Äripäeva raadio

Seekordne tervisesaade tuleb veidi teistsugune. Meil ei ole seekord stuudios külalist, vaid anname eetrisse konverentsil Meditsiin 2020 toimunud vestlusringi.

Tegemist on Eesti tervishoius juba traditsioonilise konverentsiga, mida korraldab Äripäeva arstidele suunatud väljaanne Meditsiiniuudised. Nagu varasematelgi aastatel olid ka 9. detsembril toimunud konverentsil vaatluse all Eesti tervishoiu sõlmküsimused ja eesootava aasta plaanid.

Konverentsi lõpetanud vestlusringi teemaks oli ootuspäraselt COVID-19 ja täpsemalt COVIDIga seotud uuringud Eestis. Vestlusringis osalesid TÜ mikrobioloogia professor Irja Lutsar, TÜ molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson, TÜ peremeditsiini professor Ruth Kalda ja Kliinikumi intensiivraviarst Kadri Tamme. Saate toimetas Violetta Riidas.

Seekordses sTARTUp Day podcastis on külas kirjanik Vahur Afanasjev, kes jagab mõtteid progressist, õnnest, rahulolust ja rahulolematusest, motivatsioonist ja sellest X-faktorist, mis hommikuti üles ajab ja asju tegema paneb.

„Parem tehtud kui täiuslikult,“ toob ta välja ühe olulise mõtte, mis ka start-up´ide katsetamisjulgust iseloomustab. Perfektsionism on suurim jõud, mis Vahuri sõnul inimesi tagasi hoiab.

„Täiuslikkus on suhteline. Perfektsionismiga sa ei saa seda täiust kätte. Ei ole olemas absoluutset musta või absoluutset valget. Seega ärategemine on olulisem kui igavesti vormistamine,“ toonitas ta.

Saatejuht on Artur Kamberg.

Sel korral on saate fookuses Euroopa Liidu taastekava – nii ambitsioonidelt kui mõõtmetelt hiiglaslik rahalaegas, millega püütakse ühtaegu leevendada liikmesriikide koroonakriisi mõjusid kui samal ajal juhtida Euroopa majandust uude ajajärku.

Saates räägivad Eesti europarlamendi saadikud Yana Toom ja Andrus Ansip, kuidas taastekava ellu viiakse, kuhu miljardeid tuleks kulutada ja mis kasu sellest kõigest peaks sündima. Saadet juhib Äripäeva ajakirjanik Urmas Jaagant.

Saadet toetab Euroopa Parlament.

Koroonaviirus on meie nii era- kui ka tööelu pahupidi löönud, seda nii koduses Eestis kui ka laias maailmas. Nii on muutunud harjumuspäraseks olukord, kus tuleb tööle lülituda koduse pudru ja kohvi kõrval, tuhmistades piiri kodu ja töö vahel. Just nimelt kaugtööd võib seetõttu pidada kõige tähtsamaks tehnoloogiatrendiks sel aastal.

Saates "Tehnoloogiakompass" kõneleme, milliseid olulisi muutusi on toonud kaasa nii koroonaviirus kui ka pikaajalised tehnoloogilised arengud inimeste ja ettevõtete eludes. Lühidalt: mis on selle aasta kõige olulisemad tehnoloogiatrendid ja mida üllatavat võib uus aasta kaasa tuua.

Külas on Telia tehnoloogiajuht Andre Visse ja Telia IT-valdkonna juht Andreas Simsel.

Saadet juhib Priit Pokk.

Saadet toetab Telia.

Koroonaviiruse tähe all möödunud 2020. aasta oli ka särtsutoitel sõidukite maailmas keeruline, kuid kokkuvõttes ikkagi tempokam kui eelmised. Kõigi märkide järgi kasvab hoog aasta aastalt veelgi.

