Äripäeva raadio

Eesti on endiselt üsnagi panganduskeskne, kuid selle kõrval leidub teisigi ettevõtte finantseerimise võimalusi. Küll aga võib juba nüüdseks öelda, et pensionireformi tõttu on pensionifondide huvi Eesti ettevõtlust rahastada muutunud oluliselt leigemaks, nentisid külalised saates "Triniti eetris".

Kui suures plaanis pole suurt vahet, kas valida rahastamisallikaks pangalaen või emiteerida võlakirju, siis omad plussid-miinused on mõlemal. Näiteks kui ettevõte ise näeb mingi projekti väärtust suuremana kui pank, siis võib olla mõistlikum minna võlakirja teed, tõi välja Alexela Grupi juht Andreas Laane. Just seda tegid nad ise näiteks 2018. aastal, ostes tanklaketi Euro Oil ja nähes, et 1 + 1 võiks nende jaoks olla suurem kui 2. Raha saadi tol hetkel pensionifondidelt, kokku 25 miljonit eurot.

Võlakirjade tegemise pluss on see, et neid on hiljem kergem võõrandada kui tavalist laenu, teistpidi võib olla oht see, et võlausaldajaks võib saada konkurent. Triniti vandeadvokaat ja partner Ergo Blumfeldt lisas, et võlakirju on hakatud instrumendina aastate jooksul rohkem kasutama, oma rolli on mänginud investorite suurenenud huvi ning seni on suuri projekte nende abil ka ellu viidud, lootes, et see ka nii jätkub.

Saates "Triniti eetris" rääkisime sellest, milline on Eesti finantseerimismaastik, mida finantseerija rahastamise puhul jälgib, kuidas saab ettevõtja ennast krediidiandjale atraktiivsemaks muuta ning mis riskid kaasnevad võlakirjade emiteerimisega, seda nii investori kui ettevõtte vaates. Saadet juhtis Priit Pokk.

Saadet toetab advokaadibüroo Triniti.

SEB kogemust töötajate kaasamisel, mitmekesisusest ja elukestvast õppest jagavad SEB Baltikumi projektijuht Kristiina Lõhmus ja eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

SEB on teadlikult juurutanud süsteeme, mis võimaldavad töötajatel tegeleda enesearendusega ja tunda end väärtusliku osana meeskonnast.

Saatest saab teada, mida töötaja ja tööandja juures hetkel tööturul väärtustatakse, ning soovitusi, kuidas töötajate kaasamise ja mitmekesisuse lahtimõtestamisega algust teha.

Samuti selgitavad saatekülalised, mida saab teha, kui ettevõttes on tööl tugeva potentsiaaliga inimene, kuid tema oskused ei lähe ametikohaga kokku. Kuuleme, mis on Campus, kuidas töötab ettevõttesisene Digiakadeemia programm ning mida tähendab mindfulness'i treening.

Saadet juhib Mai Kroonmäe.

Imelise Teaduse veebruarikuises saates teeme juttu sellest, et Eesti ornitoloogiaühing on oma väärikal juubeliaastal (ühing saab tänavu 100) valinud aasta linnuks ühe eestlastele hästi tuntud, võib-olla isegi pisut ikoonilise tiivulise – kuldnoka. Sel talvel on iseäralikul moel kuldnokki erakordselt, lausa rekordiliselt palju otsustanud Eestisse talvituma jääda, kuigi inimesed neid tõenäoliselt ära ei tunne – uhket läikivmusta sulestikku ja kuldset nokka sel linnul talvel pole. Kuldnokkadest teeme juttu EOÜ kuldnoka-aasta koordinaatori Margus Otsaga.

Tartu ülikoolis algab 1. märtsil farmaatsia instituudi e-kursus „Ravimitest maakeeli“. Päris kindlasti on COVID-19 tõttu kõikvõimalikud medikamendid päevakajalisemad kui eales varem ja neist kõneldakse ja kirjutatakse väga palju. Selles maailmas infos aitab orienteeruda täies mahus veebis toimuv kursus „Ravimitest maakeeli“, mis alustab neljandat korda ja millel osalejaks võivad tasuta registreeruda kõik. Sellest, kuidas kursus on üles ehitatud, mida teada saab ja miks seda kursust tarvis on, räägib farmaatsia instituudi doktorant ja nooremlektor Janne Sepp.

Saatejuht on ajakirja Imeline Teadus toimetaja Madis Aesma.

Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsioonisaates "Cleantech" räägime sel korral innovatsioonist kohalikul tasandil ehk mida ja kuidas teha selle jaoks, et kohalikud omavalitsused oleksid valmis innovatsioonidega kaasa tulema.

Mida kõike kohaliku omavalitsuse tasandil tehakse ja kuhu takerdub koostöö idufirmadega - kui takerdub -, seda avavad Lääne- Harju vallavalitsuse arendusnõunik Asso Nettan, Ida-Virumaa innovatsiooni- ja rohekogukonna eestvedaja Jana Budkovskaja ning Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juht Bert Holm.

