukoha kaitsjad.

Lõpuks sai selgeks seegi, miks suikub arvamusliidri saade pärast kaht eetriaastat talveunne, et sealt uuel aastal juba värskemana tõusta.

Fotol vasakult: Neeme Korv, Indrek Lepik, Karl-Eduard Salumäe. Foto autor: Liis Treimann

Nvidia Blackwelli kiipide lubamine põhjatule Hiina turule ei paista võimatu, aga nähtavasse tulevikku ennustavad niisugust arengut üksnes optimistid, leidis Äripäeva investeerimisvaldkonna juht Juhan Lang raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“.

Hiina soovib Blackwelli kiipe osta, kuid USA tahab muu hulgas just nende abil oma tehnoloogilise liidri staatust hoida, resümeeris Lang.

USA presidendi Donald Trumpi ja Hiina riigipea Xi Jinpingi kohtumisel oli kõrgtehnoloogia lisaks Taiwanile üks neist teemadest, mis nimme kõnelustelt välja jäeti. Kas see tähendab, et Nvidia jaoks jääb Hiina ka edaspidi keelatud maaks?

„Ma ütleks, et see on siiski lahtine, aga lähiajal arenguid oodata oleks optimistlik,“ vastas Lang. Intervjuus arutleb ta ka selle üle, mida võiks Nvidia aktsia hind seepeale teha, kui Hiina turule sisenemiseks tekib võimalus.

Saate teises pooles arutleme Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professori Mari-Liis Jakobsoniga, milliseid aegu elavad ning millist funktsiooni Eesti demokraatias täidavad valimisliidud, mis said ka äsjastel kohalikel valimistel kokku rohkem hääli kui mistahes erakond. Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi käitumisteadlane Heidi Reinson selgitab siinmailgi tavapäraseks saanud halloweeni kõrvitsate valguses, kuidas saab soodusmüügist ostuhullus ja ärist manipulatsioon.

Saate tegid Eget Velleste, Neeme Korv, Lauri Leet ja Karl-Eduard Salumäe.

Fotol Trump ja Xi pärast kohtumist (autor: Zumapress/Scanpix)

Poliitikud peavad millegi saavutamiseks leidma kaaslased, ent äärmuslike sõnavõttudega skandalistid jäävad tõsiseltvõetavuse kaotades üksi ja marginaliseeruvad, leidis endine tipp-poliitik ja nüüdne õppejõud Kadri Simson raadiosaates "Äripäeva arvamusliider".

Eesti poliitiline retoorika ei saa vaatamata Tartus Isamaa nimekirjas kandideerinud sisulooja Kris Kärneri sotsiaalmeedia tüüpi-sõnavõttudele väga sügavale sohu vajuda, kuna meie turvavõrgustik on Simsoni sõnul mitmepartei-süsteem.

Kui valimistel oleksid edukad üksikkandidaadid teineteise vastu, võiks väga lärmakas vähemus välja tulla ja valida ka sellise kandidaadi, kes tavakodanikes tekitab külmajudinaid ja hirmuvärineid. “Aga kuna meil on vaja poliitikas millegi saavutamiseks meeskonda ja poliitikut peavad leidma kaaslased, siis tõsiseltvõetavuse puududes jäädaksegi üksi, kes marginaliseeruvad,” selgitab Simson ja toob näite Kalle Grünthalist. “Parlamendis oli ju ta ju liiga imelik isegi EKRE jaoks ja peale seda kui ta läks akna alla, vähenesid teated temast kordade ja nüüd on ta järgmistel valimistel ajalukku kadunud tegelane.”

Simsoni veendumuse kohaselt me hindame poliitikuid just sõnade põhjal. “Ei saa vabandada skandaalseid arvamusi põhjendusega, et ärge võtke peale valimisi seda, mida ta enne valimisi rääkis tõsiselt,”  kommenteeris Simson. “Nii et selles suhtes skandalist võib-olla ei sobi poliitikasse,” sõnastab Simson.

„Paraku me valimiste järel kunagi kaotatud hääli ei loe, aga teades kui halb on see kui erakonnal on ebaadekvaatne inimene nimekirja sattunud, kelle pärast kõik peavad vabandama ning mis tegelikult morjendab suurt gruppi inimesi, siis ma arvan, et üleüldiselt Isamaa ei olnud õnnelik selle valiku üle,” lisab Simson Krist Kärneri Isamaa nimekirjas kandideerimise kohta.