Nii räägib rahvusvahelise tööstuskontserni ABB keskpingeseadmete moodulsüsteemide globaalne tootejuht Danel Türk seekordses „Targa elukeskkonna“ saates. Juttu tuleb nii lõppeval aastal nähtud muutustest ja trendidest kui lähitulevikust. Lisaks elektriautodele ja elektrilisele ühistranspordile vesteldakse ka elektrilennukitest, mille areng on viimasel ajal tuult tiibadesse saanud. Muu hulgas teeb Türk ennustuse, millal saab mõnes elektriautost Eesti rahvaauto.

Saadet juhib Karl-Eduard Salumäe.

Saates on külas Sportomedica kliiniku juht Egle Masing. Räägime sellest, miks enne treeningutega tegelema hakkamist oleks vajalik teha koormustest. Samuti räägime, miks on mõnikord vigastusest tervenemiseks vaja ka spordipsühholoogi abi ja ka sellest, et Sportomedica kliinikus saavad lisaks sportlastele abi ka teised, kellel probleeme liigeste, luude või lihastega. Saadet juhib Hando Sinisalu.

Seekord on Imelise Teaduse saate mõlemad intervjuud seotud Maaülikooliga. Natuke vähem kui kuu aega tagasi avati ülikooli juures uus operatsiooniplokk, mille patsientideks on meie lemmikloomad. Uues plokis on neli saali, mis tähendab seda, et ravijärjekord lüheneb oluliselt. Sealsest tööst ja patsientidest räägib Maaülikooli kliinilise veterinaaria õppetooli juhataja Aleksandr Semjonov.

Teiseks teemaks on energeetika: reedel Maaülikoolis doktoritööd kaitsnud Ottar Tamm analüüsis Eesti jõgede hüdroenergeetilist potentsiaali ja sai kaks ja pool korda suurema arvu, kui seni on aastakümneid kehtivaks peetud - senise 30 mW asemel sai Tamm selleks 80 mW. Doktoritöös hindas ta ka erinevatest mudelitest lähtuvalt seda, millised võiksid olla näiteks kliimamuutuste mõjud Eesti jõgedele ja neis leiduvale veehulgale ning seeläbi ka hüdroenergeetilisele potentsiaalile.

Lisaks heidame pilgu ka detsembrikuise Imelise Teaduse kaanele ja sisse. Saatejuht on ajakirja Imeline Teadus toimetaja Madis Aesma.

Seekordne saade räägib uuest aastast jõustuvast pensionireformist. Kogemust ja näpunäiteid ning soovitusi pensioniraha kogumiseks jagavad investor ja TTÜ õppejõud Kristjan Liivamägi ning Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.

Saate juhatab sisse aga Luminori peaanalüütik Tõnu Palm, kes hindab majanduse käekäiku. Kuigi viiruse olukord halveneb, siis majandus sai põhjast läbi, leiab ta.

Saatejuht on Paavo Siiman.

Kui koroonakriis harjutab inimesed kodukontorites töötama ja e-poes ostlema, kas see tähendab ärikinnisvaraturule kiiret kokkutõmbumist? Kas koroonakriis sarnaneb 2008. aasta finantskriisiga? Ei ja ei, sest inimloomus ei muutu ja raha on maailmas rohkem kui eales enne, ütleb kinnisvarabüroode TOPi võitnud Colliers International Advisors OÜ partner Margus Tinno (pildil). Väljapoolt kommenteerib kinnisvarasektori seisu KPMG vandeaudiitor Helen Veetamm ja saadet juhib Sigrid Kõiv.

Aeg on teha taas aasta reklaamide kokkuvõte ja võiks arvata, et 2020 oli väga reklaamikasin aasta. Ei olnud.

Saatejuht Uku Nurk koos Dentsu Eesti tegevjuhi Britte Maidra ja Tabasco loovjuhi ja strateegi - Oliver Lombiga vaatavad üle 2020. aasta meeldejäävamad reklaamid ja arutavad selle erilise aasta reklaamide üle.