Ülikoolide suvine rekordiline vastuvõtt insenerialadele näitab, et on toimunud pööre ja inseneeri olulisus on hakanud jõudma noorteni, tõdeb tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois.

„Ma ei tea, kohatu on vast öelda, et see on nagu palgapäev selle töö eest, mida siin vägagi suureks paisunud meeskond on teinud. Alates Inseneriakadeemiast kuni erinevate erialaliitude suursündmustele, mis on just noortele suunatud. See on nüüd lõpuks vilja kandma hakanud,“ kommenteeris Radius Machining'u asutaja, masinatööstuse liidu nõukogu esimees ja tööandjate keskliidu hariduse töörühmajuht Veljo Konnimois suvist edukat vastuvõttu insenerierialadele.

Konnimois tõdes, et inseneeria olulisus on jõudnud noorteni, kuid meie majanduses on olemas „kihid“, kuhu see vajaduse või reaalsuse taju ei ole jõudnud. „Me kipume majanduses ikkagi tiksuma,“ märkis Konnimois.

Ta lisab, et praegu saadakse paremini aru, et inseneriamet – eriti kui see on ülikoolis omandatud – kannab sind kogu elu kutseoskuste ülemises otsas.

Veel rääkis Konnimois teaduse, ülikoolide ja ettevõtluse koostööst. „Näiteks AIRE poeb kasvõi nahast välja, et leida ettevõtluse ja ülikoolide vahel seoseid, et midagigi koos ära teha. See on selline pingutus, mis peaks tulema kergemini,“ usub Konnimois.

„Ma kardan, et ettevõtjad ei ole kirja pannud oma ideid ja kui hakkad küsima, siis läheb palju aega, et meelde tuletada. Minu soovitus on, et tehke endale isiklik päevik ja pange kirja, tehke oma ambitsioonide loetelu. Kui selles ideede nimekirjas näpuga järge vedada ei saa, siis ei tekigi sellist valimit, mille hulgast leida see, mille kohta ülikool ütleb, et meile pakub see huvi ja mingi töö on siin juba all olemas,“ soovitas Konnimois ettevõtjatele. „Palun, ettevõtjad, tehke endale unistuste list, mida saaksite tehnoloogia abil teha.“

Saadet juhib Harro Puusild.

Saadet toetab Radius Machining.

Pildil Veljo Konnimois. Autor: Raul Mee

Mälumängusaate värske hooaja teises saates kohtuvad kaks meeskonda: domeenihaldaja Zone ja teaduskeskus Ahhaa.

Zone’i esindavad juba möödunud hooajast tuttavad tarkvaraarendaja Arne Meier ja suurkliendispetsialist Sten Nurmeta. Esimest korda viskuvad võistlustulle Ahhaa tegevusjuhendajad Erik Mänd ja Nelle-Ann Vare.

Mängus kõlab kokku kümme küsimust, küsida saab vihjeid ja endale napsata ka vastastiimi punkte. Küsimused koostab ja saadet juhib mälumänguentusiast ning Kuldvillaku tšempion Janar Tiiroja. Tasub kuulata ja kaasa mängida!

Foto: Liis Treimann

Laondus pole enam lihtsalt ruumi ja riiulite küsimus – nutikad lahendused, automatiseerimine ja jätkusuutlikkus määravad, kui tõhusalt ettevõte oma ressursse kasutab. Laomaailma eksperdid selgitavad, miks just nüüd tasub laoinvesteeringusse suhtuda kui ärilise kasu allikasse, mitte kulusse.

Saates räägivad Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa, kuidas targalt planeeritud ladu võib olemasolevast pinnast võtta kuni 40% rohkem mahtu, miks automatiseerimine ei ole enam vaid suurte ettevõtete privileeg ning kuidas uus SPIM süsiniku piirmeetod muudab metalltoodete importi ja aruandlust.

Juttu tuleb ka AI ja robootika rollist laonduses ning sellest, milline näeb välja Eesti ladu viie aasta pärast – kus iga kuupmeeter töötab, iga protsess on jälgitav ja iga liigutus loeb.

Saadet juhib Lauri Toomsalu.

Foto: Laomaailm

LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks võrdleb AI‑d panga kõige usinama ja maineka kõrgkooli lõpetanud praktikandiga – ta teeb kiiresti, teab peaaegu kõike, kuid vajab endiselt inimese juhendamist. Panganduse sügavates protsessides on AI juba asendamatu abiline, kuid lõplikud otsused ja vastutus jäävad inimestele.