Kadri Simson rääkis Karl-Eduard Salumäele veel, miks äärmuslikud arvamused ja skandaalsed avaldused valimistel siiski hääli koguvad, kas avalikult naiste ja vähemuste diskrimineerimisele üles kutsumine ning poliitiliste oponentide tapmisest rääkimine on Eesti poliitika uus reaalsus ning mis võiks meie poliitiliste kultuuri päästa.

Sel nädalal ilmunud Äripäeva Palga TOPi paistavad endiselt silma info- ja koomunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtted. Kuigi viimase paari aasta jooksul on sektori töötasude kasv nii Eestis kui üleilmselt nõudluse vähenemisega seoses pidurdunud, pole palgasurve seoses elukalliduse tõusuga kuhugi kadunud. Viimastel aastatel on IT-sektoris olnud palgatõus 7-8 protsendi juures aastas.

Teemat kommenteeris Neeme Korvile Nortal Estonia tegevjuht ning Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Ats Albre.

Lõppenud nädalal otsustas rahvusvaheline suusaliit, et eelseisval taliolümpial ei saa osaleda Venemaa ja Valgevene sportlased. Otsus ei meeldinud presidendile ning soovimatu ka olümpiakomitee presidendile Kirsty Coventry, kes on väljendanud mõtet, et sport ja poliitika ei käi kokku ning Vene sportlased võiksid naasta võistlusareenile.

Coventry väite paikapidavusest ja tippspordi rollist diktatuuririigis rääkis kommunikatsioonieksperdi Raul Rebasega Eget Velleste.

Saate panid kokku Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv, Eget Velleste ja Lauri Leet.

Fotol Kadri Simson, foto autor VALERIA MONGELLI/AFP/Scanpix

Eesti Riikliku sümfooniaorkestri peadirigent Olari Elts ütles neli nädalat peale hooaja avakontserdi järel peetud dramaatilist sõnavõttu muusikute kriitiliselt madala palgataseme üle, et kahjuks pole lahendust muusikute lahkumisele kusagilt näha.

“Oleme avanud kurva peatüki ja räägime sellest, millest tegelikult ei tahaks rääkida,” sõnastas Elts “Äripäeva arvamusliider” saates. Peadirigent Olari Elts väljendas sügavat muret, et kuigi ERSO saavutab suurepäraseid tulemusi, saalid on täis ning omatulud ja eratoetajate hulk on rekordilised, takistab palgaküsimus orkestri arengut ja muudab uute talentide leidmise rahvusvahelistel konkurssidel keeruliseks.  

“Aga tõesti meie, kõige suurem probleem hetkel on see palgaküsimus, mille tõttu meie areng kindlasti peatub,” sõnastas Elts. Tema sõnul ei üle professionaalsete muusikute palk ERSOs praegusel juhul 1640 eurot.

Eltsi sõnul on kultuuriringkonnad saanud viimaste aegade kriiside ajal riigi raskest majanduslikust olukorrast aru ning olnud leplikud, ent nüüdseks on kultuurivaldkonna tasalülitamine jõudnud tasemini, kust me ei saa enam ühiskonnana edasi minna.

Äriringkondades on arusaam jõudnud ikkagi väga selgelt sinna, kus kultuur on saanud järjest olulisemaks, mida ei saa aga Eltsi sõnul öelda tihti poliitikute kohta.

“Nukker on ka see, et väga oluline kultuurivaldkonnast on suhteliselt vagurad, et ikkagi ei julgeta välja tulla välja oma probleemidega, mis on väga ärev noot sellises demokraatlikus riigis,” selgitas Elts.

Fotol ERSO muusikud, foto autor Andras Kralla.

Ülemiste kaubanduskeskuse direktor Guido Pärnits tõdeb, et kuivõrd Hiina toetab oma tootmist ja kaubandust palju mastaapsemalt kui Euroopa, siis loomulikult on tegu ebaõiglase konkurentsiga, aga üks aspekt häirib teda igasuguse e-kaubanduse juures veel rohkem.

„Ma arvan, et e-kaubanduse kõige ebaõiglasem moment on tohutu keskkonnaprobleem, mis sellise kaubanduse liigiga kaasneb – kõik need kümnekordsed üledimensioneeritud pakendid ja tagastamisega seotud kulud, transpordist rääkimata,“ ütles Pärnits raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“.

