Äripäeva arvamusliider

Avalikkusele suuresti teadmata kaardistab riik mitmesaja kaamera abil autosõitjate liikumist. Ehkki mõne kuu jooksul pildid kustutatakse, tekitab juhtministrite sõnanappus tarbetuid kahtlusi.

Riigi endine peaprokurör, praegune Parempoolsete juht Lavly Perling tunnistab, et iseenesest pole kaamerad ja avalik ruum üksteisele võõrad. Juba pronksiööst saati on ka avalikult arutletud selle üle, millist rolli need kuritegevuse vastu võitlemisel mängivad.

„Aga nii populaarne on olla seal pool, kus saame Leedu autovargad kätte või märkame taskuvargaid. Ent see, millised on proportsioonid — sellele pole tähelepanu pööratud," rõhutas Perling "Äripäeva arvamusliidri" saates.

Tema sõnul juhib ka õiguskantsler õigustatult tähelepanu riive sügavusele ja ulatusele. Ning ta meenutas, et ka peaprokurörina oli jälitustegevus läbi kaalututud töövõte.

„Jälitustegevus on nagu fileerimisnuga. Seda võetakse välja imeharva ja vaid nende poolt, kes oskavad seda käsitseda. Ja kõik peavad aru saama, milleks seda kasutatakse.“

Saates rääkis Perling lähemalt, miks on selline olukord tekkinud ja kes võiks selle eest vastutada.

Saate teises osas rääkis selgitas aga Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Jako Kilter, miks võis Pürenee poolsaarel tekkida ulatuslik elektrikatkestus ja mida on sellest õppida Eestil.

Ning Toronto ülikooli ajalooprofessor Andres Kasekamp kirjeldas, miks on Kanada valimiste tulemus märgiline ka laiemale maailmale.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto autor: Raul Mee

Verevahetus kohalike pankade eesotsas paneb küsima, kas pangandus Eestis on otsimas uut suunda ja strateegiat. “Äripäeva arvamusliidris” arutleme teemal Tuleva ühe asutaja Tõnu Pekiga, kes korra on Eesti pangandust raputanud.

“Meil on kodulaenu intressid kõrgemad kui naabritel, ettevõtte laenud on kõrgema intressiga, meil makstakse arveldusarve jäägi eest null ehk meie raha ei teeni eriti midagi – siin on mitut põhjust, mille üle nuriseda,” ütleb Eesti panganduse olukorra kohta Tõnu Pekk.

Ta avaldab lootust, et LHV Groupi ja Coop Panga järgmised juhid võtaksid senisest selgema suuna inimeste kasuks.

“Loodan, et uus juht muudaks olukorda, et me ei jääks kurtma, et turg on liiga väike, Venemaa liiga lähedal ja päike liiga kaugel,” ütleb Tuleva üks asutaja.

Ta lisab, et Tuleva kogemusel on võimalik finantstoodete turgu muuta inimesekesksemaks.

Pankade sagedase nurina peale, et turg on väike ning pealekauba ka ülereguleeritud, tõdes Pekk, et Eesti on normaalne riik, kus annab asju läbi rääkida.

“Kui mingi asi väga takistab inimestele parema panga tegemist, siis Eesti on sõbralik riik, kus saab rääkida. Ning kui midagi väga takistab, siis ka seadused muutuvad,” rääkis Pekk.

Saate teises pooles räägime, kuidas pingelises eelarveolukorras meie teed korras püsivad. Vestluspartner on Verston Eesti juhatuse esimees Veiko Veskimäe. Roomakatoliku kiriku Eesti pressiesindaja Marge Maria Paasiga räägime lahkunud paavsti pärandist ja küsime, millist paavsti maailma praegu vajab.

“Äripäeva arvamusliidri” saate tegid Neeme Korv, Karl-Eduard Salumäe, Lauri Leet ja Eget Velleste.

Pildi autor Liis Treimann, pildil Madis Toomsalu, Olavi Lepp, Margus Rink ja Allan Parik.

Tallinnas on olnud aasta jagu võimul koalitsioon, mis tõotas uut ajastut pealinna juhtimises. Abilinnapea Madle Lippuse sõnul on sel teatavad piirid, palju selle ajaga teha jõuab, ent ühes sfääris on olnud muutus põhimõtteline.

"6 ja 200," rõhutas Lippus "Äripäeva arvamusliidri" saates. Need on arvud, mille üle on võim kõige uhkem – 6 miljonit kokkuhoidu, 200 võrra vähem ametnikke.

Sotsiaaldemokraadi sõnul on olnud aasta jooksul kõige olulisem just see, et Tallinna juhtimine muutuks avatumaks ja protsessid arusaadavamaks.