Pangandus on oma olemuselt konservatiivne ja tugevalt reguleeritud valdkond, kuid tehisintellekt on hakanud muutma ka selle sisemisi tööprotsesse. „Meie jaoks on AI eelkõige abiline,“ selgitab LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks saates "AI faktor". „See vaatab kirjatööd üle, kontrollib standardite vastu, annab soovitusi ja aitab tiimidel infot leida. See on juba igapäevane osa meie tööst.“

Praksi sõnul on panganduses AI kasutamine kihiline: alates lihtsatest abivahenditest, mis toetavad töötajaid, kuni analüütiliste mudeliteni, mis aitavad klassifitseerida ja tõlgendada andmeid, näiteks konto väljavõtteid. Samas jääb inimene kõigi oluliste otsuste juurde. „Masin võib pakkuda sisendeid, kuid lõpliku laenuotsuse teeb ikka inimene,“ rõhutab Praks.

Turvalisus ja andmekaitse on võtmesõnad. „Pank kasutab turvatud ja kaitstud pilveteenuseid ja kõik protsessid on ehitatud nii, et andmed jäävad panga kontrolli alla,“ kinnitab Praks.

Tema sõnul on AI mõju kõige tuntavam seal, kus varem kulus palju aega rutiinsele tööle – näiteks dokumentide analüüsile või standardite kontrollidele. „Kui mõni protsess muutub kolm korda kiiremaks, on sellel tohutu mõju, mida näeb lõpuks ka klient“ lisab ta.

Panganduse tulevik Praksi hinnangul liigub veel personaalsemate ja nutikamate teenuste suunas. „Nagu nutitelefoni puhul – sa ei pea enam kogu süsteemi vahetama, vaid saad lisada uusi rakendusi. Pank jääb usaldusväärseks rahahoidjaks, kuid selle peale tekivad uued kihid ja teenused,“ kirjeldab ta.

Kuula pikemalt, kuidas tehisaru pangandusmaailma muudab juba "AI faktori" saatest. Saadet juhib Mart Valner.

Pildil Martti Praks. Autor: Andres Laanem

Sisuturundussaates räägib raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts, milliseid asju peaksid ettevõtjad ja finantsjuhid kindlasti enne aasta lõppu üle vaatama.

Kõige olulisem on kinnisvara õiglane hindamine, eriti neil, kelle ettevõttel seisab ees audit. Hindamine tuleks teha enne majandusaasta lõppu, sest audiitor vajab selle kohta sõltumatut tõendusmaterjali. Samuti tuleb kriitiliselt hinnata laovarusid ja laekumata arveid, sest liigne optimism võib bilansis anda tegelikkusest moonutatud pildi.

Juttu tuleb ka kunsti, kaubamärkide ja põhivara väärtuse kajastamisest, audiitori rollist ning sellest, kuidas valida sobiv partner, kellega koostöö sujub.

Lepvalts meenutab, et aasta lõpp pole ainult numbrite kokkulöömine, vaid ka hea aeg oma raamatupidamise rutiinid ja sisenddokumendid üle vaadata – enne, kui audiitor uue aasta alguses uksele koputab.

Saadet juhib Hando Sinisalu.

Pildil: Raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts

Foto: Meeli Küttim

Saates, kus külas tunnustatud täiskasvanud õppijad, räägitakse kuidas õppida nii, et areng toetaks nii tööelu kui isiklikku kasvu.

Räägitakse karjääripööretest ja julgusest muutuda, tööandjate rollist õppimise toetamisel, kogukonna ja tugivõrgustiku tähtsusest ning sellest, kuidas tehnoloogia ja inimlik kontakt saavad õppimises teineteist täiendada.

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras ning haridus- ja teadusministeerium tunnustasid oktoobris Eesti silmapaistvamaid õppijaid, õpitegusid, õppijasõbralikke tööandjaid ja koolitajaid.

Tänavu esitati tunnustuskonkursile rekordilised 540 kandidaati üle Eesti ning kõrgeima tunnustuse pälvisid üksteist laureaati neljas kategoorias.