„Just see tundub ebaõiglane, et nendele kaupmeestele, kes on n-ö letil, on igasuguseid regulatsioone kehtestatud. Küll nad peavad pakendeid tagasi võtma, küll rõivaid tagasi ostma. See suund on õige. Aga e-kaubanduse peale ei hakka hammas kuskil – ei maksupoliitiliselt ega keskkonnasäästlikkuse mõttes,“ jätkas ta.

Pärnits nentis saates, et nii massiline Temust ostmine ei pruukinud olla tervele mõistusele etteaimatav, kuid praegune olukord vajab parandamist. Euroopa Liit ongi selleks samme astumas – tuleva aasta novembrist kehtestatakse 2eurone käitlustasu ning ühtlasi plaanitakse kaotada 150eurone tollimaksuvaba piirmäär.

„Ma arvan, et iga samm, mis muudab selle [Hiinast e-ostlemise – toim.] tülikamaks või kallimaks, on kogu kaubanduse tööstusharule kasulik, rääkimata riigi enda maksebilansist,“ arutles Pärnits. „Minu poolest pangu sinna päris kõvasti otsa. Igal asjal on oma hind.“

Saate teises pooles uurime Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Mart Saarma käest, mis soodustab ja mis pidurdab Eesti ettevõtete uuendusmeelsust ning uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Ajendi niimoodi küsida annab asjaolu, et tänavune Nobeli majanduspreemia läks jagamisele USA teadlase Joel Mokyri, prantslase Philippe Aghioni ja ameeriklane Peter Howitti vahel, kes käsitlevad oma töödes innovatsiooni mõju pikaajalisele majanduskasvule.

ERSO peadirigendi ja kunstilise juhi Olari Eltsiga võtame jutuks tema kuu aja taguse dramaatilise avalduse, milles Elts väljendas, et orkestrantide palgatase on kriitiliselt madal ning samamoodi jätkamine keeruline. Kuuleme tema käest, kas olukord on pärast niisugust appikarjet paranenud.

Saate tegid Janno Riispapp, Neeme Korv, Lauri Leet, Eget Velleste ja Karl-Eduard Salumäe.

Foto: photothek.de/Scanpix

Praxise tegevjuht ja püsiannetaja Urmo Kübar avaldas saates "Äripäeva arvamusliider" veendumust, et Eesti inimeste tahe annetada ei ole Johanna-Maria Lehtme tegevuse tagajärjel oluliselt vähenenud.

Eestlased annetasid Slava Ukrainile kokku 6,5 miljot eurot. Lehtmet süüdistatakse ühe osa annetuse omastamises ja usalduse kuritarvitamises. Kui palju on see Eesti inimeste usku annetamisse vähendanud?

Kübara sõnul näitavad andmed siiski et kuigi tervikuna 2023. aasta annetuste summa Eestis võrreldes aasta varasemaga vähenes, siis 2022 oligi erakordne rekordaasta. "Kui me taandaksime sealt välja erakordsuse aspekti, siis tegelikult võime öelda, et meie heategevuskäitumine on üsna stabiilselt aastast aastasse kasvanud," sõnastas Kübar.

Peamine murekoht ei ole Kübara sõnul see, et meil oleks väga suur oht heategevuses petta saada. "Petturite jaoks on siiski oluliselt lihtsamaid võimalusi. Kes tahab petta, kasutab pigem teisi valdkondi," kõneles Kübar.

Aga mõistagi tuleb ka heategevuse puhul mõistlikuks pidada samu soovitusi, mida antakse teisteski eluvaldkondades.

"Minule meeldib annetamisest mõelda väga sarnases võtmes nagu me mõtleme investeerimisest. Ka heategevuse puhul tuleb teadvustada, et on olemas teatud riskid. Saame teha targemaid, oskuslikumaid valikuid kui meil on rohkem kogemust ja kui meil on rohkem huvi asjadesse süveneda ja neid jälgida," sõnas Kübar.

Ka heategevuse puhul tasub Kübara sõnul mõelda, et see maastik on väga lai ja pakub väga erinevaid võimalusi. "On väga traditsioonilisi turvalisi ja tuntuid viise ning siis on tõepoolest uusi, eksperimentaalseid kohti, mille puhul siis võiks teadvustada seda, et riskid ja ohud on suuremad," selgitas Kübarja rõhutas, et tasub stabiilselt toetada neid organisatsioone, mille tegevusega me tegelikult tahame ja suudame ka kursis püsida.

