Äripäeva raadio

Küberturvalisusele pühendatud saate teema on e-valimised: miks Eesti on siiani ainus riik maailmas, kus e-valimisi korraldatakse, miks on e-valimised turvalisemad kui jaoskonnas hääletamine ja miks ei saa veel järgmistel valimistel mobiiltelefoniga hääletada.

Juttu tuleb ka sellest, milleks veel saaks Eesti unikaalset e-valimiste platvormi kasutada – näiteks korteriühistu koosoleku läbiviimiseks.

Saates on külas Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Margus Noormaa.

Saatejuht on Hando Sinisalu.

Uus Maa kinnisvarasaates vaatame sedapuhku pealinnast kaugemale. Nii selgub, et ka Viljandi- ning Lääne-Virumaal on kinnisvara müügis vähem ning ostjad näitavad valitud objektide suhtes üles aktiivset huvi, ent samas on hinnatase Harjumaaga võrreldes oluliselt väiksem ning uusarendusi vähe.

Lisaks korterite keskmistele ruutmeetrihindadele ja nõudlusele maakonnakeskustes anname saates ülevaate ka mujal asulates toimuvast ning uurime ka, kes on põhilised maamajade ostjad – on need kohalikud või kaugemalt tulnud huvilised.

Saates on külas Uus Maa regionaalsete büroode juhatajad - Margus Punane Rakverest ning Reet Raudsepp Viljandist. Saadet juhib Lauri Leet.

Saadet toetab kinnisvarabüroo Uus Maa.

Küberohud on tänapäeval üks suurimaid äririske ja tagajärjed võivad olla ettevõtetele saatuslikud. Andmevargused on märgatavalt suurenenud. Näiteks varastati eelmisel aastal andmeid 66% rohkem kui 2019. aastal.

„Teabevara tunni“ saates on OIXIO küberturbe ärisuunajuht Andres Vallistu ja OIXIO infoturbejuht Janek Saar, kes räägivad, milline on tänane küberturbe hetkeseis ja mida saavad ettevõtted ise teha selleks, et küberturbe taset oma ettevõttes tõsta.

Saatekülalised toovad välja kuus põhilist sammu, mida pidada silmas oma ettevõtte küberturvalisuse tõstmisel.

Saadet juhib Äripäeva teabevara toimetaja-projektijuht Eve Noormägi.

Saates „Õppetundˮ uuritakse sel korral ühte huvitavat viisi, kuidas toetab tööandja töötaja õppimist. Juttu tuleb Ülemiste City ja Eesti kõrgkoolide koostöös valminud koolituskrediidi programmist.

Räägitakse sellest, mis eesmärgiga programm loodi, millised on populaarseimad koolitused ja kes ning kuidas saab programmiga liituda. Qvalitas Arstikeskuse personalipartner jagab ka oma kogemust programmi kasutamisel.

Külas on Mainori juhatuse esimees Kadi Pärnits, Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk, Qvalitas Arstikeskuse personalipartner Kätriin Kade ja EPALE saadik Katre Savi.

Saadet juhib Äripäeva Personaliuudiste juht Kai Miller.

Valitsus võttis plaani töötada välja kohaliku kasu instrument, mis aitaks vähendada kohalike vastuseisu uutele projektidele, ka energialahendustele. Selleteemalise analüüsi tegi hiljuti ka Praxis.

Miks ikkagi on nii, et kogukonnad ei taha kodu lähedale uusi projekte rajada lubada ja kuidas sellest ummikust välja saada, sellest räägivad saates Fermi Energia juht Kalev Kallemets, Enefit Green juht Aavo Kärmas ja Paldiskisse pump-hüdrojaama rajava Energiasalv Pakri juht Peep Siitam.

Räägime saates, milliseid vigu on ettevõtjad teinud kohalike kogukondadega suheldes, kas raha aitab arendusi kiirendada ja kelle vastutusel osapooli rahuldav tulemus on.

Saate pani kokku Rivo Sarapik.

Saates tuleb juttu LEED-sertfikaadist, mis näitab ärikinnisvara keskkonnasõbralikkust ja ilma milleta on raske rahvusvahelisi suurfirmasid rentnikuks saada. Saatekülalisteks on Forus Grupi müügiüksuse juht Martin Kirk ja Forus Halduse müügijuht Sven Pildre.