Saates on külas kolm tänavust laureaati. Tauno Kütt, Aasta õppija 2025, endine plekksepp, kellest sai pagar ja ettevõtja. Teiseks Anu Õun, Aasta õppijasõbraliku tööandja eripreemia pälvinud Kohila Vineeri personalijuht ning kolmandana Kaspar Tammist, Aasta õpitegu 2025 eripreemiaga tunnustatud kood/Järva kogukonna- ja kommunikatsioonijuht.

Saadet juhib Katre Savi.

Pildil vasakult: Tauno Kütt, Anu Õun ja Kaspar Tammist. Autor: Andres Laanem

Kuigi AI lahendab 94% lihtsamatest probleemidest, vajatakse spetsiifiliste küsimuste puhul ikkagi lõpuks inimest, tõdetakse saates "Digitark äri".

Saates räägivad Taltechi kaasprofessor Kati Kõrbe ja logistika magistrant Toomas Kaljuvee-O'Brock kuidas tarneahelates liigub kaup, informatsioon ja raha. T

Kaasaegse tarneahela efektiivsus sõltub füüsilisest ja digitaalsest infrastruktuurist, sensorühendused ja RFID-kiibid võimaldavad kaupade liikumist jälgida reaalajas.

Saates tõdeti, et digitaliseerimine vajab inimlikku puudet. Eestis toimib digitaalne infrastruktuur siseriiklikult hästi, kuid rahvusvahelises suhtluses tekivad väljakutsed. Kuigi AI lahendab 94% lihtsamatest probleemidest, vajatakse spetsiifiliste küsimuste puhul ikkagi lõpuks inimest.

Saadet juhib Mare Timian.

Saate toob kuulajani OIXIO Digital ja OIXIO IT.

Fotol vasakult: Toomas Kaljuvee-O'Brock, Kati Kõrbe ja Mare Timian. Autor: Andres Laanem

Äripäeva raadio saates räägitakse Pärnumaast kui aastaringse äriturismi sihtkohast, mis ühendab töö ja puhkuse elamuslikul moel. Pärnu pole enam vaid suvepealinn, vaid kujunemas tõeliseks ärikuurordiks, kus ettevõtted leiavad sobiva keskkonna konverentside, koolituste ja meeskonnaürituste korraldamiseks.

Saates tutvustab MTÜ Destination Pärnu esindaja Margus Randmäe ettevõtjate eestvedamisel sündinud Business Pärnu brändi ja selle väärtuspakkumist. Ta avab, miks just Pärnumaa on ideaalne paik meeskondade inspireerimiseks ja koostöö edendamiseks – pakkudes üle 8000 majutuskoha, mugavat ligipääsu ning turvalist ja kompaktset keskkonda.

Lottemaa Teemapargi tegevjuht Margit Toodu räägib, kuidas loovad sündmused ja eristuvad tegevused, nagu näiteks Kärbes Jaagu juhtimisel korraldatavad ettevõtteüritused, toovad värskust ja energiat tööellu. Hestia Hotel Strandi konverentsi- ja üritustemüügijuht Sander Väärtmaa jagab kogemusi hotelli pikaajalisest koostööst äriklientidega ning selgitab, kuidas Pärnu paindlikud ruumid ja mereäärne miljöö loovad sobiva raamistiku igale ärisündmusele.

Saates tuleb juttu ka Pärnumaa tunnuslauseks kujunenud „ruumid + räätsad“ põhimõttest – kombinatsioonist, kus tööpäeva saab tasakaalustada looduses puhates või aktiivseid tegevusi nautides. Alates Soomaa kanuumatkadest kuni Valgeranna ettevõtete koostöös loodud seiklus-, veini- ja golfipakettideni on Pärnumaal olemas kõik, et töö ja puhkus moodustaksid ühtse terviku.

Saadet juhib Tõnu Einasto.

Foto: MTÜ Destination Pärnu

Sellest, et Eesti metsamaa koondub järjest enam välismaiste suurte tegijate kätte, on Tehingukeskus OÜ juhatuse liige Matis Hint kuulnud korduvalt, ent ta usub, et ka nemad panevad varem või hiljem ostetud metsamaa müüki.

Puiduturu olukorrast rääkivas “Energiatunni” saates märgib Matis Hint, et puiduturg on muutlik. “Olen seda juttu oma karjääri jooksul kuulnud pidevalt, et välismaalased ostavad kõik ära. Varem või hiljem hakkavad nad uuesti müüma.”