Kübar rääkis intervjuus Eget Vellestele veel, kuidas võimalikku Slava Ukrainiga seotud pettumust üle elada ja mida sellest õppida. Millised on juhtumi pikaaegsed mõjud eestlaste annetuskultuurile ja kuidas heatahtliku annetajana närida läbi, kes on aus ja kes mitte.

Väikeinvestorite kogukond on kõrvalt vaadates kasvanud Eestis kiiresti ja kenasti, investeerimiskultuur kogub populaarsust ja edeneb. Finantsinspektsoon on aga heitmas teravdatud pilku investeerimisega seotud mõjuisikutele ehk finfluenceritele.

Hiljuti korraldati temaatiline ümarlaud ja veel tänavu plaanitakse koostada investeerimissoovituste hea tava. Kuidas tuleks finantsinspektsiooni algatusse suhtuda, et valdkond oma senist atraktiivsust, sisu ja positiivset tähendust ei kaotaks, sellest rääkis Neeme Korviga Äripäeva börsiajakirjanik Jana Saarkoppel.

Saabuval esmaspäeval tehakse algust tänavuste kohalike omavalitsuse volikogude valimistega, mis päädib järgmise nädala lõpus valimispäevaga.

Esmapilgul mõneti ebademokraatlikult on siin-seal üle Eesti volikogudesse kandideerimas taaskord ka isikud, kes võimu juures olnud 15-20 või isegi 25 aastat jutti. Kas need isikud on erakodrselt karismaatilised ja võimekad juhid või on tegemist valijate passiivsuse ja võimulolijate mugavusega, seda on artikliseerias “Teflonmehed” uurinud Äripäeva ajakirjanik Mari Mets.

On siis üldse midagi katki kui isegi kohalik opositsioon eriti ei kurda? Sellel teemal vestles Mari Metsaga Karl-Eduard Salumäe.

Saate tegid Lauri Leet, Eget Velleste, Neeme Korv ja Karl-Eduard Salumäe.

Fotol kohtu ette astunud Johanna-Maria Lehtme, kes ennast süüdi ei tunnistanud.

Foto autor: Foto autor: Ken Mürk / ERR / Scanpix.

Umbes viis protsenti paarist-kolmest tuhandest Eesti ettevõttest, mis tegelevad eksportimise ja importimisega, ajavad äri sihtriikidega, mille kaudu võib sanktsioneeritud kaup jõuda Venemaale, ütles raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“ maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Ursula Riimaa.

Riimaa juttu mööda hoitakse kõigil niisugustel ettevõtetel silm peal. Kaupade liikumiste jälgi ajades ollakse jõutud ka selliste firmadeni, mille tegevust monitooritakse põhjalikumalt.

Riimaa sõnul ei anta tihedama uurimise alla sattunud ettevõtetele sellest teada, ent ettevõtted võivad seda ise aimata. „Me ei väljasta sellist infot, aga nad võivad märgata, et teeme nende üle tihedamat füüsilist kontrolli,“ ütles ta.

Füüsiline kontroll keelatud kaupade Venemaale liikumise tõkestamiseks tähendab Ursula Riimaa sõnul nii kontrolli piiril kui ka ettevõtte Eestis asuvates ruumides. Alates täieliku tollikontrolli kehtestamisest on amet tõkestanud ligikaudu 200 veoki piiriületuse.

„Lisaks oleme ajutiselt peatanud mõne keelatud luksusauto liikumise Venemaale,“ lisas tolliamet peadirektori asetäitja.

Intervjuus rääkis Riimaa veel, millised kaubagrupid on sanktsioonide alt väljas ning mida võib Venemaale eksportida ja sealt importida. Lisaks ka seda, kuidas täpsemalt toimub keelatud kaupade liikumise tõkestamine ning töö kahtlaste ettevõtetega. Riimaa avas, mil määral suhtleb amet teiste Euroopa Liidu piiririikide tolli- ja maksuametitega ning mis aitaks oluliselt lihtsustada sanktsioonidest kinni pidamist.