Samuti räägime sellest, miks on kasulik võtta kõik kinnisvarahalduse teenused ühest kohast, sest siis pole probleemide tekkimise korral vastutus hajunud. Foruse lahendused on digitaalsed – isegi puhastusteenindajad kannavad kaasas mobiilseid seadmeid, millega saab reaalajas tehtud töid jälgida.

Saatejuht on Hando Sinisalu.

Bolt, Click&Grow, GoWorkaBit, Bikeep – need ja paljud teised tuntud ettevõtted on Eesti suurima äriideede konkursi ja kiirendi Ajujaht vilistlased. Taas on ka alanud uus hooaeg, kus on jõutud 10 parema meeskonnani.

Miks pääses parimate sekka idufirma Mentornaut? Või Migrevention? Milline on RAIKU konkurentsieelis? Mis idufirmadega üleüldse tegu on?

Sellest ja paljust muust räägime Civitta Eesti innovatsiooni valdkonna juhi ja Ajujahi tiimijuhi Harri Tallinnaga ning Triniti advokaadi Peeter P. Mõtskülaga. Samuti kuuleb saates olulisi soovitusi, kuidas võiksid äriideed jääda ka ellu pärast konkurssi ning veelgi enam, väljuksid sealt võidukalt, mitte ei vajuks hiljem unustusse. Saadet juhib Priit Pokk.

Saadet toetab advokaadibüroo Triniti.

Foto: Johan-Paul Hion

Erinevas formaadis andmete maht kasvab ligi 30% aastas. Seda kõike tuleb süsteemselt ja turvaliselt hoida ja hallata, räägib saates ettevõtte Proact Estonia tegevjuht Karel Kannel.

Jutuks tuleb, kuidas andmetest, mis eraldiseisvana väärtust ei oma, luuakse töödeldes mingi teadmine. Räägime saates ka, miks on oluline andmete varundamine.

Andmete maht on meeletu – kuidas ja kuhu seda kõike peaks salvestama? Vastavalt andmete kasutamise intensiivsusele rakendatakse erinevaid andmesalvestuse tehnoloogiaid ja tüüpe. Kuuleme nende eelistest, miinustest ja praeguse aja trendidest. Näiteks pole kuhugi kadunud lindid – ka nendele salvestatud andmete mahud kahekordistuvad iga kolme-nelja aasta tagant.

Saadet juhib Mai Kroonmäe.

Kuigi maailmaturul kaubeldakse üle 5000 erineva looduskivist ehitus- ja viimistlusmaterjaliga, müüakse neid Eestis arvestataval määral ligi paarkümmend, selgitab saates ettevõtte Lossikivi asutaja ja tegevjuht Aivar Allikmaa.

 

Küsime saates, mida peab teadma erinevate materjalide omaduste kohta ning milline kivi kuhu sobib. Miks lähevad mõned basaldist tehtud tumedad töötasapinnad aasta-kahega inetult lapiliseks ning milline materjal sobib välitingimustesse näiteks trepiastmeteks?

Samuti uurime, kuidas võib ebakvaliteetne või vale looduskivist materjal ehitusobjektile sattuda ning kuidas seda riski vähendada.

Saadet juhib Lauri Leet.

Kasutajapõhisest kontoridisainist räägib võtmevalmis sisustusteenust pakkuva Occo turundusjuht Helen Karolin.

Inimeste või kasutajakeskne disain on protsess, mis algab inimestest, kellele Occo disainib, ja lõpeb uute lahendustega, mis on kohandatud vastavalt nende vajadustele. See nõuab töötajate ja nende tööprotsesside sügavamat mõistmist.

Inimeste töökeskkonnas käitumise ja üksteisega suhtlemise analüüsimisel saame palju sügavamalt mõista, mida nad tegelikult vajavad. Kui küsida töötajalt otse, mida ta vajab, siis ta nimetab lauda ja tooli ja muid elementaarseid asju, mida ta näeb ja katsub. Kuid kuidas mõista töötajate varjatud vajadusi ja nende põhjal kontor sisustada, kuuleb täpsemalt juba saates.

Saadet juhib Hando Sinisalu.