"Me võime ju vaielda, kas planeeringute menetlemine on läinud kiiremaks või mitte. Statistika näitab, et on, aga igaüks ei pruugi seda omal nahal veel tunda, sest tema konkreetne planeering pole seal, kus ta tahaks. Aga kõik tunnistavad, et nüüd saame vähemalt omavahel rääkida," rõhutas Lippus.

Aasta eest ka põgusalt meeri kohusetäitja ametit pidanud Lippuse sõnul seisab oktoobris ees ühtpidi põhimõtteline valik, sest volikogu aritmeetika lubaks valimiste järel ilmselt ka Keskerakonna ja EKRE kaksikliitu, ent teisalt on olnud Tallinnale kõige olulisem see, et hetketi lausa igavesena tundunud Keskerakonna võim lõpuks kukkus.

"Võimu vahetumine on väga vajalik demokraatia püsimiseks," rõhutas Lippus.

Saate teises pooles rääkis Gustav Adolfi gümnaasiumi ajalooõpetaja, õpetajate eestkõneleja Indrek Riigor, mida arvab plaanist sundida kõiki alles kella üheksast tunde alustama. Ning mis seisus on üldse suhted nii koolipere seas kui ka õpetajate ja hariduspoliitika juhtide vahel.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Fotol: Edgar Savisaar ja Mihhail Kõlvart. Foto autor: Andres Haabu

Kaubandussõja värskeid haavu pole näha üksnes Ühendriikide poliitikast, mida koges äsja Washingtonis kohapeal riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, vaid tolliteraga on saanud otse pihta ka Eesti eksportijad.

"Meil oli plaan tuua sel aastal kaks uut toodet turule. Selle ebakindluse tõttu lükkame ühe kindlasti järgmisse aastasse, teisega tuleme välja ilmselt sügisel. Aga ilmselt valitud turgudel ehk tõenäoliselt mitte Ameerikas," selgitas "Äripäeva arvamusliidri" saates nn nutiaedu tootva Click & Grow tegevjuht Mart Tõevere.

Ettevõte teeb poole oma käibest USAs, aga on ohus kahelt rindelt – nii Euroopa Liidust, kust on pärit nutiaia sisu ehk taimekapslid, kui ka Hiinast, kust on pärit nutiaia konstruktsioon. Mida toob tulevik, hindab ettevõte praegu paari kuu kaupa.

Ebamäärast olukorda tunnistab ka Marko Mihkelson, kes kohtus kogu viimase nädala hulluse ajal Washingtonis USA rahvasaadikute ja mõttekodalastega.

"Ka päris mõjukad vabariiklased väga hästi ei tea, mis mõtted ja ideed presidendi peas parajasti on," tunnistas Mihkelson. "Aga neid võhiknarratiive kipub sinna — eriti sellele MAGA-seltskonnale — korralikult sisse tulema."

Lõpetuseks selgitas Delfi poliitikatoimetaja Herman Kelomees, et Eesti poliitikasse välisraputused veel jõudnud pole. Reformierakond töötab selle nimel, et saavutada sügisesteks kohalikeks valimisteks võimalikult hea positsioon.

„Täiesti kindlalt [Kristen Michal] muretseb reitingu pärast," nentis Kelomees.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto autor: AFP/Scanpix

Kaubandussõjas algas sel nädalal totaalne sõda, kui Donald Trumpi teatas lausalistest tollidest pea kõigile maailma riikidele. Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ütleb aga, et tagajärjed võivad olla ameeriklastele endile märksa valusamad, kui nad prognoosivad.

"Ühendriikide majanduse nõrkus võib olla ju kaubandusbilansi defitsiit, aga see pole tegelikult neile probleem," selgitas Luikmel "Äripäeva arvamusliidri" saates, "sest nad võivad neid kaupu ja teenuseid osta, kuni nad toodavad dollareid, mis on globaalne reservvaluuta.“

Luikmeli sõnul on enam kui kaheldav, et tööstusrevolutsiooni üliedukalt läbinud Ühendriikides hakatase uuesti tootma midagi, mille lisandväärtus on madal – näiteks rõivaid.

Tollid kaupadele on olnud lausalised, mis tähendab, et mõnes vallas on kahju selge, sest kõike ei saa USA ise toota – olgu tegu kas või kohvi ja banaanidega.

Ent oluline on ka see, millele pole tolle kehtestatud – teenused. Ja just seal võib USA valusalt pihta saada, sest kogu ülejäänud maailm tarbib neid teenuseid õige suure hoolega.

"Kui Euroopa otsustab maksta kätte läbi teenusmajanduse, kahjustab see Ühendriike rohkem [kui Euroopat]," rõhutas Luikmel.