Saate teises pooles selgitab tööportaali GoWorkaBit kaasasutaja Kristjan Vanaselja, miks ta on väga kriitiline alla 18aastaste õpilaste tööaja reeglite kitsendamise suhtes. Vanaselja sõnul on riik andnud noortele ebaselgeid signaale ning nüüdne reform kasvavat noorte tööpuuduse probleemi ei lahenda.

Ning lõpetuseks vestleme Moldovast, kus euroopameelsed võtsid äsjastel parlamendivalimistel võidu. Chișinăus elav vabakutseline ajakirjanik Marian Männi selgitab, kuidas valimiste periood Moldovas kulges, miks Kremli massiivne mõjutustegevus mäele ei viinud ning kas moldovlased võivad siiski Euroopa teelt tagasi pöörata.

Saate tegid Lauri Leet, Neeme Korv, Eget Velleste ja Karl-Eduard Salumäe.

Fotol Narva piiripunkt, autor Erik Prozes

Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov rääkis raadiosaates “Äripäeva arvamusliider”, et Eesti jõuline avalike kanalite diplomaatia olnud neil päevil vaid jäämäe veepealne osa ning lisaks liitlastele suheldakse aktiivselt ka nende riikidega, kes on olnud Venemaa tegemiste osas ambivalentsemad.

“Passiivsemad riigid saavad seda kõike meile selgitama, miks nad midagi otsustavad. Mõnikord ka selgitatakse, miks tuleks tõlgendada mõne riigi ambivalentset sõnumit sisuliselt meie toetusavaldusena,” ütles Vseviov.

Kantsleri sõnul ei anna õiguse enesekaitseks meile mitte NATO peasekretär Mark Rutte, vaid ÜRO harta, mis kehtib universaalsena kõikidele riikidele.

“Meil ei ole vaja kelleltki mingit täiendavat mandaati, tegemast oma vete, õhuruumi, rahva ja territooriumi kaitseks seda, mida me vajalikuks peame. See õigus kehtib kõigile maailma riikidele,” sõnas Vseviov.

Aga NATO raames on Vseviovi sõnul ka ühised tegevused, seal hulgas näiteks Balti riikide õhuturve, kus on tegemist mitme riigi suveräänse otsusega.

Vseviov selgitas, et sõjavägi laiemalt, mõistagi ka NATO sõjaväed, on erakordselt professionaalsed institutsioonid.

“Siin ei ole diletantismil mitte mingisugust kohta. Ei ole nõnda, et lennukid lendavad, valitseb mingi peataolek ja siis maa pealt kindralid või – veel hullem – mingid tsiviilisikud, ministrid või peaministrid, neid telefoniteel teel juhendavad, et laske alla, ärge laske alla. Niisugust asja ei ole. On loomulikult paika pandud protseduurid, mida harjutatakse läbi, mis on kirjas plaanides,” selgitas Vseviov näitlikult.

“Kas need protseduurid on nüüd ajastu vaimuga kooskõlas või mitte, seda alati analüüsitakse ja sellega professionaalid tegelevadki. Vaatame ka seekord need protseduurid üle. Kindlasti leiame nüansse, mida parandada, aga selles ei tohi küll nüüd kellelgi olla mingisugust kahtlust või kõhklust, et NATO enda territooriumi kaitseb. Vajadusel surmava jõuga.”

Vseviov rääkis veel, kuidas Venemaa avalik vale tervele maailmale tuli välja nii ÜRO julgeolekunõukogus kui ka mujal ning kuidas Eesti selles maailma riike veenis. NATO andis Jonatan Vseviovi sõnul selge signaali, et Venemaa eskaleerimine viib NATO kohaloleku suurendamise ja edasiste meetmeteni, seal hulgas Ukraina toetamise ja sanktsioonide karmistamiseni.

Saate teises pooles vestlesime aasta investori tiitliga pärjatud Lev Dolgatsjoviga sellest, mida tähendab USA dollari nõrgenemine investoritele ja kust leida kaitset dollaririski vastu, ning kommunikatsioonieksperdi Ilona Leivaga sellest, miks ettevõtte omaniku või juhina ebameeldivate uudiste korral peitu pugemine on viga.

Saate tegid Lauri Leet, Eget Velleste, Neeme Korv ja Karl-Eduard Salumäe.