Saatejuht on Mart Valner.

Saadet toetavad Sunly OÜ ja MTÜ Cleantech ForEst.

Eramaja ehituse saates on teemaks trepid ja avatäited – uurime, mis muudab trepivaliku keeruliseks ning millist tüüpi uksi-aknaid võiks eelistada. Külas on AS Aru Grupp juhataja Juhan Viise ning akna- ja uksetehase juht Andres Salusoo.

Saatest saab teada, millised sammud tuleb läbi käia ja millele mõelda, kui treppi valima asutakse ning mis on ühe või teise trepitüübi eelised ja puudused. Selgitame välja, kuidas tehakse trepivalik lihtsamaks ning milline käitlemine võib puittooteid kahjustada.

Saadet juhib Lauri Leet.

Iga aasta alguses annavad paljud meist endale uusaastalubadusi – kes lubab ujuma hakata, kes tervislikult toituma ja kes maratoni jooksma.

Seekordses tervisesaates on tulnud sellistest elu muutvatest lubadustest ning sellega seotud füüsilisest pingutusest ja tervisest rääkima Lääne-Tallinna Keskhaigla juht Arkadi Popov ning anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku juhataja Neeme Somma, kes aasta tagasi tervisejooksult tulles kokku kukkus.

Dr Somma räägib isiklikust kogemusest ja dr Popov kommenteerib juhtunut arstina. Saadet juhib Violetta Riidas.

Saates "Kiired ja vihased" jagame lugu sellest, mis juhtub kui visata Hunt Kriimsilm oma üheksanda ameti juurde ehk taastama kohta, mis ei ole selleks ette nähtud.

Sellel teekonnal on paradiisisaareks nimetatud Viirelaiu omanik Priit Villemson läbi elanud nii õnne kui õnnetust, aga kõigest on ta välja tulnud ja jätkab seda reisi läbi elu.

Villemsoni sõnul arvas ta alguses, et Viirelaid ei ole see koht, kus saab raha teenida, vaid kõigest ilus koht looduses. "Täna on hoopis vastupidi, Viirelaid annab enamuse mu tulust. See näitab seda, et täiesti tühjast kohast on võimalik tulu teenida," rääkis ta.

Saates keskendume sellele, mis on tema põhimõtted, unistused ja kuidas teeb saar ebatraditsioonilist turundust. Saadet juhib Alyona Stadnik.

Priit Villemson räägib oma lugu ka  21. Gaselli Kongressil 17.veebruaril.

Gaselliliikumist toetavad TalTechi majandusteaduskond ja Coop Pank.

Sel korral keskendub „Juhtimislabor“ juhi meeleteadlikkusele, töötajate ja organisatsiooni paremale mõistmisele ning juhtimisele.

„Just keerulistel aegadel on meeskonna jaoks juhi energia ja kohalolu määrava tähtsusega. Ma pean andma tiimile tunnetuse ja enesekindluse, et me saame koos selle väljakutsega hakkama ning leidma iga tiimi liikmega koos tähenduse tema panusele, lisaks mõistma, mis on tema isiklik ambitsioon. Ka mul on olnud 20. aasta pikkusel teekonnal keerulisi aegu,“ tõdeb pikaajalise juhtimiskogemisega Gunnar Toomemets saates „Juhtimislabor“.

Saadet juhib Urmas Kamdron.

Hiiglaslik laev nimega Euroopa Liit on teinud järsu pöörde rohelisema tuleviku suunas, seda näitavad nii poliitilised valikud kui ka kapitali roheliseks värvumine. Küsimus on, kuhu me sellega lõppkokkuvõttes välja jõuame?

Seda teemat aitasid saates "Fookuses Euroopa majandus" lahti mõtestada Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson ja ITRE ehk europarlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liige Riho Terras.

Nii tuli saates juttu sellest, kui suur on oht, et üks hetk laes lambil pirn ei põle, kuna pole piisavalt elektrit, miks tõmbab Euroopa Liitu Aafrikas lõõskav päike, kui suur oht on üleinvesteerimiseks, kas raha tuulde ei lenda ning miks on tulevik kõige hägusam just nimelt põllumajanduses ja transpordis. Saadet juhtis Priit Pokk.

Saadet toetab Euroopa Parlament.

Saates räägib tegevjuhtide otsingu ja nõustamise sihtotsingufirma Kaasik Karolin Partners asutaja Avo Kaasik ettevõtete omandamise iseärasustest ja nõustaja ülesannetest kogu protsessi juures. Lisaks on vaatluse all juhi rolli muutumine kriisiajal.

Saatekülaline selgitab, miks võiksid tegevjuhid kaaluda ettevõtjaks hakkamist, millal tasub selleks kaasata kõrvalist abi ja kuidas sobivad firmad ja juhid kokku viiakse.

Saadet juhib Mai Kroonmäe.