Saates rääkis Luikmel, mis saab USA impordist-ekspordist edaspidi ning kuidas see kõik võib olla Euroopale lõpuks isegi positiivne.

Saate teises pooles rääkis Parempoolsete liige Siim Kiisler, kuidas tuleks Eestis päriselt erastamist teha. Ning Soraineni partner ja ELi õiguse asjatundja Carri Ginter rõhutas, miks ta usub endiselt, et Ungarilt ei tohiks euroliidus hääleõigust ära võtta.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto autor: Scanpix/AFP

Riigikogu otsustas 93 poolthäälega muuta põhiseadust nõnda, et edaspidi saavad kohalikel valimistel anda oma hääle üksnes Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud. Ameerika passiga Stewart Johnson, kes on elanud Eestis kolm kümnendit, ütleb, et rahvasaadikute otsus tundub talle äraspidine.

"Tavaliselt muudetakse põhiseadust selleks, et anda juurde uusi õigusi, mitte neid ära võtta," ütles Johnson "Äripäeva arvamusliidri" saates. Johnson rõhutas seejuures, et peamine motiiv – võtta ära Eestile vaenulike riikide kodanikelt valimisõigus – on talle igati arusaadav.

"Halli passi omanikud ei taha muutuda. Selle peale otsustas aga Eesti riik, et muudab siis end ise. Muudab oma põhiseadust nende jaoks. Eesti võinuks olla nende suhtes jõulisem."

Johnsoni sõnul tulnuks kodakondsuseta inimesed panna fakti ette: tehke keeleeksam, võtke Eesti pass. Või käituge vastavalt oma lojaalsusele ja lahkuge üle idapiiri.

Saates tuli Johnsoniga juttu ka Donald Trumpi ajastul USA kodanikuna Eestis elamisest.

Trumpi teemal oli ka intervjuu välisminister Margus Tsahknaga, kes käis hiljuti Washingtonis visiidil. Minister rõhutas, et Euroopal on aeg uuest reaalsusest aru saada.

Ning lõpetuseks olid stuudios Äripäeva peadirektor Igor Rõtov ja peatoimetaja Meelis Mandel, kellega oli vestlusteemaks LHV Panga juhi Madis Toomsalu ametist lahkumine. Selle najal tuli juttu ka laiemast küsimusest: millal on õige aeg ettevõtte eesotsas teatepulk edasi anda?

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto autor: Andras Kralla

Eesti sai uue valitsusliidu ja koos sellega ka uuenenud valitsusprogrammi. Reformierakonna juhtimisel on uus koalitsioon ettevõtjasõbralikum ja madalate maksude lembelisem. Politoloog Tõnis Saarts ei usu, et see võimuparteisid aitab.

"[Kaja Kallase kolmas valitsus ja Kristen Michali esimene valitsus] polnud koalitsioonid, kus sotsiaaldemokraadid oleksid kõike dikteerinud ja peaministripartei pidanuks sellele alluma. Need olid ikkagi ühisotsused, mida nad olid selles olukorras sunnitud tegema. Nad ilmselt ei näinud ette, et nende valikute hind tuleb nii kõrge," selgitas Saarts "Äripäeva arvamusliidri" saates.

"Reformierakond kavatseb end kindlasti ümberbrändida, näidata end ettevõtjale suunatud turuliberaalse erakonnana," ütles politoloog. "See ümberbrändimine ei lahenda aga Reformierakonna probleeme ... damage is done ja seda on näha, et Reformierakonna varasemad valijad on Isamaa poole üle läinud.“

Saates avaldas Saarts, miks just tänavune aasta on kodupoliitikas murranguline ja võib põhimõtteliselt segada kaarte nii Toompeal kui ka all-linnas.

Saate teises pooles selgitas kaitsetööstur Ingvar Pärnamäe, milles õieti nn laskemoonaskandaal seisneb ja mis olukorras on Eesti globaalsel relvaturul päriselt.

Ning Soome rahvusringhäälingu korrespondent Rain Kooli avaldas, kas soomlased on tõepoolest maailma kõige õnnelikum rahvas – ja mida meil on neilt õppida.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto autor: Andras Kralla

Reformierakonna ja Eesti 200 uus kaksikvalitsus püüab näidata end ettevõtjasõbralikumana. Praegu paistab, et see tuleb neil välja.

"Neid julgustasid head majanduskasvu näitajad," selgitas "Äripäeva arvamusliidri" saates Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, miks julges Reformierakond võtta ette valitsusremondi ja ka kohe makse langetada.