Hint võrdleb saates metsamaa hinnadünaamikat elukondliku kinnisvaraturu hinnadünaamikaga. “Minu arvamus on, et elukondlik kinnisvara on oluliselt rohkem kõikunud üles-alla, sest metsamaa hind on üsna täpselt välja arvutatav ja seal ei saa tõus ei saa olla nii järsk.”

Samas toob Hint välja, et küttepuidu kokkuostuhind on viimase kolme aasta jooksul kukkunud üle kahe korra – turu tipuaegadel, kolm aastat tagasi, oli see umbes 90 eurot tihumeetri eest, nüüdseks on hind langenud 30–40 euro peale.

Saates annab oma kommentaari ka RMK puiduturustusosakonna juhataja Esko Oras, kes räägib puiduhindade kõrvale RMK metsamaterjali müügiprotsessi korraldusest, kuidas jõutakse ostjateni, millised on lepingud ja kui suur osa metsamaterjalist müüakse kestvuslepingutega.

Saatejuht on Lauri Leet.

Foto: Indrek Susi/Äripäev

Suvekodu müügiks video meisterdanud ning selle ootamatu populaarse läbi maja müügini jõudnud pulmaisa ja reisihuvilise Andres Karu sõnul võib sotsiaalmeedias ootamatult suure tähelepanu saada just üdini aus karakter.

Karu toob saate “Ruutmeetrite taga” kommentaaris välja, et edu võib tuua ka naljaka fiktiivse karakteri loomine, mis aitab lugu rääkida. Kindlasti ei ole Karu sõnul aga huvitavad sellised müügi- ja turundusmaterjalid, mille sisu on ette aimatav.

Kinnisvara müügist sotsiaalmeedias rääkiva saate üks peamistest kõnelejatest, kinnisvaraanalüütik, sisulooja ja arhitektuurihuviline Risto Vähi selgitab aga, et ilu, emotsiooni ja huumori kõrval otsivad inimesed sotsiaalmeediast ka tänasel meelelahutuslikul ajastul asjalikku infot.

Saates kummutabki Vähi levinud arvamuse, et asjalik postitus on ebapopulaarne. “Väidan, et paljud inimesed tänasel meelelahutuse-ajastul otsivad sotsiaalmeediast ka hetke, kus nad saaksid midagi uut ja huvitavat teada. Otsitakse sellist ahaa-momenti,” märgib Elum Kinnisvara arendusjuht Vähi.

Tema sõnul meeldib inimestele vaadata ilu, mis tekitab unistamise tunnet, mida kinnisvara müügivideo võiks pakkuda. “Inimestele meeldib mõtetega kuhugi minna, ennast kenasse kohta paigutada. Ja kui sa suudad sinna veel lahedat infot juurde panna, mis tekitab näiteks väikese arutelu – sellised videod on väga populaarsed.”

Saates on Vähi kõrval teiseks külaliseks Elum Kinnisvara kutseline maakler Janely Laur, kes teeb kõikidest oma müügis olevatest objektidest ka videod. Laur märgib, et umbes veerand kontaktidest tuleb tema kui maakleri jaoks sotsmeediast. Samuti räägib Laur, kui palju nad ühe video tegemise ja ka levi eest keskmiselt maksavad ning milliste objektide videotesse panustatakse rohkem.

Risto Vähi sõnul on maakleri eesmärk siduda üheks tervikuks objekti pakkumise kogumis: kuulutus, selle tekst, video, kogu lisainfo, mida maakler annab, ning mõistagi ka adekvaatne pakkumise hind – kui see õnnestub, on müügi õnnestumine lähedal.

Räägime saates, kuidas tõmmata esimese paarikümne sekundiga vaataja tähelepanu ning mis nippidega tekitada karakter, mis hoiab vaatajat video juures. Vähi ja Laur räägivad, miks nad sotsiaalmeedias turundust ja müüki teevad, kui palju sellele aega ja raha panustavad ja millal see hakkab tagasi teenima. “Iga nädal tuleb ennast uute trendidega kurssi viia ja katsetada. Kõik mis õnnestub, võtame töösse,” sõnastab Vähi.

Saadet juhib Lauri Leet.

Foto: icole Louise Powell / SWNS