Fotol Eesti välisminister Margus Tsahkna näitamas New Yorgist erakorraliselt kogunenud ÜRO julgeolekunõukogu istungil fotot Eesti õhuruumi sisenenud Venemaa hävitajast. Autor: Zumapress/Scanpix

„Oleme korduvalt näinud, kuidas Hiina otsused on põhjustanud tarnetõrkeid ja tootmise pidurdamist Euroopa autotööstuses,“ ütles Euroopa Komisjoni siseturu ja tööstuse peadirektoraadi asejuht Maive Rute. Narva magnetitehas on aga konkreetne näide, kuidas Euroopa oma sõltuvust vähendab, leiab ta.

Reedel avati Narvas esimene tehas Euroopas, mis toodab kaubanduslikus mahus neodüümmagneteid autotööstuse tarbeks. Kanada ettevõtte Neo Performance Materials uus haruldaste muldmetallide püsimagnetite tehas on suur samm nii Eestile kui ka Euroopale, märkis Euroopa Komisjoni esindaja Maive Rute.

Tema sõnul tuleb üle 90% maailma püsimagnetitest praegu Hiinast. Rute rõhutas, et Euroopale on hädavajalik tagada oma magnetite varustus.

Foto autor: Liis Treimann

Me peame olema valmis selleks, et Venemaa võib saata ründedroonid ka Eesti õhuruumi, aga mitte seepärast kartma, ütleb õhuväe staabiülem kolonel Fredi Karu.

"Inimesed ikka kardavad, aga mina räägin kõigile oma sõpradele ja tuttavatele, et Eestis on praegu rahuaeg, me oleme osa NATOst, meil on head liitlased ja me ei peaks kartma,“ ütles Karu raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“.

Ööl vastu 10. septembrit sisenesid Valgevene kaudu Poola õhuruumi 19 Venemaa ründedrooni, millest poolakad neli alla tulistasid. Poola riigijuhtide ja eri riikide asjatundjate, nende hulgas Eesti kaitseväe juhataja Andrus Merilo hinnangul oli venelaste käik tahtlik. „Loomulikult peab kaitsevägi olema valmis erinevate ohtude, seal hulgas õhuohtudega tegelemiseks,“ märkis õhuväe staabiülem saates. „Olles naaber otseses sõjas olevale riigile, võivad teatud ohud kanduda väljapoole piire. Me peame selleks valmis olema, aga kartma ei pea.“

Intervjuus räägiti, milline on Eesti praegune õhukaitse ning kas vastab tõele, et Euroopa riigid laiemalt ei ole just droonirünnakute vastu kuigi hästi kaitstud. Samuti sellest, mismoodi ründedroonide vastu üleüldse võideldaks ning kui palju on meil selles vallas ukrainlastelt õppida. Fredi Karu usutles Karl-Eduard Salumäe.

Euroopa Komisjoni siseturu ja tööstuse peadirektoraadi asejuht Maive Rute väisas reedel, 19. septembril Narvas valminud püsimagnetite tehast, mille abiga hakkab vana maailm murdma hiinlaste monopoli taastuvenergia ja elektriautode tootmiseks hädavajaliku tooraine valmistamisel. Äripäeva ajakirjanik Janno Riispapp käis Äripäeva raadio mikrofoniga Narvas ja uuris, kuidas Euroopa tööstust USA ja Hiina kõrval konkurentsivõimelisemaks muuta ning kui palju mahub siia rohepöörde ambitsiooni.

Ühiskonnas valitsev must masendus ähvardab aga tuntud ökonomisti sõnul kujuneda kliiniliseks depressiooniks. Sõnakas arvamusliider hoiatab “kurjade konstantide” ehk tõele mittevastavate statistiliste väidete eest. Äripäeva juhtkiri kutsub üles kindlustunnet kasvatama. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv püüdis viimaste tõsiasjade valguses majanduskonverentsi “Äriplaan 2026” kuluaaridest kinni Raumedic Estonia juhatuse liikme Emöke Sogenbitsi, et karismaatiliselt tippjuhilt küsida: miks me ikkagi vingume ja kas ilmaaegu?

Saate panid kokku Neeme Korv, Karl-Eduard Salumäe, Lauri Leet, Eget Vellest ja Janno Riispapp.

Fotol kolonel Fredi Karu õhutõrjeraketisüsteemi NASAMS tutvustusel. Autor: Tairo Lutter, Postimees