Siiski usub ta, et veel enne 2027. aasta üldvalimisi toimub valitsusliidus veel muutusi. "Arvan, et näeme ära ka kolmanda koalitsioonikoosseisu," prognoosis Hundimägi, kelle sõnul võib näha Keskerakonna ja Reformierakonna taaskordset lähenemist.

Lisaks maksulangetusele lubavad valitsuspartnerid ka riigiaparaadi efektiivistamist, mida poliittehnoloogilise retoorika järgi sotsid seni takistasid.

"Avalikus sektoris on innovatsioon karistatud," kirjeldas praegust olukorda ettevõtja Taavi Kotka, kelle idee premeerida heldelt neid riigiametnikke, kes päriselt ja mõõdetavalt avalikku haldust paremaks muudavad, on saanud ka peaministri heakskiidu.

Saates rääkis Kotka, kuidas saaks uus valitsus ka tunnetatavalt elu järgnevatel aastatel paremaks muuta.

Lisaks õpetas psühholoog ja koolitaja Mare Pork, kuidas ka kõige raskematel aegadel positiivset meelt hoida ning selgitas, miks ta usub, et kõige hullem võib olla juba möödas.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Fotol: Mihhail Kõlvart ja Kristen Michal. Foto autor: Andras Kralla

Donald Trump pole raputanud üksnes diplomaatilist areeni, vaid ka seda, mis talle kõige armsam – turge. Üsnagi ootamatult on see tähendanud, et Euroopa kasvab USAst märksa kiiremini.

„Turud on hakanud tõusma Euroopas ka madala hinnataseme tõttu, aga ka sel põhjusel, et turgudele ei meeldi ebakindlus," selgitas "Äripäeva arvamusliidri" saates Swedbanki privaatpanganduse strateeg Tarmo Tanilas.

Tema sõnul on selgeid märke, et Euroopa võtabki jalad kõhu alt välja. Selle kõige otsesem peegeldus on turgudel kaitsetööstuse ralli.

"Trumpi eeldus on, et teen, mis tahan — muu maailm ei suuda midagi vastu teha. Aga siin võib ta eksida," ütles Tanilas.

Saates tuli juttu nii sellest, mida toovad lähemad nädalad ja kuud, kui ka sellest, kas kogu globaalne finantssüsteem on läbimas poole sajandi suurimat revolutsiooni.

Saates teises pooles selgitas Delfi ajakirjanik Martin Laine, kuidas on putinism ja trumpism nii siin- kui sealpool Atlandit üksteisele lähenenud. Ning metallitööstusettevõtte Hanza Balti klastri juht Liivar Kongi rääkis, miks julgeb väliskapital ka praegu Eesti tööstusesse investeerida.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto autor: Reuters/Scanpix

Eurosaadik, endine välisminister ja suursaadik Marina Kaljurand usub, et me oleme tõepoolest teelahkmel. Kui ka praegune olukord meid lahti ei raputa, pole meil lootustki.

Kaljurand ütles "Äripäeva arvamusliidri" saates, et ka kolm aastat pärast täiemahulise sõja algust peab ta oma Lõuna-Euroopa kolleegidele selgitama, miks tuleb julgeolekut tõsiselt võtta.

"Aga nad ei võta seda tõsiselt," ütles sotsiaaldemokraadist eurosaadik. "Kui nüüd Trumpi väljaütlemised – mis on šokeerivad – ka Euroopa Liitu ei mõjuta, siis on see sõda Ukrainale kaotatud ja ei tule mingit võitu Ukraina tingimustel.“

Siiski usub ta, et Euroopa ja USA pole üksteisest pöördumatult lahknemas. Kaljuranna sõnul oleme me loodud liitlasteks poliitilistest raputustest hoolimata.

"Aga ma ootan, et Ameerika ühiskond ükskord ärkaks üles.“

Saates selgitas SEB ökonomist Mihkel Nestor, mida toob kaasa kaubandussõda USA ja Euroopa Liidu vahel ning kes on ka ootamatud võitjad sellest kõigest. Nestori sõnul on seejuures ELil võimalik ka ameeriklaste käsi väänata.

„Kui USA ka kaupu väga ei ekspordi, siis kõik suured teenusettevõtted tegutsevad Euroopas. Nende elu saab kibedaks teha," ütles Nestor, tunnistades, et konkreetseid prognoose pole siiski mõtet praegu teha, sest maailm reageerib igale Trumpi säutsule.

Saate kolmandas osas rääkis aga Äripäeva ajakirjanik Marge Ugezene, kuidas tõmbas maksuamet pidurit ettevõtmisele, mis tõi Tallinna tänavatele hulgi Tšehhi numbrimärgiga luksusautosid.

Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.

Foto autor: AFP/Scanpix